kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24
ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem)
Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi. Pöidla-ava kootakse parema käe kindal III ja vasaku käe kindal II vardale. Pöidla-ava laiuseks arvestatakse silmuste arv, mis võrdub 1/3 kahe varda silmustest, ning lisatakse sellele veel kuni 2 silmust juurde. Nt kui igal vardal on 15 silmust, st kahel vardal 30 silmust, siis pöidla-avaks arvestatakse 30 : 3 = 10 + 2 = 12 silmust. Pöidla-ava moodustatakse kinda külkest 2-3 silmuse kaugusele (st enne pöidla-ava kudumist kootakse parema käe kindal III varda algusest 2-3 silmust, vasaku käe kindal kootakse II varda lõppu pärast pöidla-ava 2-3 silmust)
klassi õpilane peab tegema loovtöö, soovitas õpetaja Liivi Bauer teha see käsitöös. Kuulasin õpetaja soovitust ja valisin oma loovtöö teemaks käsitöö. Usun, et ma tulen sellega hästi toime. Kuna eelnevalt olen salli kudumist õppinud ja see ei valmistanud mulle mingit probleemi otsustasin, et koon salli. Mütsi polnud ma enne kudunud ning tahtsin selle tegemist proovida. Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
