Reieruutlihas Istmikuköbrult Suurele pöörlile ja Roteerib reit välja pöörlitevaheharjale Laisidekirme pingutaja Niudeluu ülemis-eesmiselt Läheb üle niudesääre sidekirme Toob reit ette ja eemaldab, niudeluuogalt paksendiks siserotatsioon. REIE LIHASED TAGUMINE RÜHM (3) LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit
koht koht toimuvad liigutust liigutused M. latissimus dorsi T7-L5, os sacrum humeruse crista -õlavarre -õlaliiges thoroco- ja crista iliaca tuberculi minoris siserotatsioon +nimme- dorsalis -aduktsioon ristluu liiges -ekstensioon +kallutab vaagnat ette M. rhomboideus T2-T5 scapula mediaalne -abaluu skapulokostaalne dorsalis
Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm
M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f. õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o. fossa supraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre abduktsioon (nõrk), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. infraspinatus: o. fossa infraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre
rotatsioon/allapoole rotatsioon Sidemed: lig. Acromioclaviculare (nõrk side, pakub vähe stabiilsust) lig. Coracoclaviculare (stabiilsuse kindlustaja) lig. coracoacromiale (moodustab õlaliigese katuse) Õlaliiges (art. Glenohumerale) - Moodustub abaluu cavitas glenoidalis ja caput humeri vahel - Abiaparaat labrum glenoidale (liigesõõnsuse mokk) - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: siserotatsioon/välisrotatsioon; fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon (horisontaalne abduktsioon/aduktsioon) Sidemed: lig. coracohumerale; lig. glenohumerale superius, medius ja inferius (tugevdavad liigeskapslit; lig. transversum humeri 7 Art. Scapulothoracalis (skapulotorakaalne e skapulokostaalne liiges) - Moodustub abaluu anterioose pinna ja rinnakorvi posterolateraalse pinna vahel
lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga. Niisiis, mida suurem kalle ja kombineeritud mass, seda suurem gravitatsioonijõud mõjub.3 Impulssjõud: kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist. Energiakadu pidurdamisel kuulub samuti selle jõu valdkonda.3
kõhusirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale langetada kätt pinnalt, Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu Õlavarre retroversioon, väikeköbrukesele ja aduktsioom ja selle harja ülemisele siserotatsioon otsale Suur ümarlihas Abaluu alumise nurga Õlavarreluu Õlavarre sisse- tagumiselt pinnalt väikeköbrukese tahapoole suunamine, lähendab alguskoha suunas
kõhusirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale langetada kätt pinnalt, Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu Õlavarre retroversioon, väikeköbrukesele ja aduktsioom ja selle harja ülemisele siserotatsioon otsale Suur ümarlihas Abaluu alumise nurga Õlavarreluu Õlavarre sisse- tagumiselt pinnalt väikeköbrukese tahapoole suunamine, lähendab alguskoha suunas
Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt. Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toob reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 69. Reie lihased TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult
tagumine pind Kesmine tuharalihas (m. Niudeluuhari, niudeluu Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele gluteus medius) välimine pind Väike tuharalihas (m. gluteus Niudeluu tagapinna alaosa Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, reie anterversioon ja minimus) siserotatsioon, reie retroversioon Laisidekirmepingutaja Eesmine-ülemine Niude-sääreluu-kulgla Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga Reie-nelipealihas (m. Eesmine-alumine Põlvekeder, Tõmbab reit ette, tervikuna sirutab säärt quadriceps femoris) niudeluuoga, suur pöörel, põlvekedraside, reieluu-karejoon, reieluu sääreluuköprus
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas 28. Pöörab keret m. obliquus internus et externus abdominis – sisemine ja välimine kõhupõikilihas 29. Pöörab reit väljapoole m. gluteus maximus – suur tuharalihas 30. Õlaliigeses siserotatsioon: m. deltoideus, deltalihas 31. painutust nii puusa- kui põlveliigeses Rätsepalihas- M.sartorius Nimeta ja selgita sideme funktsioon: Kubemeside, kaitseb seemnevääti Nimeta keha piirkonnad: 5. Tagumine küünarpiirkond 1. Küünarvarre eesmine piirkond 6. Abaluudevaheline piirkond 2
deltoideus abaluult ette ja taha liigutamine Suur ümarlihas abaluu alumine õlavarreluu õlavarre nurk väikeköbrukese retroversion, hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon Õlavarre- Väline ehk pikk Kaks pead Painutab kakspealihas / pea algab abaluu lähevad üle küünarvart, musculus biceps kaarnajätkelt kõõluseks ja sirutab seda nii, et
· pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m
Deltalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *eesmine osa rangluu lateraalselt Õlavarreluu deltalihasmisele *eesmine osa õlavarre viimine kolmandikult. köbrusele. küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, *keskne osa õlanukilt. aduktsioon ja siserotatsioon). *tagumine osa abaluuharjalt. *tagumine osa õlavarre viimine taha. (abdutseerib õlavart). 65. ÕLAVARRE LIHASED Õlavarre-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea algab abaluu Kinnitub tugeva kõõluse *Toime õlaliigesele kaarnajätke-õlavarre lihas tõmbab
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha 14 III KONTROLLTÖÖ 65) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid anteversioon – liikumine ette retroversioon – liikumine taha aduktsioon- lähendamine abdutsioon- kaugendamine supinatsioon- välirotatsioon pronatsioon - siserotatsioon mediaalne- kesktelje poolne lateraalne- külgmine LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnanajätke- abaluu õlavarreluu õlavarre kaarnanokkjätke väikekõbruke õlavarre anteversioon, lihas aduktsioon, pronatsioon Suur rinnalihas rinnak, rangluu õlavarreluu suurköbruke
Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt. Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt. Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt. Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele
A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab
Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 10.6.5 Tallavõlv Tallavõlv on oluline närvide kaitseks ning õige rühi säilitamiseks. Kui tallavõlv on liiga madal või kõrge, võib kaasneda lampjalgsus, vale rüht ning jalg ei talu pikaajalist koormust. 10.7 Mõisted Painutus, sirutus, kaugendamine, eemaldamine, lähendamine, sissepööre (horisontaalselt), väljapööre (horisontaalselt), välisrotatsioon, siserotatsioon, ette kallutus, tahakalluttus 10.8 Kolju Kaitsta, peaaju, ajukoljust, näokoljust, liikumatus, alalõualuu, keeleluu, kuulmeluukesed, näo 51 11 Lihased 11.1 Üldine tõene väär Miimilisedlihased võimaldavad väljendada emotsioone. tõene tõene
Õlaliigese ekstensioon: agonistlihased: m deltoideus, pars spinalis, m latissimus dorsi, m teres major sünergistlihased: m triceps brachii, caput longum, m teres minor, m subscapularis stabiliseerijad: m infraspinatus, m teres minor Õlaliigese välisrotatsioon: agonistlihased: m infraspinatus, m teres minor sünergistlihased: m deltoideus, pars spinalis stabiliseerijad: m trapezius, pars intermedia Õlaliigese siserotatsioon: agonistlihased: m subscapularis, m teres major, m latissimus dorsi, m pectoralis major sünergistlihased: m biceps brachi, m coracobrachialis stabiliseerijad: m infraspinatus, m teres minor, m pectoralis major ja m serratus anterior stabiliseerivad abaluud Õlaliigese adduktsioon: agonistlihased: m pectoralis kõik osad sünergistlihased: m deltoideus, pars clavicularis, m coracobrachialis, m latissimus dorsi, m teres major stabiliseerijad: m trapezius, m serratus anterior
annaabi.ee 
