Tööleht 2. Teema:RINGHEEGELDAMINE JA SILMUSTE KASVATAMINE Ülesanne 1:Tutvu teemakohase õppematerjaliga. Ülesanne 2: Heegelda iga kujundi kohta näidis, kokku 5 kujundit. Ülesanne 3: Otsi õppematerjalist lünkadesse õiged vastused. Jooni õige vastus alla või täida lüngad: 1.Ringsel heegeldamisel ringi lõpus pööratakse / ei pöörata tööd ümber, töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 2.Spiraalselt heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast.
õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale. Ornament moodustub diagonaalselt üle koepinna kulgevatest parempidiste silmuste ridadest.
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk
silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge
Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi. Pöidla-ava kootakse parema käe kindal III ja vasaku käe kindal II vardale. Pöidla-ava laiuseks arvestatakse silmuste arv, mis võrdub 1/3 kahe varda silmustest, ning lisatakse sellele veel kuni 2 silmust juurde. Nt kui igal vardal on 15 silmust, st kahel vardal 30 silmust, siis pöidla-avaks arvestatakse 30 : 3 = 10 + 2 = 12 silmust. Pöidla-ava moodustatakse kinda külkest 2-3 silmuse kaugusele (st enne pöidla-ava kudumist kootakse parema käe kindal III varda algusest 2-3 silmust, vasaku käe kindal kootakse II varda lõppu pärast pöidla-ava 2-3 silmust)
jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt: pool silmuste üldarvust (jalapealne osa) jääb kahele vardale, seda osa esialgu edasi ei koota (JOON. 1.). Känd kootakse kahel ülejäänud vardal olevatest silmustest edasi-tagasi ridades, nii et ääred jäävad silmuselised. Kanna kõrguseks kootakse tavaliselt 17 rida, s. o. 6--7 cm. Kannaosa kudumisel võtta villase lõnga kõrvale üks kapronlõng, mis teeb kanna kulumisele vastupidavamaks. On kanna kõrgus valmis kootud, siis jagada see kolmeks võrdseks osaks (JOON. 2).
12 K Aet Kallam Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2015 Töö kavandamine • lõnga valik • varraste sobivus lõngaga • kinda mustri- ja lõnga värvide valik • randme ja käelaba ümbermõõdu võtmine • tööproovi kavandamine Kindakirja sobitamine kindale • mõõta käelaba ülaosa ümbermõõt • saadud suuruse ja tööproovi järgi vajalike silmuste arvutamine • kontrollida mustri sobivust kindale Randme kudumine • loo vajalik arv silmuseid, jaga need neljale vardale, ühenda ringiks • valida endale sobiva randme kudumise moodus (kootud parem- ja pahempidises koes) • Randme kudumine sõltub kuduja soovist • Kasutatud üht värvi lõnga, kootud 10 rida Labaosa kudumine • kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • labaosa kudumisel arvestatud kinda mustrit • mustri kudumist alustatud 12. realt
KUDUMINE ÕPPEKURSUS Õppe- eesmärgid Omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks.
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras,
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on
kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused
................ 5 1.3 Kinnaste värvus............................................................................................. 5 1.4 Kindakirjad.................................................................................................... 6 2. Töökäigu kirjeldus............................................................................................... 7 2.1 Kinnaste kavandamine.................................................................................. 7 2.2 Silmuste loomine........................................................................................... 7 2.3 Randme kudumine........................................................................................ 7 2.4 Labaosa kudumine........................................................................................ 8 2.5 Pöidlaava kudumine...................................................................................... 8 2.5.1 Paremakäe pöidlaava........................
isegi siis, kui oled leidnud tööjuhendist soovituse luua mingi kindle arv silmuseid. Tööproov tuleb kindlasti kududa samast lõngast ja samade varrastega, millega kood eseme Oma mütsi silmused arvutasin järgmiselt Kudusin 5cm korda 5cm ruudu ning lugesin mitu silmust viiele cm'le vastab. Viiele cm'le vastas 10 silmust. Järgmiseks lasin mõõta oma peaümbermõõdu mis oli 54cm. silmuste arvu arvutatakse peaümbermõõt korda silmuste arv viiel cm'il jagada viiega. ehk. 54 x 10 : 5 Minu mütsi silmuste arv on 108. 6. TEGEVUSKAVA TEGEVUS TÄHTAEG HINDAMINE 1.ülesanne Loovtöö teema valimine november Loovtöö teema valimine ei võtnud aega. 2.ülesanne Kampsuni stiili valimine november Õigeks ajaks valitud,
· Küberneetika · Süsteemiteooria Süsteem on tervik, teda ei saa vaadata ega mõista tema üksikosade ("ehituskivide") mehhaanilise kogumina vaid teda genereerivate protsesside ja seoste kaudu. West Churchman (süsteemi teoreetik) organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem Norbert Wiener (matemaatik) keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju läbi tagasiside silmuste Süsteem alamsüsteemide kihistunud kogum 1. Üksikisik 2. Meeskond (grupp) 2 3. Organisatsioon 4. Ühendused, alliansid, 1 3 organisatsioonide ühendused 5. Kogukond (community) 6. Ühiskond, rahvus Süsteem: sisend-väljund tagasisideprotsess Sisendid: Väljundid: Juhtimisprotsessid
Soti riie e. Erilaiuste värviliste triipudega nii koes kui lõimes ja toimse tartan sidusega kangas. See on suure tiheduse ja jämedate lõngadega, sageli ka karustatud riie. Zakaarkoeline Üldnimetus keerulise sissekootud mustriga kangastele. kangas Taft Tihe läikiv, labase koega ja kangelt hoidev siidriie. Trikoo Trikooriie, masinaga kootud silmuseline riie. Silmuste ühendamise viisi järgi eristatakse koe- ja lõimetrikood. Tviid Jäme villane /poolvillane väikesemustriline või värviliste toppidega mantli- ja kostüümiriie. Tvill Tasapindne toimne kangas. Kleidiriie, mille pealispind on siidise või villase iseloomuga. Pealispinda on kergelt appreteeritud ja kalandreeritud. Kasutatakse ka voodriks. Tüll Võrgutaoline õhuke riie.
ja aasalisest lõngast bukleelõngast. Bukleelõngast valmistatud kudum jääb nupulise ja sõlmja pealispinnaga. Kasutatakse efektsete kudumite juures. Moetööstuses on buklee üks nõutavamaid trendimaterjale. SAMET Sametiks nimetatakse kangaid, mille karustuse kõrgus on ~2 mm (vertikaalselt püsti olevad kiud). Sameti kvaliteet sõltub aluskanga pehmusest, sametpinna tihedusest, sametikarva kinnitusviisist ja toorainest. Sametilisus tekib näiteks silmuste äralõikamisel, kuid mitmesuguste töötlustega saadakse erinevaid sametiliike. Samet on madal tiheda püstkarustusega puuvillane, siid, villane või keemilistest kiududest riie, kootakse kas riidena (pealt lahtised või aaskarvad) või trikoona (aaskarvad). Kasutatakse kleitide, seelikute, jakkide ja pükste valmistamiseks. VELUURKANGAS sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui
tuhm Tekstiilpõrandad Tekstiilist põrandakatted on laialdaselt kasutusel. Nad on erinevast materjalist ja erineva ehitusega. Narmalise pealispinnaga katte kvaliteeti ja kuluvuskindlust näitab narmaste tihedus, mida tihedamalt on narmaid, seda vastupidavam on vaip. Umbes 97% vaipu on kootud sünteetilisest materjalidest. Peamiselt kasutatakse viit sünteesikiudu: nailon olefiin (polüpropüleen) polüester akrüül vill Vaiba kude ja silmuste suurus mõjutavad katte tekstuuri, pikemal ajal ka katte väljanägemist ning vastupidavust. NB! Vaibad määrduvad igapäevasel kasutamisel samavõrd kui kõvakattega põrandad, ainult et mustus ei ole näha. Vaibas olev sodi jaotub järgmiselt: 10% pinnal olevat sodi (vaid seda näeme silmaga) 9 60% tolmu, mida saab eemaldada tolmuimejaga 30% kinnitunud mustust, mida saab eemaldada vaiba pesemisega (Siivoustyönkäsikirja 2000:73)
Seda geenide kokkupuudet nimetatakse gene kissing ehk geenisuudluseks. Selle tagajärjel toimub transkriptsiooniline aktivatsioon, vaigistamine või koekspressioon. Geenisuudlus võib toimuda ühe kromosoomi territooriumi siseselt (cis) või kahe või enama kromosoomi territooriumi geenide vahel (trans). Võib toimuda naaber CT-te piiril, ühe CT silmuse penetratsioonil naaber CT-sse, või mitme erineva CT suurte silmuste interaktsioonil. Mudelid: a) Kompartmentid on juba olemasolevad struktuurid mis sisaldavad molekulaarset masinavärki, mis on pühendunud spetsiifilistele tuumafunktsioonidele. b) Kompartmentid on tekkivad ja kaduvad iseornagiseeruvad üksused – geeni aktivatsiooniga kaasneb vaigistamiskompartmentide likvideerimine, muutused geenipositsioonis ja regulatoorsete kompartmentite iseassambleerumise aktivatsioon.
tsütoplasmaatilist domääni. Polioviiruse seondamiseks on vajalik ainult PVR V- domään. Enamuste rihnoviiruste retseptoriteks on ICAM-1 membraanvalk. Antiretseptor asub polio- ja rhinoviiruste virionide pinnal paiknevate kanjonite- laadsete struktuuride põhjas. FMDV , coxackie A9 ja paljude teiste picornaviiruste kapsiiidid ei oma kanjoni struktuurilist pinda, ja arvatakse, et need viirused seonduvad raku poolsele retseptoritele virioni pinnal asuvate silmuste (loop) kaudu. Polioviiruse genoomi sisenemine rakku Polioviiruse rakku sisenemise esimeseks etapiks on endotsütoos. Erinevalt teistest viirustest on polioviiruse genoomi sisenemine rakku pH sõltumatu, kuid absoluutselt vajalik on virioni interaktsioon retseptoriga (CD155. Retseptorile seondumine indutseerib virionis konformatsioonilise muutuse: virioni pinnale “väljub” VP1 valgu N-terminaalne ots. VP1 valgu N-terminaalses osas asub 30 AH pikkune
Järgmine samm on suunda muutvate joonte joonistamine eri suunas (siksakid). Joonistamine kirjareal, kus tähelepanu suunatud joonte algus- ja lõpp- punktile, joonte vahedele, pikkusele ja käeliigutuse suunale. Suurte trükitähtede joonistamine tuleb enne ning lõpuks ka kirjatähtede elementide joonistamine (tähti veel tundma ei pea). Kogu protsessi vältel pööratakse laste tähelepanu kirjutamistehnika järgmistele tunnustele: 1. Tähtede võimalik ühesugune kõrgus ja laius ning silmuste pikkus kirjareal; 2. Tähtede ühesugused vahed sõnas; 3. Täheelementide (joonte) paralleelne kalle; 4. Kaarte ja silmuste sujuvus (on ümarad mitte sakilised); 5. Täheelementide ruumiline paigutus (all, ülal; vasakul, paremal). Abiõppelapsel tuleb kirjatehnikas rõhku panna eelkõige tähekujudele ja nende ühtlasele suurusele, mis tagavad kirjutatud teksti loetavuse. Tähtede seostamine on teisejärguline.
tänapäeval põhiliselt Miller-Rabini testi, mis on Fermat' teoreemi täiendatud versioon. [26].Eukleidese algoritm. *Eukleides algoritm on nö. süsteemne ning algoritmiline viis leidmaks kahe arvu suurimat ühistegurid (gcd). Kuigi kahe arvu suurima ühisteguri leidmiseks leidub ka teisi heuristilisi mooduseid, on eukleidese algoritm nendest optimaalseim: a). Algoritmi programmsel realiseerimisel on välistatud kõiksuguste silmuste tekkimine, st. programm lõpetab ALATI oma töö. b). Ta annab tulemuseks 100%-kindlusega suurima ühisteguri. c). Algoritm käib äärmiselt efektiivselt ümber arvuti ressurssidega nagu ka loengus mainitud sai. Sisuliselt ,,loeb ta vaid korra sisse" kõik ette antud operandid. Algoritmil kulub tulemuse saamiseks aega ülimalt 1 sammu. *Sõnades võib algoritmi tööd esitada järgmiselt: a). Valime b ossa suurema kahest arvust gcd(a,b). b)
kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke. Probleemi selgitab järgmine topoloogiafragment: Võrk A - Marsruuter 1 - Marsruuter 2. Kui M1 ei saa A-ga otseühendust, pöördub ta M2 poole, teades, et M2 on A-st ühe vahejaama kaugusel; M2 suunab liikluse taas M1-le jne. Muudatuste viivitamine (hold-downs) - Mingi marsruudi väljalangemisel arvutavad naabermarsruuterid uue marsruudi ja saadavad välja värskendussõnumid; need ei jõua aga otsekohe kõigi võrguseadmeteni ning mõni veel informeerimata seade jõuab välja saata
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
