Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta -nda -ne -tse -ata -ise -skle
Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine
jaksa neile maksta lakkavad nad töötamast. Teiseks, meie tiptunni ajal, mil sa loed autos. See on kohutav! Me ei jaksa nii kiirsti valgusele reageerida kui kiiresti jõuad sa juba raputatud saada. Me oleme õhtuks nii läbi. Ja siis ei jää meil muud üle kui valutada, et sulle mingilgi määral märku anda, et meilgi väsimus peal. Aga kus sa sellega? Nii kui oled autost välja saanud, lähed tuppa ja viskad end siruli diivanile ning lülitad teleka puldist sisse, peale selle et sa kulunud numbreid puldilt pingsalt uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi nägemata ei jääks, ei pilguta sa veel silmi ka. Me oleks kui kõrbes! Meie, silmad, meile langeb tolm, meil on kuiv selle tagajärjel laugu alla lastes saab silm kriipida, nagu liivapaberiga hõõruks. Kolmandaks, sa pahteldad igapäev oma näole portsude viisi keemiat, sealhulgas meie
Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust
inspiratsiooni, et miks ei võiks laevaga saada sõita nii maal ,vees kui ka meres. Ning selle aparaadi valmistamise võttis ta endale kinnisideeks. Oma hiilgavast plaanist rääkis ta oma sõpradele, seda muidugi viinaklaasi taga. Vesipruul mängis päeviti härrasmeest. Olles rahul oma luuletuseteega otsustas ta oma luuletust sisse pühitseda. Seda tegi Salomon baaris. Koju tagasi minnes oli ta väga purjus. Koduvärava eest leidis Salomon Jaani, kes oli siruli maas. Mõlemad mehed kahetsesid, et olid palju joonud, kuid see neid ei peatanud edasi joomast. Maas lamades tekkis Salomonil hea idee hakata kirjutama joodiku elust. Siis aitas Salomon sõbra püsti ja kandis tuppa. Sõpra voodisse asetsedes ei saanud Vesipruul isegi aru, et sõber oli aknast välja kukkunud. Seda mõistis ta alles siis kui kuulis kaaslase oigeid õues suitsu tehes. Sellest kuidas Tatikas oli
15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel),
juga, et ta prkab peaga vastu kaske. Ta tstab silmad les ja ned enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu!" tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti krvast, tema aga raputab pead, kiigutab hlli ning miseb oma laulu. Roheline laik ja aluspkste ning mhkmete varjud kiguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad jlle tema peaaju. Ta neb jlle pdela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad kvasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; mnuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema krval ja kiirustab teda. Nad mlemad lhevad linna td otsima. "Jumalaprast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised hrrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav hl. "Anna laps siia!" kordab sama hl, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?" Varka kargab les ja ringi vaadates taipab, milles asi seisab; pole maanteed,
külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas. Pisut uimase enesetundega panen riidesse. Pean ju apteeki minema! Trepist alla minnes olen tähelepanelik, et ma jälle ei libastuks. Teen minekuks kõik ettevalmistused ja hakkan välisust sulgema. Järsku tuleb meelde, et unustasin võtmed magamistoa kummutile. Nüüd tuleb jalanõud ära võtta ja trepist üles-alla tammuda! Sulgen välisukse ja astun auto poole. Kolm meertit veel autoni ja...olen siruli maas. Unustasin eile kõnniteelt lund lükata ja nüüd libastusin jäaväljal. Tõusen püsti, koperdan autoni, avan uksed ja hakkan sõitma. On libe ning proovin olla ettevaatlik, et õnnetusi ei juhtuks. Lähim apteek oleks supermarketis, mis on vaid paari kilomeetri kaugusel. Täna on aga pühapäev ning see on kinni. Pean sõitma kesklinna! Jõudsin lõpuks kohale. Küsin kõige efektiivsemaid ravimeid külmetuse vastu. Mulle sattus mingi algaja apteeker
Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik. 8.Karu ja rebase kalapüük Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai. Rebane vastu, et püüdis järvest ise oma sabaga
külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas. Pisut uimase enesetundega panen riidesse. Pean ju apteeki minema! Trepist alla minnes olen tähelepanelik, et ma jälle ei libastuks. Teen minekuks kõik ettevalmistused ja hakkan välisust sulgema. Järsku tuleb meelde, et unustasin võtmed magamistoa kummutile. Nüüd tuleb jalanõud ära võtta ja trepist üles-alla tammuda! Sulgen välisukse ja astun auto poole. Kolm meertit veel autoni ja...olen siruli maas. Unustasin eile kõnniteelt lund lükata ja nüüd libastusin jäaväljal. Tõusen püsti, koperdan autoni, avan uksed ja hakkan sõitma. On libe ning proovin olla ettevaatlik, et õnnetusi ei juhtuks. Lähim apteek oleks supermarketis, mis on vaid paari kilomeetri kaugusel. Täna on aga pühapäev ning see on kinni. Pean sõitma kesklinna! Jõudsin lõpuks kohale. Küsin kõige efektiivsemaid ravimeid külmetuse vastu. Mulle sattus mingi algaja apteeker
ajurabandus is expected to live: have a life expectancy of at least 20 72. struck down (by/with) phr - to kill someone or make them years. keskmine eluiga extremely ill: Over 50 nurses at the clinic have been struck 48. lively adj - someone who is lively has a lot of energy and is down with a mystery virus. maha (või siruli) lööma very active: a lively child.elav 73. sunscreen n - a cream or oil that you rub into your skin to 49. maternity adj - relating to a woman who is pregnant or who stop the sun from burning you has just had a baby: maternity ward. rasedus 74. surgery n - ['s:d()ri] medical treatment in which a surgeon 50
sõnatulv näisid põhjatuna. Sellest teosest jääb lugejale meelde imelisi sümbolite tähekujusid ja nende metamorfoose: kalu tuultes ja naerus samastumas juustega, kaljusid tõusmas kergetena õhku, võtmeid ja valevõtmeid laotuses, kive sulamas viinaks, sünnitusveest salaaj tõusvaid terasmulle, sambaid, torne ja orgaaniliselt ainestatud pilvi.(Aspel,1989) Olla pikem kui elu olla siruli raudahel Aja logiseval sohval, jalad üle serva jalad sündimatuses embrüo ümisev laulu nabaväät lipunööriks tuvide hämarale kalasoomustet lipule, pea ülel teise serva pea surematuses koidu mõrk oopium ruumi hääletu torm sammastik laual 6
arheoloogilistele paralleelidele naabermaades või kultuurantropoloogilistele paralleelidele. Matmiskombestik Teatud teavet elulaadi kohta pakuvad matused. Paraku kindlaid mesoliitilisi matuseid Eestist teada ei ole. Aivar Kriiska on oma õpikus toonud paralleeli Põhja-Lätist Zvejniekist (tänapäeva Põhja-Lätis valitses tollal Eesti alaga sarnane kultuur). Zvejnieki matusekohas olid laibamatused siruli asendis, sageli kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti oli tegemist üksikmatustega, leidus aga ka kollektiivmatuseid. Leidudest saadi enim ripatseid, ka tööriistu. Zvejnieki matmiskohas ilmnesid selged jäljed surnutega seotud kultusest. Varaneoliitilised matused Eestis olid seotud asulatega, s t maeti samasse kohta, kus elatigi, vahel otse hoonete põranda alla. Matused Kõnnu asulast Saaremaal:
Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele
Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. a)kammkeraamika kultuur (Jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr.) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega
erinevate kohalike inimrühmade osalust nöörkeraamika kultuuri tekkes, ilma, et ulatuslikuma sisserändeta. Kultuur algas u 3200 v 2900 eKr. Asulakohti suhteliselt vähe. Ilmselt põlluharijad ja loomakasvatus. Asulakohad kohtades, mis üldiselt sobilikud maaviljeluseks. Enamik neist tegeles karjakasvatamisega, eluviisi üsna liikuv. Kultuurkihid õhukesed, erandiks selles suhtes Soome. Maeti maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, mõnikord selili, siruli. Naised maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal arvukalt.
meid vähimalgi määral haavamata. Kasutagem neid, kuid ärgem hoobelgem nendega, ja kasutagem neid kasinalt, otsekui meie juures hoiule panduid ja peatselt äraminevaid. Mõistuseta haldaja ei säilita neid kauaks. Õnne hakkab rõhuma ta enda raskus, kui teda mõõdukaks ei muudeta. Kes üürikesi hüvesid usaldab, näeb end peagi hüljatuna, kui aga mitte, siis satub ta armetusse olukorda. Vähesed on suutnud õnnest rahulikult loobuda. Ülejäänud kukuvad siruli koos hüvedega, mille hulgast nad välja paistsid, ja neid rõhub seesama, mis neid esile tõstis. (19) Seepärast rakendatagu mõistlikkust, mis neid hüvesid sunnib kasutama kasinal määral, sest ohjeldamatus raiskab oma vara ära tormilise rutuga. Mõõdutu pole kunagi kestev, kui piirav mõistus teda ei ohjelda. Seda tõendavad sulle paljud linnad, kelle võim lõppes keset külluslikku õitsengut; vooruse läbi sünnitatu hukutas mõõdutus. Sääraste juhtude vastu peame end kindlustama
pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu.
Melbys samuti üks haud. Taani mesoliitiliste matuste juures ookrit. Panusteks meestel kirved, talvad, tulekiviterad. Naistel ehted, aga ka noole- ja odaotsad, noad ja pistodad. Soome pinnases luu ei säili, haudade leidmine keeruline. Teada ookriga lohke. Lätis Zveijnieki kalmistu Burtnieki järve kaldal. 315 matust. Dateeritud hilismesoliitikumist hilisneoliitikumi. Ooker: mõnikord kogu haua ulatuses, mõnikord vaid kohati. Surnud harilikult selili, siruli, harvem külili või kõhuli. Kaasas palju panuseid (talvad, kõõvitsad, loomahammastest ripatsid). Vanim dateering 8240±70 a tagasi. Enamik mesoliitilis matuseid ajast 6775±555230±65 a tagasi. 49 Karjalas Onega järve Olennji saarel. Hilismesoliitiline. Siin 174 hauda, neist osa varem lõhutud. Ookerhauad. Pead peamiselt ida suunas, teistsugust orientatsiooni vähem. Vertikaalasendis matustele oli kaasa pandud väga palju panuseid
vaikis. Ta tõotas endale, et ta ei lausu sõnagi, isegi siis mitte, kui tädi sisse tuleb, vaid istub täiesti vaikselt, kuni tädi küsib, kes selle pahanduse tegi; siis ta ütleb, ja midagi ei või olla magusamat maailmas kui näha, kuidas see pailapse eeskuju «saab». Ta oli nii tulvil juubeldust, et suutis end vaevu taltsutada, kui vana daam tagasi tuli ja kudude ees seisatas, heites vihavälke üle prillide. Tom ütles endale: «Nüüd läheb lahti!» Ja järgmisel hetkel oli ta siruli põrandal! Vägev käsi tõusis uueks löögiks, kui Tom hüüdis: «Pea ometi, miks sa mind lööd? Sid tegi selle kätki!» Tädi Polly peatus kohmetuses ja. Tom ootas lohutavat kahetsust. Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas,
Jooksen oma akna juurde, mis kohe ülemise all asub, ja näen, kuidas must kogu alla vette kukub. Nagu preestrikuues tont. Oli kuuvalge. Nägin väga selgesti. Ta ujus Vanalinna poole. Kõigest kehast lõdisedes hüüan öövahtisid. Need härrad tulevadki ja hakkavad esimese jutiga mind kolkima. Nad ei teadnud ju, milles asi seisab, pealegi olid nad lõbusas tujus. Ma seletasin neile, kuidas asi oli. Läksime üles ja mida me nägime! Mu vaene kamber on täis verd, kapten siruli, puss kurgus, tüdruk maas nagu surnud, sikk hirmust pöörane. «Nii,» mõtlen ma, «nüüd tuleb mul tublisti paar nädalat põrandat küürida. Tuleb põrandat kaapida, vaat sulle pirakas.» Ohvitser, see vaene noormees, viidi ära ja ka too lohakate riietega tüdruk. See pole veel kõik. Kõige hullem oli aga see: kui ma järgmisel päeval lähen eküüd võtma, et rupskeid osta, leian selle asemel ainult kuivanud lehe.» Eit jäi vait. Õuduse sosin käis läbi saali
annaabi.ee 
