A (%) 17 0 21 E (GPa) 0,5-3,5 8-45 8-45 210 (g/cm ) 11 1,61 1,61 7,8 Kasutusala Seadmete osad Kaatrid Suusakepid Tööriistad Löökpaindeteimi tulemused Materjal Purustustöö Temperatuur Purunemispinna iseloom KV(soonik) Teras S355 198J ~20 C Kiuline, tuhmhall Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust poolt rakendada jõudu. Veel täheldan, et kõige venivam materjal oli teras ning järgnes plastik.
Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom Kokkuvõte Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas surveteimi katset, kus tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist ning see oli
parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne
LABAKINDA KUDUMINE Labak koosneb randmest, labast, otsast ja pöidlast. Kudumist alustatakse randmest, mis kootakse enamasti soonik- või poolpatentkoes või kirjatud parempidises koes. Kindalaba kootakse enamasti parempidises koes, kirjaline või ühevärviline. Vastavalt käelaba järsule laienemisele võib kindalabale silmuseid juurde kasvatada, kokku 2-4 silmust. Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks
SOKI KUDUMINE Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes
Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umbes 2 kuni 5 cm ja seejärel alustame kannalakka kudumist. Esmalt kontrolli, et varrastel oleks võrdne arv silmuseid, Soki loomislõnga ots jäetakse alati kanna taha, st kannalakk kootakse 4nda ja 1se varda silmustest.
Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber
Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja
Soki kudumine Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka
Liivi Bauer teha see käsitöös. Kuulasin õpetaja soovitust ja valisin oma loovtöö teemaks käsitöö. Usun, et ma tulen sellega hästi toime. Kuna eelnevalt olen salli kudumist õppinud ja see ei valmistanud mulle mingit probleemi otsustasin, et koon salli. Mütsi polnud ma enne kudunud ning tahtsin selle tegemist proovida. Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks
Vööd hakatakse mähkima eest keskelt; vööotsad jäävad kuhu juhtuvad ja topitakse vöökihi alla. Vööd on enamsti 2m pikad, mähitakse ümber keha suhteliselt tugevalt ja nii, et iga järgmine kiht ulatub osaliselt eelmise peale. Vöö otsad on enamasti palmikutesse põimitud 56 palmikut. Selline vöö lõpetamise viis on väga iseloomulik ka teiste LääneEesti kihelkondade vöödele (Astel 1998). Tori kirikinnas Kindal on tumepruun muster hallil pinnal. Peraosa on hall; 2:2 soonik (vikkel). Hallil pinnal on 5 kitsast (2 ringi) tumesinist triipu. Muster on vöökirja ainetel geomeetriline. Piki kinnast kordub muster 4 korda. Ots ja pöial on täpilised. Kindad on kootud 1958.a. Kuduja ja annetaja on Joske Lilli, Johannese t.; Tori v., Metsaküla, Väljaotsa t. ERM A 563: 549(ab) Tumesinisel põhjal on valge geomeetriline kiri; tipule asetatud ruudud. Tehtud peenest korrutatud lõngast. Kinda pära (2 cm) 2:2 soonikus (vikkel)
annaabi.ee 
