Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas: Julius Caesar (Caesari Foorum, Circus Maximus) Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia) Hadrianus (117-138 m.a.j.) (Pantenon, Hadrianuse värav) Antonius (138 m.a.j.) (Caracalla termid) Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar) LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid.
Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Mõõgavõitlusi korraldati ringikujulistes või ovaalsetes monumentaalsetel areenidel- amfiteatrites (vt. lisad pilt 3 ja pilt 4), neist kõige tuntum on Colosseum Roomas. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi rituaalsete toimingutena, üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit, valijate häälte võitmisel. Samuti korraldati võitlusi usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud. Mõõgavõitlejad
eest. Müüri pikkuseks loetakse 6352 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000. 5) Colosseum. See on iidne amfiteater Roomas. Seda valmistati 80. aastat. Colosseumi käskisid ehitada kaks keisrit- Vespasianus ja Titus. See oli nelja korruseline, millele lisandusid maaalused käigud ja ruumid. Välisseina kõrgus on 49 meetrit. Seal toimusid vanasti väga verised Gladiaatorite võitlused. Colosseumil on ülevalt äärest üks suur tükk kadunud
Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared. Forum Romanum'i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel, kus põles Rooma riigi õitsengut sümboliseeriv igavene tuli. Roomlaste kõige armastatumaid vaatemänge gladiaatorite võitlusi korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad, kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks.
zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.
Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive
.....................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias...................................................................................13 3. Tänapäeva maailmaimed..................................................................................................14 3.1. Colosseum.................................................................................................................14 3.2. Tadz Mahal................................................................................................................15 3.3. Machu Picchu ...........................................................................................................16 3.4. Petra kaljulinn ................................................................................................
Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Teatrid Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates torkab silma igasugune keskpunkti puudumine. Kolm arkaadidevööd ja nende peal hiljem juurde ehitatud neljas on täielikus kooskõlas sisemise liigendusega, toetades seespool asuva amfiteatri tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, kusjuures oli ka 80 sissekäiku nende kiireks sisse- ja väljaminemiseks. Korraga
Kõik kommentaarid