võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja- Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest
Eesti Vabariigi Siseministeerium Siseministrile 27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1.2 Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. 2. ASJAOLUD 2.1. A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. A.A. ei ole Eestis sündinud, kuid ta on rahvusest eestlane ja elab Eest...
Saladuskatet püüti hoida lõpuni, raadiojaamad saadeti vallakeskustesse ja koondamispunktidesse alles mõni tund enne operatsiooni algust ning enamasti talitati nõnda ka väljasaatmisele kuuluvate inimeste nimekirjadega. 25. märtsi varahommikul siirdusid eselonikomandod neile määratud tööpostidele. Nendega liitusid Pealelaadimispunktide ja eseloni ülemad ning operatiivgruppide töö võis alata. ENSV siseminister Aleksander Resevi 12. aprilli ettekande kohaselt NSV Liidu siseministrile Sergei Kruglovile alustasid Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivgrupid väljasaadetavate perekondade kinnivõtmist Eestis 25. märtsil kell 06.00, Tallinnas juba 04.00. Vagunite laadimisel lähtuti normist 48-50 inimest neljateljelisse ja 24-25 inimest kaheteljelisse vagunisse. Kui selgus, et plaan ei tule täis, kujunes inimeste arvuks 40-44 neljateljelises ja 20-22 kaheteljelises vagunis. Kogu Eestis tervikuna jäi tühjaks 112 vagunit
Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande. Ühelt poolt oli ta keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt aga maakondliku omavalitsuse juht. Maavanem määrati ametisse vabariigi presidendi poolt, kes allus siseministrile. Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised. Viimase maavolikogu ja - valitsuse volituste aeg lõppes samal aastal nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku riigipöördega, mille tulemusel muutusid maavalitsuste koosseisud ja nende töö sisu täielikult. Linna - ja maavolikogud saadeti laiali
eestlastele. 1904. a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaaluka võidu ja 60 kohast saadi 48 kohta. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. Tallinna eeskujule järgnesid varsti ka teised Eesti linnad. 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapea ja juhtis samal ajal linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest
Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. 3 Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve. Korra hoidmisel võis sõjaväge appi võtta. I ja II Riigiduuma Kolme esimese Riigiduuma valimised toimusid Baltimaades sõjaseisukorras
Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud. Sotsiaalministeerium. Rahandusministeerium. Riigikantselei http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:kYrIEWGHBg0J:https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamat erjalid/Pensioniea_t 16 %25C3%25B5stmise_taustapaber_11_12_2009.doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee (30.11.2014) Ojakivi, M. Padar saatis siseministrile palve ajutist võõrtööjõu toomist lihtsustada http://uudised.err.ee/v/majandus/ef50a347-34ce-4267-8228-c77bbf51957d (2.12.14) 17
neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel. Pätsi toimetatud „Teataja“ avaldas järjekindlalt maaomavalitsuse reformi teemalisi artikleid. Soov esitati Eestimaa kubermangu kubernerile, sealt läks see edasi siseministrile, kuid vastust ei saadud. Et selles küsimuses toimub peagi erinõupidamine. Seega ütles valitsus „ei“ nii rüütelkondadelel kui ka eesti-läti ringkondadele. Eestimaa valdade kongress kavandati Tallinnasse novembri lõpus või detsembri alguses. Siiski jäi Tallinna kongress suurema ja varem toimuva Tartu ülemaalise kongressi varju. Saadikud kongressile valiti, mindi kohale (pidi toimuma 11.dets. Estonias), kuid see jäi ära. Oli
3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist; 4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub; 5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. Politsei ja piirivalve Politseisüsteem allub siseministrile (on Siseministeeriumi haldusalas) Politseisüsteem koosneb kahes ametist: Kaitsepolitseiamet ning Politsei ja Piirivalveamet (PPA) Mõlemal ametil on oma struktuuriüksused 01.01.2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus, mis muutis täielikult senist politseisüsteemi (loodi nö ühendasutus) Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanded Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanne on: Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine,
Liidu saatkond. Presidendi kantseleiülem meenutab, kuidas joodikust juristi Boris Sepa kohtuministriks määramine oli presidendil teada juba 18. või 19.juunil ning kuidas okupatsioonivalitsuse juht Vares ei julgenud Sepa asjas zdanovilt luba küsimata midagi ette võtta (Tambek:346347). President tõrkus allumast zdanovi 19.juuni diktaadile. K.Pätsi sundimiseks otsustas see tõestada, et Eesti riigiorganitel pole enam mingit tegelikku võimu. Selleks andis ta Varese siseministrile M.Untile 20.juunil ülesande organiseerida 21.juuni meeleavaldused koos kõige juurdekuuluvaga. Ettevalmistustesse tõmbas Unt kaasa Moskva Kominterni esindaja Karl Säre ja ennast Kominternile alluvaks pidava illegaalse organisatsiooni, mis nimetas end Eestimaa komparteiks. 21.juuni ürituste programm oli saatkonnaga kooskõlastatud ja sellele lubati juba ette N.Liidu relvajõudude toetust. zdanov garanteeris ühtlasi, et Eesti politsei ega sõjaväelased ei sega
Ajaloolise ainese varjus oli tõenäoliselt hea end vabalt tunda. Ajaloolise ainese taha pugesid enamik eesti ajaloolise romaani viljelejaist, seda aga erinevatel põhjustel. Kirjanikud ajasid ajaloo varjus igaüks oma asja. 19. sajandil kirjutanud püüdsid oma ajalooliste teoste kaudu avada eestlastele nende ajalugu ning selle kaudu mõjustada rahvahulki tegutsema olevikus enda heaolu tõstmise suunas. Andres Saal jäi tollal mingite poliitiliste intriigide tõttu siiski kubernerile ja siseministrile silma ning seega ka tsensuur edaspidi (1893.aastast alates) ajaloolised jutustused ukse taha jättis. 20. sajandi alguses saab kõigele vaatamata ilmavalgust Eduard Vilde ajalooline triloogia, mis algselt hakkab ilmuma tükkhaaval ajalehe veergudel. Oli ju Vilde ajakirjanikuna tegev(1) ning selline käik oli täiesti loomulik lähenemine asjale. Vilde arvates oli ajalooga tegelemine paratamatu, sest tsaristlikust tsensuurist olenevalt olevikku paljastada ei saanud, seega tuli
krooni eest lasta kanda need, kes olid oma nime eestistanud pärast 17. detsembrit 1919. Kaitseregistrisse kantud nime võis edaspidi anda vaid nimeomaniku sugulastele. Ka sellel seadusel oli mõningaid puudusi. Vaidetähtaeg kolm kuud oli liiga pikk. Otsustaja jäi endiselt rahvast kaugele, kuigi sooviavaldusi võisid juba vastu võtta ka kohalikud perekonnaseisuametnikud. Nende osalus piirdus siiski vaid andmete kontrollimisega ja dokumentide edasisaatmisega siseministrile. Seadus ei võimaldanud oma nime kaitsta põliste eesti nimede kandjatel. Ka nime valiku piirangud olid vähenõudlikud. Säilis teatav tasu nimemuute eest. Soodustingimustel ei saanud muuta eestikeelset, kuid halva kõla või tähendusega perekonnanime. Nende puuduste kõrvaldamiseks andis riigivanem oma 22. oktoobri 1934. a dekreediga uue, perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91). Selle põhjal võis siseminister panna nii võõrapäraste nimede eestistamise kui
Vastu võetud seadus sätestas, et abipolitseinikud osalevad politsei tegevuses ühiskondlikel alustel ja nende staatus kehtestatakse seadusega. 24.11.2010 võeti vastu uus abipolitseiniku seadus, mille ajendiks võib tõenäoliselt lugeda õiguse rakendajate üha kasvava kriitika seaduse osas. Üldiselt oldi seisukohal, et kehtiv abipolitseiniku seadus on ajale jalgu jäänud ning ei vasta põhiseadusele. 26.02.2008 saatis Õiguskantsler siseministrile märgukirja abipolitseiniku seaduse põhiseaduse kooskõlla viimiseks, kus asus seisukohale, et seadus ei vasta põhiseadusele ning esitas omapoolsed ettepanekud. Seega eesmärgiga luua kaasaegne ja õigusselge regulatsioon, mis oleks kooskõlas põhiseadusega ja sätestaks selgelt abipolitseiniku pädevused ja volitused, nende kaasamise eeldused ning sotsiaalsed tagatised võeti vastu uus abipolitseiniku seadus14. 13 Politsei-ja Piirivalveameti pressiteade, 11.04.2016
sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914). Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 Aleksei Lopuhhin. 13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 eskadroni ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli Liivimaa kubermangu Valga, Volmari ja Võnnu kreis
- Õigusselgus - Olulisuse põhimõte (pädevust ei saa üle kanda teistele organitele; nt seadusandlik võim ei saa oma põhiseadusega määratud ülesandeid üle kanda täitevvõimule) - Kvalifitseeritud piiriklausli formaalne tingimus (nt §36 väljaandmise otsustav valitsus ei tohi üle kanda nt siseministrile) Riive võib olla seaduses või määruses (peamiselt tekib põhiseaduslik kaasus ainult nendel juhtudel; Eestis kohtulahenditega ja Riigikogu algatusel ei teki kaasust) - Materiaalne põhiseaduspärasus (põhiseaduspärasuse keskne teema) Koosneb kahest põhilisest astmest: - Eesmärk peab olema legitiimne:
silma torkas. Saksa okupatsiooni aegsed politseiasutused Eestis Juutide vastu suunatud repressioonidega Saksa okupatsiooni aegses Eestis olid seotud mitmed institutsioonid. Esimestel nädalatel pärast Nõukogude okupatsiooni asendumist Saksa omaga arreteeriti ning ka hukati osa juute üldiste tagalapuhastusoperatsioonide käigus ning seda juhtisid sõjaväevõimud. Juudivastaste repressioonide süstemaatilise rakendamisega tegelesid sõja kestel eelkõige personaalselt SS-Reichsführerile, siseministrile ning Saksa Politsei juhile Heinrich Himmlerile alluvad asutused, kes konkureerisid omavahel mõjuvõimu pärast. 1941. a kevadel moodustati Saksamaal operatiivgrupid (nn Einsatzgruppe). Need Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA) alluvad üksused koosnesid julgeolekupolitsei ja SD ametnikest. Operatiivgrupid olid sõjalised motoriseeritud politseiüksused, mis liikusid koos Saksa armee üksustega. Moodustati neli sellist üksust. Operatiivgrupp A SS-Brigadeführer dr
mittetulundusühingu on asutanud või selles osaleb KOV. Ametiisik peab deklareerima oma majanduslikud huvid (dokument, milles on andmed temale kuuluva vara, varaliste kohustuste ja muude asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata ametiisiku majanduslikud huvid ja varalise seisu). Valla- ja linnavolikogu esimees, vallavanem ja linnapea, osavallavanem ja linnaosa vanem esitavad deklaratsiooni siseministrile. KOV volikogu liige, KOV ametiisik ja tema ülesandeid täitev koosseisuline teenistuja, valla või linna ametiasutuse juht ning nende ametiasutuste hallatavat asutuse juht, samuti KOV osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed, v.a KOV vähemusotsustusõigusega äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed, kes ei esinda KOV-d, esitavad deklaratsiooni volikogu määratud komisjonile. Toimingupiiranguteks on: 1) tasu või suurema tasu võtmise keeld;
sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve. Korra hoidmisel võis sõjaväge appi võtta. I ja II Riigiduuma. Kolme esimese Riigiduuma valimised toimusid Baltimaades sõjaseisukorras
annaabi.ee 
