Eesti turvalisus kannataks- niigi väike riik, kiirem kultuuriline reostus ja häving . (54% eestlastest/ 46% muu rahvus Riigikantselei tellis omnibuss uuringu vormis EMORilt uuringu)(TOM) Eesti Riigil majanduslikud probleemid- pole mõtet aidata teisi, kui meie riigi siseasjad pole stabiilsed. Paljud pered näljas, palju töötuid, iive madal. Kuni lähteriigis olukord ei stabiliseeru, ei vähene ka inimeste hulk- kui Eesti võtab vastu pagulased ei tähenda see seda et riigis asjad paranevad. Tuleb alustada pigem nende riigi korrastamise ja abipakkumisega, suunata praegu mõeldud pagulaste vastuvõturahad riigi abi rahaks jne. Kestev kiire immigratsioon tõenäoliselt kahjustab vastuvõtvaid
20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine
Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. Peamised muudatused: Euroopa
Valitsemiskorraldus EL Kas riikide liit või liitriik? 1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese koostöö iseloomulikud jooned Riigiülene -ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid EL kui suur föderatiivriik, mitte organisatsioon. Seadusandlik võim jagatud Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Täidesaatevvõim Euroopa Komisjon Kohus Sõltumatu keskpank Vaata: lk 132-136 Euroopa Komisjon · Kaitseb liidu üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise · Juhtiv jõud liidu institutsioonilises süsteemis · Komisjoni kuulub üks volinik
Kohalik võim majandab end suures osas ise · Majandusliku arengu tasakaalustamine. KOV täidab mitmeid ülesandeid · Aitab riiki efektiivsemalt hallata. KOV kujundab ise poliitikat Euroopa liit Kas riikide liit või liitriik? Kas riikide liit või liitriik? · Valitsusvaheline koostöö. Välispoliitika Julgeolekupoliitika Justiits- ja siseasjad · Riigiülene koostöö. Majandus · EL olemas kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid. Euroopa Liidu ajalugu · 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine Peetakse vähemalt kolm korda aastas
Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Parlamendil oli õigus
Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism; klassika vs uus Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega. Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad. Hargmaisus: in tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Kaupade vaba liikumine Teenuste vaba liikumine Energeetika Tööstuspoliitika Tarbija- ja tervisekaitse Põllumajanduspoliitika Maksustamine Finantsid ja eelarve Kapitali vaba liikumine Haridus Tolliliit Majandus- ja rahaliit Konkurentsipoliitika Statistika Finantskontroll Õigus- ja siseasjad Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid Sotsiaal- ja tööpoliitika Keskkond Isikute vaba liikumine Transport Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia Muud teemad Institutsioonid Välissuhted Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 5.15 Eesti ja EL ühinemine • 2003, aprill – liitumislepingu allkirjastamine • 2003, september - referendum liitumise küsimustes - 67% poolt
Standardvalimised Nõukoguliku ,,demokraatia" üks tähtsamaid väliseid atribuute olid valimised. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsetel valimistel hääletati ainult ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised ainult dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Partei kilp ja mõõk Julgeolekuorganid etendasid tähtsat rolli liiduvabariigi valitsemisel. Julgeolekuorganid jaotusid sõjajärgsetel aastatel siseasjad ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles eelkõige ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga, ka luure ja vastuluurega. 1945. aastal moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). Komitee staatuse andmine oli selgeks märgiks mõjuvõimu kärpimisest. Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB ülesanded oli mitmepalgelised: pidid
Peamised probleemid: Pensionid, Perepoliitika, Tervishoid, Tuleks vähendada ringi kolimist Ei toimi ei vasakpoolne ega parempoolne lähenemine. Mida ss teha ?? Hariduspoliitika Peamised teemad: Erinevate osapoolte õigused, Rahastamine, Hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses), Kõrghariduse muudatused Bologna protsess: Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus, Kõrghariduse kvaliteedi parandamine, VÕTA jne Muud teemad: kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime Siseasjad millega tegeltakse Immigratsioon: EL sees ja väljast Schengen: Tollid-piirid, Viisad Kuritegevus: Europol Õigusloome: Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine Muud teemad: Pääste, kriisid, igapäevane infovahetus Kas ja kuidas peaks ühtlustama? Riikide huvid on väga erinevad Kes selle kinni maksab? Olulisemad teemad, mis püsivad Piirid ja immigratsioon Koostöö politsei- ja päästevaldkondades Kus saab otsa EL ja algavad liikmesriigid? JHA(Justice and Home Affairs)
Demokraatia ja koostöö edendamine Sõjaline koostöö ja kooskõlastamine- rahaline kokkuhoid ja kaitse tõhustamine Vastastikune abi ja kaitse- Afganistan, Iraak jne Ühisõppused jne Euroopa Liit Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat, 28 liiget Ukse taga ootamas: Türgi, Island jt Lääne-Balkani riigid (nt Montenegro) EL institutsioonid Euroopa Parlament 751 liiget, Eestist 6, esindab Euroopa rahvast. Komisjonid (EL siseasjad), delegatsioonid (EL välisasjad) Kõige vähem õigusi, seoses Lissaboni leppega õigused suurenevad. Euroopa Komisjon 28 liiget igast riigist, esindab Euroopa Liidu huve, ajavad EL asja Valitsus otsustab kõike Kõige rohkem õigusi Koosneb hetkeseisuga kõikidest liikmesriikidest 1 liikmega Andrus Ansip- digivolinik Euroopa Liidu Nõukogu Esindab riike Erinevate ministrite kogunemised
· EL välisteenistus (EEAS): ca 3600 töötajat. Ei ole otseselt Komisjoni koosseisus, aga ka mitte eraldi institutsioon (asub Komisjoni ja EL Nõukogu "vahel"). Loodud Lissaboni lepinguga 27 Peadirektoraadid: · Areng ja koostöö · Põllumajandus ja maaelu · Laienemine · Eelarve · Regionaalpoliitika · Siseasjad (Home Affairs) · Energeetika · Informaatika · Siseturg ja teenused · Ettevõtlus ja tööstus · Infoühiskond ja meedia · Teabevahetus · Haridus ja kultuur · Justiitsküsimused · Teadus ja innovatsioon · Majandus ja rahandus · Kaubandus · Tervise- ja tarbijakaitse
kuidas luuakse tõde? Vastused pole vähem ebamugavad: valu abil surutakse oma tõde peale nõrgematele, neile, kelle tõde on teistsugune. Selline valu-vale vastanduse kasutus pole aga enam tüüpiline niivõrd kristlusele, vaid pigem omane laiemale mõtteviisile, eelmodernsele ühiskonnale. Baturini loomingus aga asetub valu-vale vastandpaar ühiskondlikust võimumängust eemale: mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema. Küsimusi, kellele kuulub tõde, kes valitseb valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav.
1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis. Sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu Kalmari unioon 1397-1521 1397. a. juulis kutsutakse Rootsi, Norra ja Taani vaimulikud ja ülikud Kalmari nõupidamisele.
Reeglina rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel on riikidel 1 hääl. On mõningaid organisatsioone, kus riikide hääleõigus oleneb nende panusest ) ❏ Riikide siseasjadesse sekkumise keeld (raskuskoht: mis on need siseasjad, kuhu on sekkumine keelatud? Nt valimised on siseasi - kuidas seda läbi viiakse, milline on selle tulemus jne.) ❏ Vaidluste rahumeelse lahendamise kohustus ❏ Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld (ei lähe selle keelu alla kindlasti riigi enesekaitse) ❏ Enesemääramine (räägitakse rahva enesemääramisest - mõtte selles, et igal rahval peab olema õigus otsustada oma poliitilise tuleviku üle - õiguse autonoomia)
-9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm, mille oluliseks osaks sai projekt “Tervisliku elustiili juurutamine ja nakkushaiguste (eriti AIDSi) piiramine”. (vaata http://www.ndphs.org )
· Inimõigused · Regionaalareng · Julgeolek ja kaitse · Põllumajandus ja maaelu areng · Areng · Kalandus · Rahvusvaheline kaubandus · Kultuur ja haridus · Eelarve · Õigus · Eelarve kontroll · Kodanikuvabadused ning justiits- ja · Majandus ja rahandus siseasjad · Tööhõive ja sotsiaalvaldkond · Põhiseadus · Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus · Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus · Tööstus, teadusuuringud ja energeetika · Petitsioonid · Siseturg ja tarbijakaitse Viis peamist laiemat võimalust, kuidas EP saab EL seadusloomeprotsessi mõjutada. a) Enne seadusliku akti algatuse tegemist osaleb EP Komisjoniga vastavate huvipakkuvate teemade aruteludel, mittesiduv koostöö
annaabi.ee 
