2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes. 3)Lihaste tervislikust seisundist. Vaagnavööde- kolm kokkukasvanud luud: puusaluu, Väsimus sõltub:!)töökiirusest,igal inimesel on oma kindel häbemeluu, niudeluu. rütm. Õlavööde-rangluud ja abaluud. 6.Inimese skeletilihased koosnevad vöötlihas koest. Lihased jaotatakse kahte suurde rühma talitluse järgi: a)sirutajad lihased b)painutajad lihased Lihase ehitus: 2. Enamasti töötavad painutajad ja sirutajad vaheldumis sellega saavad mõlemad lihased puhata.
8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud. Nimetage kas suuremat mälumislihast oimulihas ja mälurilihas 16
KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole 2. KÜLGMINE RÜHM- sirutajad VÄLJAPÖÖRAJA LIHAS Algab: küünarluu ülemiselt otsalt Kinnitub: kodarluu ülemisele osale Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 3da kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole PIKK KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole
Puhkus Sobiv reket NSAID Taastusravi Valupunkti süstitavad hormoonpreparaadid ( Kenalog, Depo-Medroli) toime kuni 3 kuud Operatsioon kui sümptomid ei allu konservatiivsele ravile 6-12 kuu jooksul Kui järgitakse reziimi ja ettekirjutusi, siis paranemine on täielik Füsioteraapia Küünarliigese sirutused maksimaalse lõpp-liikuvuseni Soovitatav ennem soojusravi Lihasjõudu suurendavad harjutused kui patsient 2 nädalat akuutse valu vaba Haardejõud, randme sirutajad ja painutajad, m triceps brachii, m biceps brachii, "rotator cuff" (m supraspinatus, m infraspinatus, m teres minor, m subscapularis) Operatsiooni järgselt pole soovitav treening 2-3 kuud Lisaks Külmravi 10-15 min 4-6 päevas Iontoforees Impulssravi Lasterteraapia Ultraheli Akupuktuur Ortoosid, teipimine (nt kinesioteip) Kasutatud kirjandus http://orthoinfo.aaos.org/topic.cfm?topic=a00068 http://www.healio.com/orthopedics/shoulder-elbow/journals/ortho/%7B4131ff1c-1148-4 http://www
3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ...............
- Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4
(põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine sääreluulihas (M. tibialis anterior) Mis katab sääreluu substantia compaktat (Plinkollus) seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost
pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk
kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 5) Tahtlik liikumistegevuse juhtimine käe lähendamisel (väikese sõrme poole), arvestades ainult kontsentrilist lihastööd: Tööd teevad randme painutajad-sirutajad koos. Nt. küünarmine randmepainutaja ja – sirutaja (moodustavad kinemaatilise ahela). Käsklus tuleb motokorteksist, pretsentraalkääru alumistest osadest ning liigub mööda kortikospinaalkulglat 4 alumise kaelanärvini eessarves (õlavarrepõimik) -> küünarluunärv(randmepainutaja) ja kodarluunärv(randmesirutaja) -> neuromuskulaarne sünaps 6) Närviimpulsside kulg põlveliigese siserotatsiooniks:
kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia lähendajad adductores sinistra eemaldajad abductores parem ühine unearter a. carotis väljapöörajad supinatores communis dextra sissepöörajad pronatores parem rangluualune arter a. subclavia laiendajad dilatatores dextra sulgurid sphincteres Kõhuõõnetüvi truncus coeliacus
kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia eemaldajad abductores sinistra väljapöörajad supinatores parem ühine unearter a. carotis sissepöörajad pronatores communis dextra laiendajad dilatatores parem rangluualune arter a. subclavia sulgurid sphincteres dextra
________________________________________________________________________ Küünarvarre painutajad: 1. Sõrmed vastamisi, peopesad teineteisest veidi eemal. Suruda peopesad vastamisi, tõsta küünarnukid ette-kõrvale. 2. Põlvituses käed ees põrandal, sõrmed suunaga taha ja pöidlad kõrval. Suruda pihkudega vastu põrandat, keha kallutada veidi taha. ________________________________________________________________________ Küünarvarre sirutajad: 1. Sirget kätt painutada teise käe randmest allapoole. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R., 1996. Kestusjooksja tarkvara. Tartu. 2. Pisuke, A., Nurmekivi, A., 1985. Kesk- ja pikamaajooks. Tallinn. 3. Jalak, R., Neissaar, I., 2006. Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn. 14
Töös tuleb kokku puutuda mitmesuguste erinevate ainete ja vahenditega, seepärast ei saa kosmeetiku tööd pidada sobivaks allergilistele inimestele. Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on erinevatest materjalidest kindad (lateks, vinüül jm), kilepõll, kilekate, erinevat tüüpi kilemütsid, lõikuskäärid ja noad, harjad ja kammid, juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid, elektrilised töövahendid (lokitangid ja sirutajad, juukselõikusmasinad, käsiföönid, rullföönid), juuksevärvi tarvikud (värvipintslid, -kausid, -kindad, -kaalud, -tarvikud, triibumütsid) ning mitmesugused muud töövahendid (veepihustid, käterätikud, käsipeeglid, kotid, kohvrid, mapid). Maniküürija ja pediküürija töövahendite hulka kuuluvad maniküür- või pediküürlaud, kliendi- ja töötoolid, käe- ja jalatoed, luuplambid, küüneviilid ja muud tarvikud, pediküüripuur, depilatsiooni aparaadid, puhastus- ja
54.KIRJELDAGE ÜLAJÄSEME LIHASTE TÖÖD KÕNNIL. PÕHJENDAGE Ülajäsemete töö kõnnil toimub võrreldes alajäsemetega vastaspoolel väheneb keha liikumine ümber vertikaaltelje. Tavalisel käigul on ülajäsemete lihaste töö vähene, käigu kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töös: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). 55.NIMETAGE KÕNNIL KÕVERDATUD PÕLVEDEGA ENAMKOORMATUD LIHASED Kõnd kõverdatud põlvedega kägarkõnd. Kere on tugevasti ette kallutatud. Suur tuharalihas töötab väga intensiivselt väldib puusaliigese edasist paindumist (ette liikumist). Reie tagumise rühma lihased painutavad põlve?! (reie-kakspealihas, rätsepalihas, poolkõõluslihas, poolkilelihas) Tavalisest suurema intensiivsusega töötavad kere, ülajäseme ja kaela lihased.
Venitusharjutuse kestus peab olema poolest minutist mõne minutini, sõltuvalt lihase suurusest (suuri lihaseid venitatakse kauem ja väikseid vähem). Liigutusi tehakse rahulikult. Liikuvustreeningut tehakse vähemalt kolm korda nädalas. JÕUTREENING Jõuharjutused tugevdavad lihaste jõudu ja vastupanu ning parandavad lihaste kontrolli. Tähtis on teha jõutreeningut vaagnavöötme lihastele, reie eesmistele ja tagumistele lihastele (põlve painutajad ja sirutajad) ning säärelihastele. Jõutreeninguks piisab esialgu oma käe või jala raskusest. Treeningu jätkudes on headeks abilisteks kerged raskused, mansetid ja espander. Tähtis on jälgida, et liigutus, lähteasend ja liigesenurk oleksid õiged. Treeningu ajal ja järel ei tohiks olla valu. Jõuharjutusi tuleks teha ülepäeviti, kuid vähemalt kaks korda nädalas. VASTUPANUTREENING 8
Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldava teha inimesel 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi: Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased. Sissejuhatus psühholoogiasse 47 Lihased Lihased (~600) jaotuvad: painutajad sirutajad (nn. antagonistid), mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad (ka lõõgastumine on aktiivne protsess). Osa liigeseliigutusi saab teha erinevate lihastega mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. Nt ainuüksi reie esikülje pinnal on 10 lihast Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Sissejuhatus psühholoogiasse 48
ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima. Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased (painutajad-sirutajad, lähendajad-eemaldajad, pöörajad. Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju
Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid Vaheaju altpoolt piirneb keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju koostisse kuuluvad kaks suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga. Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a
distaalsel sirutamises sirutaja - faalanksi proksimaalne põhimikul faalanks Nimetissõrme ja väikese sõrme sirutajad Väljapöörajalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. extensor Õlavarreluu Vastavalt II ja Sirutab II ja m.supinator Küünarvarre kodarluu Supineerib kätt indicis et m
veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades: umbes 600 jaotuvad: painutajad-sirutajad(antagonistid)/lähendajad-eemaldajad, pöörajad, mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad ( ka lõõgastumine on aktiivne protsess). Osa liigeseliigutusi saad teha erinevate lihastega- mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1
need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus
koordineerima 93 Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused 94 Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased (painutajad-sirutajad, lähendajad-eemaldajad, pöörajad, ... . 95 Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased 96 Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas
tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke eluajal juurde ei teki, kui skeletilihaseid ei koormata, siis nad kõhetuvad. Peaaegu kõik lihased töötava vastandite paaridena, üks tõmbub kokku, teine lõtvub. Ühed lihased on sirutajad, teised painutajad, niiviisi saame kätt ja jalga painutada ja sirutada. Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt. Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu samuti meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus.
tennises, sulgpallis kõige enam tennisistidel, ongi hakatud seda nimetama tennisisti küünarliigeseks. Veel esineb seda sulgpallis, lauatennises jm, igapäevases elus ka õmblejatel, koris- tajatel, arvutihiirega töötamisel. Teket soodustab asjaolu, et käe sirutajalihased on nõrgemad kui painutajalihased ja sirutajad peavad seepärast painutajaid tasakaa- lustama. Lisaks soodustab patoloogia teket piirkonna kesine verevarustus ja halb sporditehnika. Tüüpiliseks tunnuseks on valu küünarliigese välimise põnda piirkonnas, mis suureneb käe liigutamisel. Sageli kiirgub valu sõrmede või õlani, kätes esineb nõrkustunne, kätejõud langeb. Kroonilistel juhtudel käsivarre lihased kõhetuvad. Raviks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate ning spetsiaal- set ribakujulist tugisidet.
Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb 1. peaaju koorest
Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9
lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas. Põlveliiges
annaabi.ee 
