Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki. Sonjal on väga tugev usk, ilma selleta oleks ta kõige tavalisem prostituut, kuid ta müüb ennast, et päästa oma pere ja usub, et see on ainuõige lahendus. Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab t...
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heit...
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovi aga oli puruks tatsatud kapjade all ning ta suri hiljem. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolni...
Marmeladovite pere Inimese jaoks on pere ja lähedased kõige olulisem. Pere hoolib, hoiab kokku, kasvatab. aitab ja armastab, kui need funktsioonid puuduvad, tekivad probleemid. Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli. Ta teadis, et ta veab alt nii ennast kui ka enda pere, kuid ta siiski ei suutnud lõpetada. Marmeladov armastas oma perekonda, kuid ikka ja jälle viis tee ta kõrtsu. Ma ei tunne Marmeladovile kaasa, sest tema pärast lagunes kogu pere, ta võttis oma tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis ...
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Rotimamma Teose peategelane Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Ta õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla. Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta...
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvar...
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai...
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametn...
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametn...
„Kuritöö ja karistus“ 1. Romaani tööpealkiri oli "Pihtimus". Mida võinuks romaani eri tegelased (5) pihtida? 1)Rodion oleks saanud pihtida 2 inimese tapmisest. 2)Sonja oleks võinud pihtida töötamisest prostituudina. 3)Luzin oleks võinud pihtida, et ta üritas Sonjat varguses süüdi lavastada. 4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2. Vali teostest 2 keskkonda ja kirjuta välja lühike lühike kirjeldus iseloomuliku keskkonna kohta. 1) Raskolnikovi tuba - Rodeoni tuba on väga väike ja närune. See on kõigest 2 meetrit pikk ja nii madal, et Rodeon kardab püsti tõustes oma pead ära lüüa. Maha kooruva tapeediga toas on mõned vanad toolid ja tolmune laud. Lisaks on seal Rodeoni vana diivan, milles ta magab, ning mis võtab enda alla poole ruumist. Padjaks on diivanil Rodeoni riietek...
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas polek...
1. Iseloomusta F.Dostojevski elukäiku. Miks on nimetatud tema saatust tragöödiaks? Kuidas mõjutas Dostojevskit kokkupuude petrasevskilastega? Fjodor Dostojevski oli pärit Moskvast. Isa ( arst vaestemajas) oli lahti öelnud vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses, keset keerulisi inimsaatusi, kannatuse, valu ja surma naabruses. Ta õppis pansionides, kus valitses karm distsipliin. Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis-...
,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (m...
,,Kuritöö ja karists" Selle uudse ja huvitava romaani peategelaste saatused kujunevad Peterburis Heinaturu ümbruses. See on masendav paik: peaaegu igas majas majas leidub räpane kõrts või lõbumaja, kitsastes pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piiratud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanl...
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba ...
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusvää...
“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, k...
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskol...
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema ...
Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 ...
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu ...
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ilma et too oleks kohustatud honorari ma...
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NO...
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
