Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sõnu seletav sõnaraamat
Add link
Soolad – veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad – veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O ↔ HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat ………. alumiiniumsulfaat …….. raud(II)nitraat………….. kaltsiumfosfaat ……….. vask(II)sulfit …………… tsinkfluoriid Na2SO4 …………………………….. Al(NO3)3 ……………………………. FeSO4 …………………………………… NaCl
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.

Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (metalli) katioonidest ja (happe) anioonidest). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: • lahustuvad (NaNO3-salpeeter)
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest(näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest.
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 – naatriumnitraat Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat)

Soolad –  koosnevad metallioonist (näiteks – Na  , Fe  , Cu  , Al  jne.) ja  2­  ­  happeanioonist (näiteks: SO4  , Cl  jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. 
Soolad – kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon – ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).

Soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4) II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses.
Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3.
Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid.

Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi.
Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel.
Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.

Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4).
Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist.

Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega.
Soolad – ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest.
Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist.

Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.
Soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks.

Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist.
Soolad on fosfaadid. • Fosfaadid – on fosforhappe soolad.
Soolad on hüpofosfaadid nagu näiteks Na2H2P2O6*6H2O

Soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side.
Soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad.
Soolad - koosnevad metallist ja happejäägist.

Soolad – Katioon ja anioon koos (Na2SO4)
Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid.
Soolad – kloritid ja bromitid.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun