Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu
• Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma • Skisofreenikud ei saa ise enda haigusest aru Skisofreenia avaldumisriskid • Kümnete uurimuste vaheanalüüs viitab, et tubaka ja/või kanepi suitsetamine võivad mängida skisofreenia avaldumises ka põhjuslikku rolli ning kergitada selle avaldumisriski • Alkohol ja uimastid • Peavigastused Skisofreenia tekkepõhjused • Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on … • Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid… • Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse … • Aju neuromediaatorite osas on oluline roll … • Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas … Ravivõimalused • Haigla • Neuroleptikumid • Depoopreparaadid • Psühhoteraapia Faktid • Tõenäosus, et inimesel tekib elu jooksul skisofreenia, on umbes 1% • Hinnangu põhjal põeb skisofreeniat 26 miljonit inimest, mis
Skisofreenia mõistest ja ajaloost Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Sveitsi psühhiaater Eugen Bleuler. Haiguse "scizophrenia" nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Toimetulek skisofreeniaga Skiso ja skisofreenik on Eesti ühiskonnas võrdsustatud sõimusõnaga. Kui keegi käitub normist erinevalt, veelgi enam, kui keegi käitub vägivaldselt, on kaaskodanikul diagnoos kohe valmis: igavene skisofreenik! Tänu sellele arvamusele on diagnoosi kuuldes ka inimestel raskem sellega leppida. Skosofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga, kuid tänu ühiskonna suhtumisele ja ravimisega kaasnevatele raskustele teevad paljud skisofreenia diagnoosi saanud enesetapu.
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt
Adrenergiline süsteem (NA/NE) · Emotsionaalse tooni hoidja · NA süsteemi madal aktiivsus depressioon, ka hüperaktiivsus · NA süsteemi kõrge aktiivsus mania. · Retseptorid: 1, 2, 1, 2 Dopamiinergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks).
peritsentriolaarmaterjalist (PCM). PCM on amorfne proteiinimass, mis sisaldab vabu tubuliini alaühikuid, PCM-1, peritsentriini ja nineiini. PCM tagab tsentrosoomi õige struktuuri (tsentrosoom koosneb paljudest eri valkudest) ja funktsiooni (mikrotuubulite kinnitumine tsentrosoomile, ripsmete moodustumine jne). Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga. Viimasel juhul sünteesitakse ebanormaalselt lühikest peritsentriini valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama. Seetõttu ei saa tsentrosoomid mikrotuubuleid õigesti organiseerida, häirub rakutsükkel ja väheneb rakujagunemine. Rakkude arvu vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7
Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik. · Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus.
Ole valmis oma pereliikme haiguse ägenemiseks või kriisiolukorraks. Skisofreenia ravimine Ei tunta ühtki skisofreeniast terveks ravivat meetodit, kuid sümptomite kontrollimise ainsaks viisiks on antipsühhootiliste ravimitega kombineeritud muud toetavad teraapiad. Ravi keskendub nüüdisajal haiguse asemel inimesele endale ja põhineb antipsühootikumidena tuntud ravimite ja muude teraapiate kombinatsioonil. Antipsühhootiline ravi Antipsühhootiline ravi aitab mitmete skisofreeniaga seostatud sümptomitega (hallutsionatsioonid, mõtlemishäired jm) kõige paremini toime tulla. Kuna kasutusel on suur hulk vastavaid antipsühhootikume, tuleb sul enda jaoks tõhusaima ravimi leidmiseks sageli mitut ravimit katsetada. Tüüpilised antipsühhootikumid on kasutusel alates 1950-ndatest aastatest. Nende ülesandeks on dopamiini retseptorite blokeerimine ajus. + võimaldavad hallutsinatsioone, pettekujutlusi ja paranoiat efektiivselt kontrolli all hoida.
Maniakaalne rahutus on seotud meeleolu kõrgenemise ja aktiivsuse tunduva tõusuga, mis võib minna üle sihituks ja eesmärgituks tegutsemiseks. Katatoonse rahutuse puhul on haige pidevas kaootilises liikumises, mis on ümbritsevaga vähe seotud. Sellises seisundis haige võib vigastada ennast ning teisi ja purustada asju. Lisandub haigele veiderdav ja maneerlik joon, aga haigel on säilinud kontakt ümbritsevaga. Rahutusseisundeid võivad ka põhjustada meelepetted ja luulud. Skisofreeniaga kaasneb vahel veiderdav ja lame käitumine(grimassid, kindlate asendite, pooside säilitamine jne).Neid sümptomeid tuleb eristada nähtustest, mis on mõnikord tingitud psühhoosivastaste ravimite tarvitamisest( värinad, tõmblused jne). Tajumishäired. Tajumishäirega võib vahel patsiendile tunduda mõni reaalne asi või heli liiga tugev või moondunud, samuti võib esineda värvide ja toonide varieerumisi ümbruskonnas. Negatiivsed sümptomid.
Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused Geneetiline eelsoodumus kaksikute meetod, lapsendamised Tõestatud Viirushaigused raseduse ajal Epidemioloogilised uurimused Vajab uurimist
isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid
Neid tuleb eristada niisugustest antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest ning negatiivsetest sümptomitest nagu näiteks emotsionaalse väljenduslikkuse tuimenemine, spontaanse kõne vähenemine, motivatsiooni puudumine. Depressiivsed sümptomid võivad eelneda või kaasuda psühhootiliste sümptomitega, seda eriti haiguse varajases staadiumis. Depressioon võib ilmneda tugevamalt psühhootiliste sümptomite taandumise järgselt. Ärevuse sümptomid võivad kaasneda skisofreeniaga, olla haiguse ägenemise osaks, kaasneda sekundaarsetena kofeiini, ravimite või alkoholi kasutamisel. Agiteeritus ja/või vägivaldsus võivad kaasneda sümptomite taastekkega. Neid tuleb eristada deliiriumist, mis kaasneb näiteks alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kasutamise/kuritarvitamisega. Eakate kehalised haigused Kroonilise psüühikahäirega eakate puhul on suur oht, et nende kehalisi haigusi ei avastata või nende ravi osutub puudulikuks
Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus
7 inversagonistid - can have effects similar to those of an antagonist, but causes a distinct set of downstream biological responses 8 NA-l on 2 närviteed : sinavast tuumast lähtuv (reguleerib pea kõiki vaheaju & suuraju osi) ning lateraalsest tegmentumist lähtuv (reguleerib südame-vereringe & siseelundite tööd ; monoamiid. 9 DA : mida suurem närviaktiivsus, seda rohkem on metaboliite ajus. Seotud motivatsioonilised & sarrustusega seotud protsesside, skisofreeniaga ning liigutuste algatamine & koordinatsioon ; monoamiid 10 5-HT on peamiselt ajutüve raphe-tuumades, kust lähtuvad ülenevad & alanevad juhteteed ; projektsioonid kattuvad osaliselt limbilises alas noradrenergiliste projektsioonidega, kus need kaks virgatsainet ilmselt reguleerivad ärgastust. 11 Glu (& asparsaat) : mitte-essentsiaalsed & kõige arvukamad AH-d imetaja ajus. Neil puudub spestiifilisus. Glutamaat on peamine kiire erutus- AH selgroogse ajus
tasakaal häiritud). Kaks põhilist hüpoteesi seletamaks sõltuvusainete tarvitamist: 1) Positiivne sarrustus (sunnib ainet tarvitama) ainet tarvitatakse mõnutunde eesmärgil (nt kõva mehe mängimine teismelistel pidudel stimulandid, alkohol). 2) Negatiivne sarrustus ainet tarvitatakse, et pärssida ebameeldivat emotsionaalset seisundit (alkoholi, nikotiini, stimulantide, opiaatide tarvitamine depressiooni või skisofreeniaga kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem. Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees). Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit: Esimene on tarvitatav narkootiline aine. Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus. Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal, käitumismudelid ja
närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7. Peaaju (vt joonis). Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Ajus eristuvad silmnähtavad närvirakkude kogumid, mis moodustavad hallaine. Seal,
Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks).
- Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne
Liiga palju stressi lastel võib põhjustada püsivalt serotonini vähenemist ja Ne taseme tõusu , põhjustades potensiaalset vägivaldset käitumist, mida vähendatakse näiteks Prozac-iga. Põhiliselt seostatakse selle neurotransmitteri vähesust depressiooniga. Tavaliselt, kui serotoniini taset mõjutavad antidepressandid ei mõju, antakse patsientidele Ne taset mõjutavaid ravimeid. Aitab ka reguleerida virgumist, meeleolu ja unistamist. Mõnede allikate kohaselt on Ne liiasus ka seotud skisofreeniaga. On avastatud ka suurenenud Ne taseme seotust sõgeda armumise või kiindumuse tundega. Gammaaminovõihape ( GABA)- Enamus sünapseid aju sees kasutab GABAt. Pärsib erutust ja ärevust. Huntingtoni tõve korral ( mis on siis pärilik haigus, mis saab alguse keskeas ) GABA't tootvad neuronid manduvad ajukeskustes, mis koordineerivad liigutusi. See põhjustabki nendel patsientidel kontrollimatuid liigutusi
annaabi.ee 
