JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu
Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias
Aastal lagunes Tsehhislovakkia ja jagunes kaheks uueks iseseisvaks riigiks Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves
Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva.
Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. Sloveenia Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva.
järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tagajärjel puhkesid rahutused ning hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia
iseseisvuse väljakuulutamist, siis Kosovo ühepoolne iseseisvuse välja kuulutamine ei riku Serbia seadusi (jättes vastamata küsimustele, mis puududasid selle akti tagajärgi ja kas Kosovo deklaratsioon saavutas riigi seisundi). Kuigi rahvusvaheline ühiskond lõheneb selles probleemis kaheks ja kuigi enamuse ÜRO liikmeid ei tunnista Kosovot iseseisvana, siis enamus NATO ja Euroopa Liidu liikmeid tunnistab. Pärast sõdade lõppu puhkes Belgradis revolutsioon ja Slobodan Milosevi, Serbia kommunistlik juht, kukutati ja anti üle Rahvusvahelisele Kohtule sõja ajal toimunud inimvastste kuritegude eest Jugoslaavia sõjas. 2001. aasta albaanlaste ülestõusu pärast oli Makedoonia sunnitud andma autonoomia piirkondadele, kus olid ülekaalus albaanlased. Balkani maad kontrollivad maateid, mis ühendavad Lääne-Euroopat ja Lääne-Aasia lõuna osa. Aastast 2000 teevad kõik Balkani riigid koostööd EL-i ja USA-ga. Kreeka ja Makedoonia vastuolu
• HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME: 1) MAJANDUSLIKUD, MAHAJÄÄMUS LÄÄNEST 2) REFORME 3) VALITSUSPROBLEEMID 4) KURITEGEVUS
Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks
ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia. Iseseisvusid Horvaatia,Slovakkia,Makedoonia,Bosnia ja Hertsogoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistliku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Balkan muutus plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on säilinud paljugi kommunistlik võim, see on takistanud demokraatlike ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik* Hosni Mubarak - Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 11. veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees*
valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum
erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989
maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926.aastani. Taasiseseisvumine 1992.aastal toimunud referendumil Serbiaga ühinemise üle 1992.aastal anti 96% häältest föderatsiooni poolt Serbiaga, kuigi tegelik poolehoid oli 66%, sest islami- ja katolikuusulised vähemused ning ka mõned õigeusulised montenegrolased boikoteerisid referendumit. Valitsus jätkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat. Alates 1996. aastast asus Milo ukanovii valitsus Montenegrot Serbiast, mis siis oli veel Slobodan Milosevii võimu all, mitmes suhtes de facto isoleerima. Montenegro rakendas sõltumatut majanduspoliitikat ja võttis kasutusele Saksa marga. Hiljem võeti käibele euro, kuigi Montenegro ei kuulu eurotsooni. 13. jaanuaril 2002.aastal kogunes pärast seda, kui keelati vana-aastaõhtu tähistamine Juliuse kalendri järgi, Podgoricas arvatavalt umbes 50 000 inimest, et demonstreerida umbusaldust valitsusele ja toetada serbia rahvuslikku identiteeti. See sündmus sai nimeks Serbia vana-
iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud “värvi vahetanud” kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. Kokkuvõte
kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi majandusele kasulik. Titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada Jugoslaavia riigid üle odavate kaubandushüvedega see viis riigid 1980. aastal pärast tema surma majanduskrahhini. Languses olev majandus põhjustas veelgi suuremaid pingeid Jugoslaavia etniliste gruppide vahel, ning eriti siis, kui Serbia poliitik Slobodan Milosevic hakkas oma serbe sundima midagi ette võtma Kosovo albaanlaste asjus. Kartes serblaste ülemvõimu taastamist, leidsid paljud horvaadid, et on saabunud aeg lõpetada pea nelikümmend aastat kestnud kommunism ja et tuleb hakata läbirääkima autonoomia asjus. 1990. aastal toimusidki vabad valimised ja Franjo Tudiman Horvaadi Demokraatlikust Parteist võitis üsna kergelt vana Kommunistlikku parteid. 22. detsembril 1990 avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid
1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia,
ning kelle eestvedamise on Tsehhi intrigreerinud Euroopasse. Teine riik on Tsehhoslovakkia lagunemise tekkinud Slovakkia, mis pole suutnud sellist arengutempot pidada võrreldes Tsehhiga. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia:Serbia ja Montenegro. 1990.aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985
Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur- Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. · Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
satiiriline ning erinev nende eelnevatest. Muutusi on bändis veelgi, sest seni põhiliselt sakslastest koosnenud saatebänd vahetati eesti poiste vastu välja. Vanilla Ninja koosseisus mängivad nüüdsest trummidel Priit Mägi ehk Mäks, kes on tutnud bändidest Ruffus, Shelton San ja Brides In Bloom ning basskitaaril Riivo Torstenberg ja kitarril Taavi Langi, kes mõlemad samuti pärist Brides In Bloomi ridadest. Klahvpillidele palkasid ninjad aga senise popbändi Slobodan Riveri süntekamehe Stig Rätsa. 2. novembril 2006 Kopenhaagenis peetaval iga-aastasel MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel anti esimest korda välja ka parima Balti artisti auhind, viie kandidaadi seas oli ka Vanilla Ninja. Paraku napsas karika lätlaste Brainstorm. Ansambel osales 2007. aasta alguses Eurovisiooni Eesti eelvoorus. Laulu "Birds of Peace" autoriks on Elmar Liitmaa, sõnad Piretilt ja Lennalt. 7
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985
3. Märts 1991 iseseisvusreferendum 77,8% hääletanutest toetas iseseisvust Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik „Ajaloo lõpp“ F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks
ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon “Eesti AJALOO LÕPP? 8.05.2018 Francis Fukuyama Tsivilisatsioonide kokkupõrge? JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE Josip Broz Tito ● pärast tema surma algas riigi lagunemine Endise Jugoslaavia keeled ● põhierinevus oli usk ja igal osal olid oma keeled, kuid väljaspool kasutasid kõik ühist keelt. Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast.
Rahvusvaheline kohtuorgan on tänapäeval alaline Rahvusvaheline Kriminaalkohus asukohaga Haagis. Kohus asutati 2002. a, esimesed 18 kohtunikku valiti kolmeks, kuueks ja üheksaks aastaks 2003. a. Iga kolme aasta tagant uuendatakse üks kolmandik kohtu koosseisust. Kohus on sõltumatu institutsioon, mille koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga reguleerib spetsiaalne kokkulepe. Kohtus on olnud arutusel sõjakuriteod endises Jugoslaavias, kohtu all oli endine Serbia president Slobodan Milosević, kes hiljuti suri. Praegu menetletakse või arutatakse kohtus mitmes Aafrika riigis (Liberia, Kongo Demokraatlik Vabariik, Uganda, Sudaani Darfuri provints jt) toimunud kuritegusid. Eestis uurib inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja genotsiidi kaitsepolitsei. Kohtu alla on seni antud ja süüdi mõistetud mõned nn mõrvar-agendid, kohtuistungeid on peetud ka küüditamistes osalenute üle
Ud k = Ud s , k 2L kus k = . RTc Pinget madaldavad-tõstvad regulaatorid on negatiivse pingetagasisidega pinget madaldavad- tõstvad pulsilaiusmuundurid, mille talitlus on lähedalt seotud nii pinget madaldavate kui pinget tõstvate regulaatoritega. Joonisel 1.32, d on näidatud Cuk muundur (nimetatud leiutaja Slobodan Cuk-i järgi). Sarnaselt tavalisele pinget madaldavale-tõstvale muundurile annab Cuk muundur sisendi ühisklemmi suhtes negatiivset väljundpinget. Siin töötab kondensaator C1 primaarelemendina energia VD2 L VT2 + VD1 VT1 C
annaabi.ee 
