Essee- Kas eesti keelel on üldse tulevikku? Milline on eesti keele tulevik? Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures
M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes kätega ebamääraseid ringikujulisi liigutusi, ja imiteerides mõlema käe nimetissõrme ja pöidlaga õhku näpistamist, lõi Joe Cocker "käigult" laval omapärase viipekeele. Sellise esitusviisiga puutusin ma kokku esimest korda. Tema kähe, kohati veidi ,,kärisev" tämber sobis laulude valikuga nagu ,,rusikas silma auku".
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees.
ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades nahk kingades, viksis ja soliidses ülikonnas olev noormees. Nähes hirmul olevat tütarlast, kes hoolimata oma emotsionaalsest murdumisest üritab ennast püsti ajada ja sihitult edasi kõndida, tormab noormees tüdruku juurde. Kui noormees seisis parasjagu tüdruku ees- ristusid hetkeks nende pilgud, noormees justkui uppus tüdruku pruunidesse silmadesse, ise kaotamas ajataju. Möödus sekundeid, kui poiss tuli uuesti reaalsusesse tagasi ning esitas tüdrukule küsimuse: ,, Vabandage, kas teiega on kõik korras?"
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Hegel toob välja, et inimesed peavad abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ning inimestel on kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari
Kuidas olla aktiivne noor? ,,Noored on hukas, nii noored ja hukas on nad," laulab Singer Vinger. Paljude soliidses eas vanadaamide- ja härrade sõnul ei oskagi tänapäeva noored teha muud, kui tarbida mõnuaineid ja tänaval huligaanitseda. Kas ei tundu ülekohtune kõigile noortele seda silti peale kleepida? Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et kõik noored on passiived ja veedavad oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud noori, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks. Kuid on ka neid noori, kes võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust ja üritavad
Nagu ikka sekka punast ja musta, ehk siis võib-olla armastust ja surma, kurbust ja rõõmu. Mingeid imelikke värve ja detaile, millest isegi aru ei saa, kuid kogu elu jooksul tundub, et just sellest oled puudust tundnud. Vabadusest väljendada elu just sellisena nagu ta on, aga tähele pannes selle erinevaid etappe. Võib-olla neid kohanud ja võib-olla ka mitte. Mingi de-ja- vu, aga kohati justkui üldse mitte. Et kas kunstnik tahtis hoopis öelda juba oma soliidses vanuses, et kogu ta elu on kunstis? Või hoopis, et kogu ta elu on abstraktsionismis? Ehk jälle nii, et eneseotsing ei lõpe kogu elu jooksul ja vabaduseihalus on tasakaalus harmooniaga see on ju just nii nagu elu pakub. Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega
· Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõua enam tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. · Kui ühe inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda, kui üldse mitte. Sobilik on naeratada ja noogutada. Püstitõusmine tervitamise ajal · Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamise ajal tõusevad noormehed alati püsti. · Soliidses eas härra võib mööduvaid tuttavaid tervitada istudes. · Seltskondlikel koosviibimistel tõusevad mehed daamide tervitamiseks püsti, kummarduvad vastutervituseks ja istuvad alles siis, kui daam on istunud oma kohale (sama eaka mehe sisenedes). · Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis kergitavad nad ennast veidi istmelt, väljendades nii oma lugupidamist. · Mehi tervitades ei pea naised tõusma.
Veidi üle kahe tunni kestval kontserdil kõlasid kõik unustamatud hitid, alates Jackson 5 aegsetest ja lõpetades M.Jacksoni soolokarjääri lauludega. Dave Bentoni ja Uku Suviste poolt rajatud kontserdil esinesid koos eelnimetatutega James Werts, Iiris Vesik, Kristjan Kasearu, Jana Kask, Lauri Pihlap koos Soul Milita'ga ning Semiir tantsugruppiga. Kontserdisaalis ringi vaadates, võis märgata ema-isa käekõrval muusikat nautima tulnud kolme-nelja aastasi jõnglasi, ning ka juba soliidses eas vanapaare, ning muidugi igas vanuses inimesi, kes 3- 70 aasta vahele jäävad. Kontserti alustas lühikese kõnega Dave Benton, milles tunnustas Michael Jacksoni loomingut ning tema isiksust. Seejärel tuli lavale sikk ja elegantne Uku Suviste, kes esitas järgemööda alguses üksi paar lugu, ning seejärel musitseeris koos Kristjan Kasearuga. Kristjan Kasearu suhtes oli mul ka kõige rohkem eelarvamusi, sest teine ikkagist tuntud kui rokimees. Ometi
Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult on riik ja maa soliidses staatuses ning rahvas on jätkusuutlik ja iseseisev. Üldine rahulolu on suur ning meid ei kimbuta rahutused, nälg ega loodusõnnetused. Juba see on rikkus, mille üle saavad uhkust tunda vähesed rahvad. Siinkohal tõlgiks ühe tabava inglisekeelse väljendi: ,,Kui sul on toit külmikus, riided seljas, katus peakohal ja koht, kus magada, siis sa oled rikkam kui 75% ülejäänud maailmast. Kui sa suudad seda sõnumit lugeda, siis oled sa rikkam kui kolm miljardit inimest, kes seda ei oska!"
inimeste abiga, seistes seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest. Väga oluline on teada, kellele delegeerida, mida ja kuidas delegeerida ning millised on probleemid/raskused delegeermisel. [Mare Kurvits, EEK Delegeerimine, (http://eek-delegeerimine.weebly.com) 05.12.2013.] Näide delegeerimisest: Ants oli päris palju juhtimisalast kirjandust lugenud ja ta teadis, kui oluline on delegeerimine. Ta töötas ühes soliidses rätsepatöökojas vanemana. Aga ta oli tähele pannud, et kui ta ise kliendilt mõõdu võtab ja lõiked kangale joonistab, istuvad kostüümid pärast nagu valatult. Ta reklaamis firmat kui parima kvaliteediga õmblusfirmat ja tema tööpäevad olid tõesti pikad. Ja alluvaile näis see vägagi meeldivat – nad kasutasid üha rohkem juhust ja hõikasid ikka Antsu appi. Ja Ants läkski appi, iga kord – kuni sai aruannete kroonilise esitamatajätmise eest noomituse. Aga
Vanadusele. Austusega või austuseta? Esimese asjana tahan ma selgitada, et ma olen praegu täis püha viha ja julgen oma nooruselolluse ning jultumuse juures veel väita, et õigusega. Õigem oleks isegi öelda, et ma olen pettunud, mitte vihane. Pettunud "soliidses eas" inimestes. Alustagem kohe päris algusest ja rääkigem pisut austusest selle kõige igapäevasemas ning sotsiaalsemas vormis. Mis on au? Seda teemat on kindlasti viimasel aastal seoses filmiga "Klass" palju puudutatud ning mina selle üle enam arutlema ei hakka. Küll aga austuse üle. Mis on austus ja milline on selle seos vanema generatsiooniga? Keda siis lõppkokkuvõttes peaks austama?
• •Tervitusele tuleks alati vastata, aga nii et see ei häiriks teisi. • •Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid • •Kui teie kaaslast tervitab kolmas isik, siis vastake isegi juhul kui on võõras. • •Kui ühe ja sama inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis pole kindlasti vaja igal kohtumisel tervitada. Millal tõusta püsti • Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed ALATI püsti. • •Soliidses eas härrasmees võib tervitada mööduvaid tuttavaid istudes. • •Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb ta iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutervituseks ja istub alles siis, kui daam on istunud oma kohale. • •Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel. • •Kättpidi tervitamisel tõusevad mehed alati püsti, hoolimata vanusest. • •Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis
süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu. Ajal, kui Homansil polnud tööd, ega midagi teha, otsustas ta osaleda Lawrence Joseph Hendersoni poolt läbi viidud seminaril ning selle tulemusel liitus Homans Harvardi vestlusringiga, mida kutsutakse Pareto ringiks. Seda vestlusringi juhtis Henderson ja see oli inspireeritud Vilfredo Pareto tööst
Nüüd on Nangijaala teele asunud Lingren ise. Ja suurim kirjaniku autasu Nobel jäi tal ikkagi saamata. Ehkki tema on 20. sajandi kirjanikest vahest enim seda väärt olnud. Muide, vaevalt ta Nobelist ise puudust tundis. Ta võis selle sära rahumeeli teistele jätta, sest sai piisavalt palju kuulsust nautida. Enne lõpuaastate eraklikku üksindust oli Astrid Lindgren just toosama koomiline vanamoor, kes veel soliidses eas puu otsa ronida söandas ja kelle loomakaitsealaseid ülesastumisi Rootsi poliitikud pelgasid. Pärast 70-aastaseks saamist tegi ta täpselt seda, mis ta tahtis. Kui Lindgren valiti 1997. aasta suvel aasta rootslaseks, kuulutas ta tiitli pidulikul kätteandmisel, pankurite, väliskülaliste ja kroonprintsess Victoria juuresolekul: "Te annate aasta rootslase tiitli isikule, kes on iidvana, poolpime, poolkurt ja täiesti hull. Me ei peaks seda nii laialt kuulutama!"
otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti, soliidses eas härra võib tervitada mööduvaid tuttavaid ka istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb noormees iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutevituseks ja istub alles siis, kui daam on oma kohale istunud. Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel. Kättpidid tervitamisel peavad mehed alati, vaatama vanusele, püsti tõusma. Kohtades, kus püsti tõusmine võib teisi kohalviibijaid häirida (restoraanis, teatris, autos vm), pole vaja mehel
elulood, reisikirjeldused jne, ühtlasi ilukirjanduse tooted, iseäranis jutustused ja näitemängud. Sarjanumbreid anti välja 50. (Vt eraldi R. Krusteni ’õpikust’ 20. saj luule ja proosa kohta, et saada mingisugune ülevaade selle sajandi autoritest ja nende loomingust.) (21. saj – ka 2000ndate aastate lastekirjandus) Selle sajandi lastekirjandus üllatab debütantide rohkusega. On noori algajaid, aga ka soliidses eas ja hoopis muul alal või täiskasvanute kirjanduses silma paistnud autoreid oma esimeste lasteraamatutega lugejate soosingut võitmas. Püüded ajaga kaasa minna on mõnel eakamal autoril mõnikord sisulise katteta, lapstegelased mõtlevad, tegutsevad ja räägivad nagu autori lapsepõlves ja noorusajal. H. Männi ülipopulaarne, televisioonist läbi käinud “Karuaabits” (1971) on saanud sel sajandil pooltosinat järge, milles tegutseb Karulaane uus põlvkond
eelkõige töötasust ja edutamisest. Välised küvitised võimaldavad inimestel rahuldada oma esmavajadusi ning nad on tavaliselt seotud konkreetse tööülesande täitmisega. Organisatsioonilised hüvitised (system-wide rewards) on kõigile töötajatele ühised. Väline organisatsiooniline hüvitis on näiteks soodustus või kindlustushüvitis töötajatele. Sisemine organisatsiooniline hüvitis võib olla uhkusetunne töötamisest soliidses ja edukas organisatsioonis. Individuaalsed hüvitised (individual rewards) on organisatsioonis töötavate inimeste vahel erinevad. Väline individuaalne hüvitis on näiteks individuaalne preemia (lisatasu), sisemine individuaalne hüvitis aga eneseteostuse tunne mingil töökohal. Mitmekesise tööjõu mõtiveerimine. Et suurendada motivatsiooni tänapäeva mitmekesise tööjõu hulgas, tuleb juhtidel mõelda paindlikkusele
hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse. Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. EESMÄRK: Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. 31 ,,Kuum kartul'' MÄNGUKÄIK: Mängijad seisavad suhteliselt soliidses kauguses üksteisest ning viskavad üksteisele palli, mis tuleb kinni püüda ning kohe edasi visata. Asja mõte on selles, et "kuum kartul" teadagi põletab pihkusid, mistõttu tuleb too edasi visata samast asendist, millisest pall kinni püüti. Kes palli kinni ei püüa või end püüdmise ja viskamise vahepeal kohendab, kukub mängust välja. Võitja, teadagi, on viimasena allesjäänu. Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. EESMÄRK:
teevad skandinaavlased, sakslased, hollandlased, venelased, ameeriklased ja ka meie. Kas sobib määrata ärikohtumisi hommikusöögi ajaks? Meie hulgas elab inimesi, kelle nädala töötundide arv on tõusnud 60–70-ni. Iga hetk on kallis, iga minutit tuleb kasulikult tarvitada ja seepärast võidakse tööjuttu ajada juba hommikusöögi ajal. Hommikusöögi ajaks määratud ametlikud ja ärikohtumised korraldatakse väljaspool kodu, prestiižikates hotellikohvikutes või muus soliidses kohas. Kui soovite kedagi hommikusöögile kutsuda, arvestage sel puhul kehtivaid kindlaid reegleid. Kõigepealt peaks tundma kutsutava harjumusi, teisest rahvusest inimese puhul ka tema rahvuslikke tavasid. 21 Hommikusöök kestab alla tunni. Selle menüü paneb kokku ja tellib võõrustaja, arvestades muidugi külalise soove. Menüü tuleb koostada nii, et teenindaja selle serveerimisega teid ei häiriks. Näiteks kohvi
Perefirmade loomine annaks ka püsiva sissetuleku ja suurendaks inimeste soovi Pärnus elada. Kokkuvõttes leidsid nii kohalikud elanikud kui ka Eesti pereturistid, et turismi aren- damine Pärnu linnas võiks põhineda kultuursel kuurorditraditsioonil. Omanäoliste lõõgastuslike ja meelelahutuslike pereettevõtete loomine taastaks Pärnus tugeva turismi- majanduse, mille läbi võidaksid kõik. Pärnu jääks rahulikuks, kuid muutuks kultuurseid elamusi pakkuvaks soliidses eas kuurortlinnaks, kus alati toimub midagi põnevat ja kuhu võib suvel tulla ka vihmase ilma korral. Talviseid tegevusi saab samuti regu- laarselt korraldada, mis vähendab omakorda hooajalisust. Linnakodanike kaasalöömisel loodud oma kuurort ei jäta külmaks ühtegi elanikku ega külalist. See soodustab kogu- konnas ühtsustunde tekkimist linna ja maakonna tasandil, mis võimaldab luua aluse tugevale laiapõhjalisele arengule ja muudab Pärnu maailmamajanduse kõikumise suhtes
indiviidi poolt seesmiselt tunnetatav, võimaldades tal ennast paremini määratleda. Välised hüvitised koosnevad eelkõige töötasust ja edutamisest. Need võimaldavad inimestel rahuldada oma esmavajadusi ning on tavaliselt seotud konkreetse tööülesande täitmisega. Organisatsioonilised hüvitised on kõigile töötajatele ühised. Väline organisatsiooniline hüvitis on näiteks mingi soodustus töötajatele. Sisemine organisatsiooniline hüvitis võib olla uhkuse-tunne töötamisest soliidses ja edukas organisatsioonis. Individuaalsed hüvitised võivad organisatsioonis töötavatel inimestel olla erinevad. Väline individuaalne hüvitis on näiteks individuaalne töötasu või töötasu lisatöö eest, sisemine individuaalne hüvitis aga eneseteostustunne mingil ametikohal. Hüvitamine hõlmab mitmesuguseid tasusid ning seda võib jagada rahaliseks ja mitterahaliseks hüvitamiseks.
annaabi.ee 
