10 · - ... · 1703 - . · 1917 . · 1355 5 . · - , . · . · 4 : · · · · http://www.nlr.ru/petersburg/spbpcards/photos/lo000000125_1_m.jpg 26.05.2011 · http://www.svali.ru/pic/pictures/73/r_p_3be9ca91538258621f79ec9529d142e2.jp 26.05.2011 · http://www.mr7.ru/netcat_files/775/578/_CF_E5_F2_F0_EE_E3_F0_ E0_E4_EA_E0__580_no.jpg 26.05.2011 · http://photofile.ru/photo/mau/95252047/103516381.jpg 26.05.2011 · - a : , , , , ... http://www.raduga-v.ru/gallery/spb/petrokrepost.jpg 26.05.2011 · - . · - I . http://www.gamer.ru/system/attached_images/images/000/343/891/original/catherine-the-great-empress-of- russia_1_.jpg?1301422223 26.05.2011 !
Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi Sankt- Peterburg läks üle linnale. Aastal 1914, kui Venemaa astus I maailmasõtta, asendati saksapärane Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga. 26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991. 12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks ( -). VEESTIK Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna
2 TERVISESPORDIKESKUS B C D E PLAAN, M1:50 375 4595 2800 2230 375 10375 3395 1100 1375 1000 3505
Peterburg Ermitaaž on museum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure pooltBerliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning1769. aastal Dresdenistomandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3]sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse jaÜlikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAuguste de Montferrandi projekti järg
PETERBURG Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz (vt foto 1) on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Ekspositsioonis on üle 3 miljoni eksemplari. Näitus paikneb 400 saalis ja ruumides, mille üldpindala on üle 10 ha. Ermitaazis on maailma suurimaid itaalia, prantsuse, madalmaade, hispaania, inglise jt. rahvaste kujutava kunsti teoseid, nagu näiteks Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Rubens, Rembrand jt. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani, sealhulgas maailma suurim maalik
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Hark
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . :
Kõik kommentaarid