kasvades kaugele üle rabamändide oma säravkollast lehestikku näitab. Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks. Ega sookask siiski ise ei taha tuhm olla, tema lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka
teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis)
Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad) kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul) moodustavad vees lisajuuri, juurestik hästi arenenud putuktolmleja valguslembeline taluvad üleujutusi, külmakindlad
amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid.
24. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites, sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju
tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel. Koridorkultuurid rajatakse väheväärtuslike lehtpuudega raiesmikele,põllu-või heinamaadele. 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? Raiutakse halli lepa,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi. 8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine · Mulla kobestamine · Multsimine · Väetamine peale juurdumisperioodi
vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel.
Second level Third level Fourth level Fifth level Sookasel on puutüvi aluseni valge või siis vaid õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Sookasel on kahesuguseid urbasid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule juba
Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega
tugevdatud kokkuveoteedel. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku
Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
- eelduseks viljastumine - muutlikkuse ulatus on väga suur - Nt: kõik koeratõud on pärit huntidest Mutatsiooniline muutlikkus - Muutlikkus, mis on tingitud sama liigi isendite-ja populatsioonide struktuuri muutustest - Geenmutatsioonid põhjustavad pärilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris = tekivad uued alleelid ja geenid. Oluliseim muutlikkuse tüüp - Nt: albinism melaniini tootva geeni mutatsioon ; sookase punaseleheline vorm mutantne geen toodab punast värvust - Kromosoommutatsioonid põhjustavad kromosoomi sruktuuri muutuseid (pikkus, kuju) - Genoommutatsioonid põhjustavad kromosoomistiku arvulist muutust Kasulikud mutatsioonid - Erütropoietiin stimuleerib punaliblede kasvu. Selle geeni aktiivsus on nagu doping. (Andrus Veerpalu) - HIV immuunsus lümfotsüüdil on retseptor muteerunud ja HIV ei kinnitu.
● Männil keskmiselt 3500-6000 tk/ha ● Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha ● Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha ● Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha Metsaseadus sätestab minimaalse istutus- või külvikohtade arvu hektaril: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva
kooslus Eestis piiratud levikuga allikalistel aladel, ent niigi piiratud levikut on vähendanud kuivendamine. Tüübiline näide on Viidumäe allikasoo. Madalsoorohumaad Turbakihi paksus rohkem kui 30 cm. Tekkinud enamasti soometsadest karjatamise ja niitmise tagajärjel. Liigniisked, põuastel suvedel võivad olla üsna kuivad. Kasutuse lakkamisel muutuvad hõredateks soometsadeks eelkõige sookase, sanglepa lisandumise tõttu. Jagatakse liigirikasteks ja liigivaesteks. Liigirikkad madalsood olid iseloomulikud Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti lubjarikastele aladele. Suur osa liigirikkaid madalsoid kui viljaka pinnasega alasid on aastakümnete jooksul kuivendatud põllumaaks. Lubjarikastel madalsoodel kasvab hulk kaitsealuseid, ohustatud taimeliike, nagu püsiksannikas, koldjas selaginell, eesti soojumikas, alpi võipätakas, soohiilakas jt. Sagedamad
14 thick. Raba kasvukohatüüp on tavaline erineva tüsedusega rabamuldadel või tüsedatel siirdesoo muldadel, mis on kaetud üle 30 cm tüsedusega rabaturbakihiga. The stands are rather sparse and of low quality classes (V...Va), either pure pine forests or with swamp birch as the associate. Puistud on pigem hõredad ja madala boniteediklassiga (V...Va), kas puhtad männikud või sookase kooslusega. There is no undergrowth or it is represented by few willows. Alusmets puudub või on esindatud mõne pajuga. A typical feature of the ground vegetation is the well-developed dwarf shrub layer: marsh tea, bog whortleberry, heather, crowberry, andromeda and eastern estonia also leatherleaf. Alustaimestule on iseloomulik hästi arenenud puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits ja Ida-Eestis ka hanevits. Hare´s-tail and cloudberry represent the herbs
kõrgem). Ainult 5 päeva, kui temp on 30 kraadi (14 kraadi lävest ülapool). Kõigil neil juhtudel kulub arenguks 70 päev-kraadi: 17,5 x 4 = 70 ja 5 x 14 = 70. Sellise teadmistega saab näiteks ette planeerida tõrje algust. Selle kohta on tark mees öelnud: ,,ökoloogid peavad õppima nägema mitte läbi enda silmade vaid läbi organismi silmade". Temperatuur on tihti seoses mõne teise tingimusgea ntks fotoperiodismiga. Ntks sookase seemned vajavad idanema hakkamiseks stimuleerivat fotoperioodi. Kui isend asetada lühikemaks ajaks suhteliselt kõrgesse tempi, siis võib tema reageering temparatuurile nihkuda kõrgemate tempide poole. Reeglina see nii ei toimi. Muutumised, mida saame aklimatiseerumise tagajärjel esile kutsuda on minimaalsed, kuid neid on kasutatud (põllukultuuride juures, et muuta nad külmakindlamaks). Kõrged tempid on väga ohtlikud,
hektaril; * Lehisekultuurid rajatakse kas seemikute või jooksul. 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime istikutega. 2. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - hektaril; * Kasekultuurid kas 2-aastaste seemikute või 2-3 mitmesugustel põhjustel osa taimi 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta a. istikutega. hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, hektaril; * Teisi lehtpuukultuure tavaliselt ebasoodsad ilmastikutingimused jne). 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime suuremõõtmeliste istikute (heistritega). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud hektaril
ka üleujutusveest. Kevadeti ja sügiseti on lodud pikka aega üle ujutatud. Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid. Alustaimestik on liigirikas. Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht-
Areaal on lai, kasvades kogu Euroopas, v.a. Pürenee poolsaar, ja ulatudes idas kuni Altai kraini. Põhjas ulatub areaal kuni tundravööndini. Meie oludes sirgub arukask kuni 35 m kõrguseks ja võib saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese koondega, tüvekoor valkjas, kestendav, vanadel puudel moodustub tüve allosas mustjas ja paks sügavarõmeline korp. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Kohtades kus arukase kasvukohad kattuvad sookase omadega, annab viimasega hübriidi. Tunnused: Võrsed: noorelt punakaspruunid, kaetud heledate ja karedate vahatäpikestega. Pungad veidi kleepuvad, peened oksad nõtked, allarippuvad. Lehed: rombjad kuni munajad, 4.....7 x 2,5.....4 cm, pikalt teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, nahkjad, pealt läikivad, paljad. Lehed on puhkedes kaetud kleepuva vahakihiga, jahedatel kevadetel puhkedes veidi punakad, kleepuvus kaob jaanipäevaks, lehtede
hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. 22 Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta. Juurestik tungib arukasest sügavamale maasse. Haljastuses eriti kasutamist ei leia, ehk ainult sookase põõsasjas vorm f. fruticosa, milline on laiovaalne lameda ülaosaga, 2-3 m kõrgune põõsas. Madal kask (Betula humilis Schrank) [húmilis] Humilis madal. Rahvapärased nimetused halakask, orjakõiv, porsakask, marokõiv. Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske. Liigi üldlevila hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed alad
alusel jagatav 2-3 allhorisondiks. Järgneb õhuke AT- horisont või kergema lõimise korral E- ning edasi Bg- või Bhfg-horisont. Muld on tugevasti happeline, profiili ülaosas on pHKCl 2,6-3,6, allosas kuni 5,0. Veereziim: vettpidavale lähtekivimile koguneva sademetevee ja mineraalainetevaese kõrge põhjavee mõjul toimub soostumine. Suvel on põhjavesi valdavalt 30-80 cm sügavusel. Puurinne: kõige sagedamini männi või sookase enamusega. Männikutes ja kaasikutes on II rindes või järelkasvuna sageli kuuske. Boniteet III-IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas. Puhmarinne: mustikas (D), pohl, sinikas, sookail, kanarbik. Rohurinne: keratarn (KD), sinihelmikas, metsosi, soo-osi, konnaosi, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, tupp-villpea.
Esineb veel h. angervaks, h. metsvits, aasosi, ohtene-, naiste- ja ahtalehine sõnajalg, ojamõõl, luht-kastevars, Mätastel kasvab püsik-seljarohi, h. ussilakk, koldnõges, lillakas jt. liigid. Samblarinne katkendlik, kasvavad tähtsamblad, tüviksammal, teravtipp ja turbasamblad. Mätastel leidub laanikut, raunikut, palusammalt ja teisi tavalisi metsasamblaid. Raiestikud on lopsaka taimekasvuga, ohtramalt kohtab kõrrelisi. LU toimub peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja sookase kännuvõsude abil. Kultiveerida saab sangleppa kuni 2500 tk ha-le. Kasvukohatüüp on rohkem levinud Kirde-Eestis, samuti Suure-Jaani ümbruses, Tartumaal ja Pärnumaal, moodustades 2,5% riigimetsadest ja 1,3 % kogu metsamaast. 14.2.8.2. Madalsoo kasvukohatüüp (mds) Paikneb madalail tasandikel, nõgudes ja jõgede ning ojade lammidel. Muldadest esinevad mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega (M', M'' ja M''') madalsoo
annaabi.ee 
