Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Slaidikava Sankt-Peterburgist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
282410 · - ... · 1703 - . · 1917 . · 1355 5 . · - , . · . · 4 : · · · · http://www.nlr.ru/petersburg/spbpcards/photos/lo000000125_1_m.jpg 26.05.2011 · http://www.svali.ru/pic/pictures/73/r_p_3be9ca91538258621f79ec9529d142e2.jp 26.05.2011 · http://www.mr7.ru/netcat_files/775/578/_CF_E5_F2_F0_EE_E3_F0_ E0_E4_EA_E0__580_no.jpg 26.05.2011 · http://photofile.ru/photo/mau/95252047/103516381.jpg 26.05.2011 · - a : , , , , ... http://www.raduga-v.ru/gallery/spb/petrokrepost.jpg 26.05.2011 · - . · - I . http://www.gamer.ru/system/attached_images/images/000/343/891/original/catherine-the-great-empress-of- russia_1_.jpg?1301422223 26.05.2011 !
22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga. Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). TALVEPALEE Talvepalee (vene ) on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist. Hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762
2 TERVISESPORDIKESKUS B C D E PLAAN, M1:50 375 4595 2800 2230 375 10375 3395 1100 1375 1000 3505
Peterburg Ermitaaž on museum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure pooltBerliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning1769. aastal Dresdenistomandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3]sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse jaÜlikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAuguste de Montferrandi projekti järg
Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Foto 2. Iisaku katedraal (http://et.wikipedia.org/wiki/Iisaku_katedraal) Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldarajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (vt foto 3) (ligi 100 meetrit lai). Foto 3. Sinine sild (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool (vt foto 4) on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Baltijaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal jaVitebski vaksal. Foto 4. Metroo (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Metro_SPB_Line1_Avtovo.jpg)
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Hark
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . :
- . . I 1703 - 5 . , . . 1917 . 1917 : - - - . -!
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtad
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . .
INSTITUTO POLITECNICO DO PORTO INSTITUTO SUPERIOR DE ENGENHARIA DO PORTO CHEMICAL ENGINEERING DEPARTMENT PORTUGAL Marvin Üürike Tallinn University of Technology Faculty of Chemical and Materials Technology Department of Chemical Engineering Estonia ERASMUS PROJECT STUDY OF THE HEAT TRANSFER COEFFICIENT IN A HELICAL COIL Supervisor: Albina Ribeiro Porto 2015 2 Abstract The following work investigates overall heat transfer coefficient of a helical coil and how it changes in different situations. The variables investigated were flow rate inside a submerged helical coil and agitation of the bath. To investigate the change in heat transfer coefficient in different situations, a simple experiment was set up. It consisted of a rectangular isolated tank, which was filled with water, submerged ste
1. Lapsepõlv ja kujunemine muusikuks G .F. Händel sündis Saksamaal Halles 23.veebruaril 1685.a. Poiss tundis juba varakult huvi muusika vastu kuid isa ei kiitnud seda heaks. Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg ja soovis pojale paremat tulevikku ning õhutas teda õigusteadust õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas ork
Colosseum Ehitatud Roomas u. 1940 aastat tagasi. Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Metsanduse ajalugu Venemaal Metsade kasutuse, halduse ja seadusandluse võib laiaslaastus jagada üheksasse erinevasse perioodi. Alustades 8. sajandiga kui metsi ja metsamaid kasutati täiesti vabalt, lõpetades praeguse hetke olukorras, kus Venemaa metsandus püüab järgi jõuda Euroopa seadusandlusele ja tavadele. Periodiseering: Esimene periood 8. sajand - 12. sajand Teine periood 13. sajand - 16. sajand Kolmas periood 17. sajand - 1725) Neljas periood (1725-1798) Viies periood (1798-1832) Kuues periood (1832-1888) Seitsmes periood (1888-1917) Kaheksas periood (1917-1991) Üheksas periood 1991 tänapäev Esimesel perioodil kasutati metsi Venemaal vabalt ilma piiranguteta ja polnud ka seadusandlust ega muid piiravaid tegureid, samas neid polnud ka vaja. Mets oli pühapaik. Ajaloodokumentides on maakategooriaid mainitud väga harva, sest mets oli kui looduse loomulik osa. Rohkem eraldati metsamaad ja muud maad stepialadel. Esimesed seadusandlikud aktid
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise taga
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud.............................................................................
Rakvere Gümnaasium ********* ****** TAANI Referaat Juhendaja: ********* 2009 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD Majanduslikud näitajad: 1)Sisemajanduse kogu toodang (SKT) 1 elaniku kohta on 38,207 $. 2)Ekspordi ja impordi üldine struktuur vt joonis 1, joonis 2. 3)Rakvastiku hõive erinevates sektorites : põllumajandus 4%, tööstus 17% ja teenindus 79%. 4)Side- ja transpordivahendite hulk: aastal 2000 oli 100 elaniku kohta 67,2 mobiiltelefoni. Aastal 2000 oli sõiduautosid 1000 elaniku kohta 1843. 5)Elektrienergiat toodeti 2003. aastal 43,32 mrd kWh ja tarbiti 31,68 mrd kWh. Sotsiaal-Demograafilised näitajad: 1)Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 80 aastat. 2)Imikusuremus on 100 elussünni kohta 5,1 (2000). 3)Sündimus 1000 elaniku kohta on 12,1 sündi (2000). 4)Suremus 1000 elaniku kohta on 7,3 surma (2000). Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal LAEVAEHITUS Taani on laevaehituses üks maailma juhtiva
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja (21. märts 1685 Eisenach 28. (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust ning onu Johann Christoph õppima. Hertsog soovitas Bach (164593) tutvustas Händelil orelimängu õppida, noorele sugulasele mistõttu
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praegu
Venemaa Kätlin Viilukas Andmed Pealinn Moskva Varem St. Peterburg ( 4 milj. inimest ). Elab 10 miljonit inimest Rahvaarv 142 008 800 inimest Tihedus 8,5 in/ km2 Demograafiline kriis Pindala 17 075 200 km2 Suurim maailmas Hõlmab 11 ajavööndit Keel Vene keel Vabariikides kohalikud keeled Riigikord Föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea president. Kahekojaline parlament: Riigituuma ja Föderatsiooninõukogu. Venemaa valimised pärinevad 20. sajan 90 datest ning on alles välja kujunemas. Venemaad peetakse mittevabaks riigiks. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Rahaühik Rahaühik on vene rubla ( RUB ). President Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008.aastal. Dmitri Anatoljevits Medvedev Vannut
TTÜ MATERJALITEADUSE INSTITUUT Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: FK24 Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine el Üliõpilased: Teostatud: 12. november 2015 Õpperühm: Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgid Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stoppe Töö käik. Ter
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24f ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhendaja poo
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
A. . Click to edit Master text styles Second level Third level , Fourth level , Fifth level . 1896 . Click to edit Master text styles . Second level Third level . Fourth level C Fifth level . Click to edit Master text styles Second level . Third level , Fourth level Fifth level .
BUCKINGHAM PALACE Buckingham palace is the official residence of the British monarch. The Palace is located in the city of Westminster. It is a setting for state occasions and royal hospitality. It has been a rallying point for the British people at times of national rejoicing and crisis. The Buckingham palace is originally known as the Buckingham House. The building which forms the core of today's palace was a large townhouse. It was built for the Duke of Buckingham in 1703 on a site which had been in private ownership for at least 150 years. It was subsequently acquired by George the third in 1761 as a private residence for Queen Charlotte and known as The Queen's House. During the 19th century it was enlarged, principally by architects John Nash and Edward Blore, forming three wings around a central courtyard. Buckingham Palace finally became the official royal palace of the British monarch on the accession of Queen Victoria in 1837. The last major
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine........................................................................................................
ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt
. , , , , «» «», . , , . , , , , . . : 60 , , , ( ), . , , . : , , . , . , , 64 48 , 170 , 100 , 800 ( , ). , , , . . 100 : , . . . XIX , , , , , . : 9,5 , 9,3 , 7,6 , 4,7 . 1918 . . , , . . 8000 . , 1917 . . ; . . , , , . : « , . ». , . , , . XX : 1914 , 1924 , 1991 , .
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte...................................................
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed
annaabi.ee 
