Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat;
"(Liiber, powerpoint esitus) 4. Richteri ja Mercelli skaala Maavärinad on nähtused, mis ilmuvad suhteliselt ootamatult ja isegi, kui tänu mõõteriistadele saab ära määrata enam vähem, kus see toimuma hakkab ja ui tugeva jõuga tuleb, on ikkagi loodus mõnes mõttes väga ettearvamatu nähtus. Selle jaoks, et hinnata sellise looduskatastroofi võimsust ja suurust on olemas spetsaalsed hindamis skaalad. 1. Esimeseks skaalaks on võimsus skaala hindab maavärina seismelist energiat magnituudides. Kuulsamaks skaalaks on Richteri skaala. Charles Richteri ja Beno Gutenberi poolt loodud skaala. Selle skaala põhimõte seisneb selle, et maavärina hindamiseks vaadatakse seismogaarfi pendli suurima võnke amplituudi. ,,Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4-0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam. Lisaks arvestatakse ka sesmograafi kaugust maavärina
Ei taga veekindlust. 9. Mis on kulumiskindlus? Kulumiskindlus on materjali omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. 10. Mis on nanotehnoloogia? Nanotehnoloogiat nimetatakse järgmiseks tööstusrevolutsiooniks. • See tähendab tavaliselt skaala vahemikus 1 kuni 100 nanomeetrit (nanomeeter on üks miljardik meetrist). • Nanotehnoloogia manipuleerib asju nanoskaalal, mida nimetatakse ka atomaarseks- või molekulaarseks skaalaks. 11. Mis iseloomustab nanomõõtmelisi osakesi? Nanomõõtmelised anorgaanilised osakesed omavad suurt pindala / mahu suhet ja neil on unikaalsed füüsikalised ja keemilised omadused. 12. Milles avalduvad hõbeda nanosakeste antibakteriaalsed omadused? Hõbedat on paljudes valdkondades laialdaselt kasutatud, kuna see näitab tugevat biotsiidi mõju paljudele patogeensetele bakteritele. Hõbedase iooni oluline omadus on selle laia toimespektriga antimikroobne toime. 13
temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Sellise temperatuuri ühikut nimetatakse kelviniks (tähis K) ning see on temperatuuri mõõtühikuks SI-süsteemis. Maailmas oli temperatuuri mõõtmiseks erinevate teadlaste poolt loodud väga erinevate ühiku väärtustega temperatuuri skaalasid, mida oli vaja mõõtetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada. Selle probleemi lahendamiseks ja temperatuuri mõõtmise ühtlustamiseks loodi 1927. aastal esimene Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala mille aluseks võeti
19 20 7,8 100,0 Näiteks 17 punkti tähendab, et pead ennast seltsivamaks inimeseks kui neli viiendikku 18-19-aastastest eestlastest, kes on seda testi varem täitnud Skaalad · Testides on enamasti iga omaduse kohta mitu küsimust Inimesed saavad küsimustest mingil määral erinevalt aru Isiksuseomadused võivad väljenduda erineval moel · Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks Küsimuste kooskõla · Hea skaala küsimused on kooskõlas inimesed, kes on nõus ühe väitega, peaksid olema nõus ka teisega Seltsivuse skaala 1. ja 5. küsimuse vaheline korrelatsioon on lähedal 0,6-le, kõigi viie küsimuse puhul 0,43 mõõdukad korrelatsioonid · Erinevate küsimuste kokkuliitmisel skaala usaldusväärsus suureneb Ajaline püsivus · Isiksusetesti küsimustele peaks inimene erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt
gaasigi molekulid, kuid suurem tihedus tingib suurema põrgete arvu ja põrkest põrkeni läbitud tee pikkus on lühem. Vedelikkude molekulaarne sruktuur ei ole veel täiesti selge. Nähtavasti see on gaasi ja tahkiste struktuuride vahepealne. 2. Temperatuur. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on võetud jää (H2O) sulamistemperatuur, nimetatakse Celsiuse skaalaks. Ühik 1oC on saadud jää sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 võrdseks osaks normaalõhurõhul. Ûks osa on 1oC. Temperatuur, mille korral lakkab aatomite ja molekulide kulgev soojusliikumine on -273,15 oC nimetatakse absoluutseks nulliks. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on 100 oC 373 K vôetud -273 oC nim. temperatuuri absoluutseks skaalaks ehk Kelvini skaalaks ning skaala 0 oC 273 K
Melaneesia) vöönd.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.2.Määvärina tegevus Maavärinad on väga erineva tegevusega, alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku laastamistööni, kusjuures maavärina tugevus mingis punktis sõltub maavärina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast. Maavärina suhtelise tugevuse hindamiseks kasutatakse 10- või 12-pallist skaalat, mida kokkuleppeliselt nimetatakse intensiivsuse skaalaks. Hindamise aluseks on võetud maavärina toime inimese meeleelunditele ja elukeskkonnale ehk teiste sõnadega tema tugevust hinnatakse tahajärgede alusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärina 12-palline intensiivsuse skaala on järgmine : 1 pall- tõuget tajuvad vägta üksikus, eriti tundlikud inimesed erandlikel tingimustel; 2 palli- tunnevad väheste hoonete kõrgemail korrustel; 3 palli- hoonete ülemistel korrustel selgesti tunda;
G. D. Fahrenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbetermomeetri aastatel 1714 1715. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0°F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri (s.o 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F, seega vahe on 180°F. Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C. Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks. 1. 2 Termomeetrite liigid
t. t = 0. Arvutustulemuste põhjal koostatakse tabel, mille põhjal ehitatakse kõverad. 19 2. Laeva ujuvus Kõik kõverad, mis graafiliselt väljendavad laeva teoreetiliste elementide sõltuvust laeva süvisest, kantakse ühele ja samale joonisele ja seda nimetatakse teoreetilise joonise elementide kõverateks. Koordinaatide mõõtkavad näidatakse vahetult kõveratel, eeldusel, et abstsisstelg on skaalaks. Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval CAD (computer-aided design) antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid,
Induktiivsus L H Mahtuvus C F IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine on elektromagnetlaine, mida inimese silm aistab. Kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Elektromagnetlaine skaala elektromagnetlainete levimisel ja vastastikmõjus on vaja arvestada difraktsiooni, samuti neeldumise sõltuvust lainepikkusest. Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. Lainepikkuse kasvu ja sageduse kahanemise järjestuses kiirgus röntgenkiirgus ultraviolettkirgus nähtav valgus infrapunakiirgus raadiolained Lainefront nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. Lainepikkus nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust).
Mida suuremate kiirustega aineosakesed liiguvad, seda soojem keha on. Seetõttu nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ka soojusliikumiseks. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Temperatuuriskaalad Meil kasutatavat temperatuuri mõõtmise skaalat nimetatakse rootsi füüsiku ja astronoomi A. Celsiuse auks Celsiuse skaalaks. Just tema soovitas 1742. a. valida üheks temperatuuri skaala punktiks vee keemistemperatuuri ja teiseks punktiks sulamistemperatuuri ning saadud vahemiku jagada 100 osaks. Esialgu oli Celsiuse skaala, võrreldes nüüdisaegse skaalaga, tagurpidi: vesi kees 0 kraadi juures ja jää sulas 100 kraadi juures. Skaala soovitas pöörata ringi rootsi loodusteadlane K. Linné. Kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid
k on siin pV temperatuuriühikute valikust sõltuv võrdetegur. Seega saame: = kT . Selle valemi põhjal saab N kasutusele võtta termomeetri täidisaine valikust sõltumatu temperatuuriskaala. Absoluutne temperatuuriskaala: pV Valemi = kT alusel saadud temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks skaalaks. Selle N võttis kasutusele inglise füüsik William Thomson e lord Kelvin ja sellepärast nimetatakse seda temperatuuriskaalat ka Kelvini skaalaks. Enne absoluutse temperatuuriskaala kasutuselevõtmist oli laialdaselt levinud temperatuuri mõõtmine Celsiuse skaala järgi. Sellepärast valiti absoluutse skaala temperatuuriühik kelvin nii, et see võrduks Celsiuse kraadiga: 1 K = 1 oC. Temperatuuri absoluutne null: pV
takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv- poolist. 14 Laineoptika Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetlainete skaalaks nim elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. *Pikad elektromagnetlained *Raadiolained *Infrapunane kiirgus *Nähtav valgus *Ultraviolettkiirgus *Röntgeni kiirgus *Gammakiirgus Difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda, st valgus kaldub oma sirgjooneliselt teelt kõrvale. Doppleri efekt vaatleja ja laineallika lähenemisel teineteisele sagedus suureneb, teineteisest
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Mis on, seda ei tasu käest anda, kuni seda veel vähegi vaja - aga ka mitte nii palju juurde toota, et kõik kokku kukuks. Siin ongi üleminekuajastu tunnused, kus masinavärk asendub tasapisi telepaatiaga, peenenergiate kasutamisega. Paksust vasest telegraafiliin on asendunud mobiiltelefoniga, ühisolekut harjutatakse interneti abil jne. Aurumasinast on saamas veeauru kütuseks moondav masin jne. Võttes skaalaks näiteks 1000 aastat on areng suisa plahvatuslik, sest kiirendus on toimunud viimasel 10 % suurusel lõigul. Kõik märgid, ka uuemad teaduslikud avastused, näitavad veel, et protsess kiireneb üha. Suund on selgelt tagasi lihtsuse poole, kus kasutatakse ära (täna veel tihti alateadlikult) näiteks kristallides peituvat elu (teadvust), inimese biovoole, meie atmosfääri võimet edasi anda mistahes infot ja väga erineval energeetilisel kujul jne.
võrdseks 100 ühikuga. Ühikut nimetatakse kelviniks , tähis K. Rõhu ja temperatuuri vaheline sõltuvus valitakse võrdelisena, et saada kooskõla valemiga (5.1): T =c p . (5.3) 13 Ideaalse gaasi termomeetril põhinevat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutse temperatuuri skaalaks e. Kelvini (W. Thomson (lord Kelvin), 1824-1907, Inglismaa) skaalaks, temperatuuri tähistatakse T . Vesinik, heelium ja lämmastik käituvad üsna hästi ideaalse gaasi mudeli järgi. Mõõtnud gaasi rõhud jää sulamistemperatuuril ja vee keemistemperatuuril ps ja pk, saab võrrandisüsteemist pk Tk = ps Ts T - T = 100
vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli. - Tsunami on hiidlaine mis tekib maavärina tõttu merepõhjas tänu rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalisele nihkele. - Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid,mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Tuntakse nelja erinevat viisi:Varisemine,libisemine,voolamine ja nihkumine
vaakumi omadest tühiselt vähe. 16 Elektromagnetlainet kirjeldavad 2 võrrandit, üks elektrivälja ja teine magnetvälja muutumise kohta E = E0 sin (t x/v) c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise info- edastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see-
saame üheselt leida kõigi talle vastavate tunnuste väärtused. Saadud andmetabelis (objekt-tunnus maatriks) iga rida esindab ühte uuritavat objekti (mõõtmistulemusi) ja iga veerg (tulp) esindab ühte tunnust (küsimust). Andmetabel aitab saada üldpildi tulemustusest, samuti võimalikest sisestusvigadest ja puuduvatest vastustest. Levinud on sõnalised vastusevariandid andmetabelis kodeerida, näiteks rahuoluküsimused kodeeritakse 5-palli (7-palli vm) skaalaks. Järjestustunnuste puhul ongi kodeerimine mõistlik, sest saame teha kõkkuvõtvaid arvutusi (keskmine rahuolu, keskmine haridustase), kuid analüüsija ei tohi tulemuste interpreteerimisel kaotada seost tegelike vastusevariantidega. Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust.
ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel. Elektrolüüdiks nimetatakse kee- milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt
12.1. Kuidas mõõdetakse isikuomadusi Üks lihtsamaid viise isikuomaduste mõõtmiseks on küsimustikud. Psühholoogilised isiksusetestid on enamasti läbipaistvad. Kaua aega olid psühholoogidteisel arvamusel ja pidasid kõige efektiivsemaks isiksusetestiks projektiivteste, kus inimesel näidatakse mingit ebamäärase sisuga pilti ja küsitakse, mida ta näeb. (tuntuim tindiplekitest, kuid nende tõlgendamine on üpris subjektiivne) Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks. On oluline, et vastused oleks ka ajaliselt püsivad. Kõige olulisem on, et skaala mõõdaks seda omadust, mida me tahame mõõta, teisisõnu, skaala peab olema valiidne. Isikutestide puhul puhul kasutatakse kriteeriumina sageli enese ja teiste hinnangute kokkulangevust. 12.2. Kuidas isikuomadusi liigitatakse Faktoranalüüsi abi saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid. Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga
Sekundaarne toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahje. Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie) 40.Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid (konspekt); Esimeseks skaalaks oleks sesoonsed muutused diversiteedis ehk aasta ajaliselt. See muutub liikide arvelt. Siin on ka erinevad aspektid- näilised diversiteeti vaheldumised. Lühiajalised muurused( mõne aastased). Siinkohal puudutame eriti taimekooslusi. Ölandi Suur Alvar( Loopealne) on üsna haruldane. Tegu on õhukese mullaga vahepealsetel põllumaadel. Seal kasvavad pisikesed ja punased taimed. Loopealsed on üsna liigirikkad.
nähtuste kulgemise üle. §61. Molekulide mass ja mõõtmed. Aatomite ja molekulide masside isel. kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid di-mensioonita suurused. Sellist elem. hulka, mille kg-des avaldatud mass on arvuliselt võrdne tema aatommassiga, nim. kg-aatommass Niisugust aine hulka, mille mass kg-des on arvuliselt võrdne mole-kulmassiga nim. kg-molekuliks ehk kilmooliks
vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (e.g. enamik võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta. See, et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle meetodi suurim puudus. Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), mille ühes otsas on väga tugev väitega nõustumine
Et on kindlasti nullist erinev, peab nulliga võrduma korrutise teine tegur. Nii saame , millest C. Võttes selle uue skaala nullpunktiks, saame absoluutseks temperatuuriks . 43 Uut skaalat nimetame Kelvini skaalaks rakendaja W. Thomsoni aadlinime - lord Kelvin - järgi. Kelvini skaala ühik on kelvin, tähis K (ilma kraadimärgita). Absoluutse (Kelvini) temperatuuri korral on rõhk ja ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist: Kelvini skaala: Isobaaride lõikepunkt t°-teljega (V = 0) vastab temperatuurile -273°C, mis vastab absoluutsele temperatuurile 0K. p = c1 T, kui V = const V = c2 T, kui p = const
Tuttavate teadmised osa isiksuseomaduste kohta võivad olla piiratud:nt selliste omaduste puhul, mis väljenduvad eelkõige mõtetes ja tunnetes. Ka tuttavad võivad olla motiveeritud valetama. Käitumise vaatlused - vaatlusuuringuid mõjutab sotsiaalne soovitaus vähem, kuna käitumist muuta on keerulisem kui vassida küsimustikule vastates. Kuid isiksus ei koosne ainult käitumistest (kogemuse väljavõte). Ökoloogiline valiidsus!!! Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nim skaalaks. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Kuidas indiviidide käitumised, mõtted, tunded on mõjutatud teiste inimeste olemusega Sotsiaalpsühholoogia uurib • Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides • Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist • Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse
Sama seos on rakendatav ka õhus, sest õhu elektromagnetilised omadused erinevad vaakumi omadest tühiselt vähe. Elektromagnetlainet kirjeldavad 2 võrrandit, üks elektrivälja ja teine magnetvälja muutumise kohta E = E0 sin (t x/v) c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete kiirgamiseks (tekitamiseks) või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10..
tabeli abil: logaritm , , , Maavärinad Logaritmilised skaalad on kasutusel ka paljude nähtuste hindamiseks, mis võivad esineda väga erinevates suurusjärkudes. Ka maavärinate tugevust mõõdetakse logaritmilisel skaalal. Seda skaalat kutsu- takse pidulikult tema kasutusele võtja järgi Richteri skaalaks. Lihtsustatult näitab maavärina tugevus Richteri skaalal, kui mitu suurusjärku võimsam on värinaga kaasnenud maakoore võnkumine maakoore tavapärasest võnkumisest. Kuna Richteri skaala kasutab kümnendlogaritmi, tähendab iga lisapall tegelikult korda suuremat maavärinat. Väikseid maavärinaid on päris palju: maavärinaid, mille suurus on kuni palli, juh- tub üle korra aastas
annaabi.ee 
