Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
. , . 20. 13.2.2 . : (a): - ; - . (b): - ; - . . . , , , . : 1) . , ( ). 2) . 4% , . , . . 3) . Fe Ni. , , . 4) . ( ), . . , , .. , (B·H)max. : : 1) ; 2) , ( Fe Al, Ni Co); 3) . 21. . SiO2, , 8.2 . , , . , O2- , Si4+ : Si O , . . (SiO4)4- . 8.2.1 SiO2 SiO2 . SiO2 , . , . SiO2 : , . ( ). 2,65 /3, . . . , : 1710. SiO2 () , . SiO2 , . SiO2, . , B2O3 P2O5. SiO2 . ( ) , - SiO2. SiO2 , Na2O, CaO . Na Ca (SiO4)4- , . . 8.2.2 (SiO4)4- , . . (SiO4)4- Ca2+ , Mg2+ , Al3+ , . (Mg2SiO4), c (Ca2MgSiO7)
Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,portselani,tsemendi ja teiste materjalide koostisosa.
Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C 3) = 2,4 g/cm³
2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H2 – kõige kergem gaas, sulab ja keeb madalal temperatuuril, väheaktiivne, lõhnatu, maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina,
, ...- , , . - . 16. . . - 3 : 1. . 2. 3. . CaCO3 CaO + CO2 (CaO)=3400 . . , . . ., . , .. . , . . . 17. - . CaO + H2O Ca(OH)2+Q 2- : - ( , ) - ( , , ) (CaO)=2100 18. . 3- . 1) . . 2) . . ( ) Ca(OH)2+CO2+ H2O -- CaCO3 + H2O CO2 .. 3) . (t=180 C, p =1 ) Ca(OH)2 + SiO2 CaO*SiO2*H2O 19. . (900- 1100 ) (6-20% ) 2- : - ( 4.5-9) - ( 1.7-4.5) <1.7 (1.1-1.7) >9 . . ( ), . . 20. . . 25% , . t=1450 C. 2 : 1) 2) . ) ) . . . . ) ( 200 , 5 ), . , .T=1450 C.. ) ( . ) ) . ) . . 3002/ : - . . : . - . . . (22-25% ) ) ) ) ( ) ) , . ) , T=1450 C ) ) , )
Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 % Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas päikesepatareides (polükristalne räni) Ehitusmaterjalid, klaas (SiO2)
0 I -II II -III 0 3 Mg + 2 H3PO4 à Mg3(PO4)2 + 3 H2 3.2 happeline oksiid + vesi à hape Happelised oksiidid on sellised mittemetallioksiidid, mis vastavad hapetele. PÄHE TULEB ÕPPIDA JÄRGMISED ,,HAPPELINE OKSIID HAPE" PAARID (selle aluseks on keskse mittemetalli oksüdatsiooniastme võrdsus!) Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 Enamik happelise oksiidi annab veega reageerides vastava happe . Erand on liiva põhikomponent SiO2, mis veega vastavaks happeks H2SiO3 ei reageeri. Happeline oksiid Vastav hape Vastav reaktsioonivõrrand: happeline oksiid + vesi à hape CO2 H2CO3 CO2 + H2O à H2CO3; jookide gaseerimisel
(lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist kasvatatakse järgnevalt silindrikujuline monokristall. (2) Lihtaine saamine: Räni saadakse puhtast kvartsliivast redutseerimisel magneesiumi või söega (koksiga) kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg2MgO+Si SiO2 + 2C 2CO + Si (kaarleekahjus 1800 ºC) Viimasel reaktsioonil võib tekkida ränikarbiid (SiC), mis reageerides ränidioksiidiga moodustub Si ja CO: 2SiC + SiO2 3Si + 2CO Väga puhast räni saadakse ränihalogeniidide (SiCl4 või SiHCl3) redutseerumisel ülipuhta vesinikuga (1200 1300 ºC): SiCl4 + 2H2 Si + 4HCl SiHCl3 + H2 Si + 3HCl (1) 4.Omadused 4.1 Keemilised omadused: 1. Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,8 2. Oksiidi tüüp: neutraalne (1) 3. Räni ei reageeri vee ega hapetega (v.a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja fluoriga, kõrgemal temperatuuril teiste halogeenide, lämmastiku ja mõne metalliga
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suure...
C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid
meditsiinis. Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses. Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes.
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksii...
Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks. Mõlemad on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu. Tehislikud ehitusmaterjalid Tellised Lubi Tsement Klaas Tellised Põletatud savist telliseid, katusekive ja teisi detaile on kasutatud juba
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III. Neutraalsed ega amfoteersed oksiidid veega ei reageeri!
1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happ...
Seda leidub looduses igal pool, kus on vajalik tugevus, elastsus ja painduvus. Paljude loomade ja taimede jaoks on see hädavajalik aine, mis tagab nende stabiilse kuju. Räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, kuid leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (29,5%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Ta kattub kohe õhukese SiO2 kihiga ning on üsna vastupidav. Põhiliselt esineb räni looduses ränidioksiidina, SiO2. Ränidioksiidi kristallidest koosneb põhiliselt liiv ning seda leidub ka kivimites. Räni põhiline kasutusala on klaasi valmistamisel. Klaas saadakse Na2CO3, CaCO3 ja SiO2 kokku sulatamisel. Paljudest räni sisaldavatest materjalidest valmistatakse keraamikatooteid. Räni on tihti ka sulamite komponent, mis reguleerib korrosioonikindlust ja valatavust.
2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes klaasiga on kristallklaasil palju suurem murdumisnäitaja.
Puit-tähtis ehitusmaterjal,tarbeesemed,mööbel(puidupuru),kütus,tselluloosina,paberi valm,postide ja hoonete ehitamine,lauad,prussid,vineer.Mineraalid-mood.maakoores või maa sees,kindel keemiline koostis,enamasti keemilised ühendid(nt.kvarts SiO2),enamik on silikaadid,tuntuim kvarts.Kivimid-tekkinud mitmest mineraalis t,tähtsaimad on lubjakivi ja graniit.Lubjakivi:Koostis:Peamine koostisosa on kaltsiit,sisaldab savimineraale ja kvartsi,e.paekivi,põhiline koostisosa on CaCO3.Välimus:Silmaga saab näha selle pinnal kaltsiidikristalle,peal võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv.Marmor:Koostis: Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi,küünekivi,granaate, pürokseene,diopsiidi,serpentiini jne.Marmor koosneb aga valdavalt kaltsiidist,mille kõvadus on 3,seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Erineval...
oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2 · Amfoteersed Nendel oksiididel avalduvad nõrgalt nii happelised kui ka aluselised omadused. Hapete ja alustega reageerivad raskesti. Veega ei reageeri üldse
verega. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka auto- de heitgaaasides. NO2 lämmastikdioksiid N + O2 = NO2 Lämmastikdioksiid on väga mürgine gaas, mis toimub eelkõige hingamisteede limaskestadele, kutsub esile ärrituse silmades, köha, iivelduse ja oksendamise. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka autode heitgaasides. SiO2 ränidioksiid Si + O2 = SiO2 Ränidioksiid on maakoores kõige levinum aine. Teda leidub looduses nii vabana kui ka pal- judele mineraalide ja kivimite koostises. Üldse tuntakse üle 400 mineraali, mille põhiosaks on ränidioksiid.(SiO2)
baasil,mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile.selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus,ja kattekihi pikaealisus,väga suure difusioonivõime juures. Need sobivad pindadele, mida ei ole eelnevalt polümeersideaineid sisaldava värviga kaetud. Silikaatvärvi sideaineks on kaltsiumsilikaat K2SiO3. Teame, et räni (Si) on koos hapnikuga looduses kõige enam leiduv element. Nende kahe elemendi liitumisel moodustub ränimuld ehk ränidioksiid SiO2, mis on peamine mineraalne koostisosa mullas, kivides ja enamikus ümbritsevas mineraalses keskkonnas. Reaktsioon on järgmine: K2SiO3 + CO2 --> n* SiO2. Kuivamisel tekkiv SiO2 ei kahjustu happevihmade käes (ei lagune SO2 toimel). Nii silikaatvärvide kui ka lubivärvide toonide saamiseks kasutatakse algupäraseid pigmente, milleks on oksiidid ja looduslikud mullad, väljaarvatud valge ja koobaltsinine, mida looduses ei leidu. Silikaatvärvi iseloom ja kasutamine
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta
Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse materjale: 1) Legeeritud ja karastatud terased 2) Magnetiliselt kõvad sulamis 3) Magnetiliselt kõvad ferriidid Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutisega B·H maksimumiga, mis on leitav hüstereesisilmuse neljandast sektorist. 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikaatorid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostissad kivimites, savis ja liivas. Silikaadi struktuuri käsitlemisel vaadatakse räni ja hapniku seoseid. Iseloomulik on tetraeedrite esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks.
Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon. Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon Energia eraldub Energia neeldub Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon Põlemine Fotosüntees Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
..) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4...
..) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4...
CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 + 9SiO2 + 15 C= CaF 2 + 6 P(g) (pehmendatakse Ca 2+ ja Mg 2+ ioonide kõrvaldamiseks, + 15 CO et vältida sette teket). NaCl küllastatud lahus antakse Ehk, lihtsamalt: ammonisatsiooni kolonni, kuhu juhitakse nii ammoniaak 2 Ca3(PO4)2 + 6 SiO2 + 10 C = 6 CaSiO 3 + P4(g) + destillatsiooni kolonnist kui ka heitgaasid (ammoniaak 10 CO (H = 3055 kJ ) ja CO2) karbonisatsiooni kolonni ülemisest osast. Osa maagis olnud fluori muutub SiF 4-ks ja lendub. Seejärel siseneb lahus järgmisse, karbonisatsiooni Veeauru juuresolekul läheb viimane üle SiO 2-ks ja kolonni, kus teda küllastatakse CO 2-ga, mis tuleb nii H2SiF6 ks
2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik. Hapetega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul (Ei kehti HNO3). 2+ -
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaal...
Elemendi aatomiga. METALLILINE SIDE- Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side. (metallid, Al, Cu, An.) MOLEKULAARNE AINE- koosnevad molekulidest. MITTEMOLEKULAARNE AINE- koosnevad suurest hulgast keemiliste sidemetega ühendatud aatomitest või ioonidest. Sellist tüüpi kristallivõret, mis koosneb omavahel suhteliselt nõrgalt seotud molekulidest, nim MOLEKULVÕREKS. Mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim AATOMVÕREKS. SiO2, SiC, BrC. Mittepolaarne kovalentne side- sarnased mittemetallid. Polaarne kovalentne side- erinevad mittemetallid. Vesinikside- seotud hapnikuga, lämmastiku või flooriga. Metalliline side- tegemist metalliga. H2S- polaarne kovalentne side, molekulvõre. P4- Mittepola. Kov. Side, molekulvõre. LiF- iooniline side, ioonvõre. Al-metalliline side, metallvõre. SO3- Polaarne kov. Side, molekulaarne. Si- mittepol. Kovalentne, mittemolekulaarne. SiO2- polaarne kovalentne side, mittemolekulaarne
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised.
d. Pulbri pressimine ja paagutamine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on Vali üks või enam: a. SiO2 b. karbiidid ja nitriidid c. süsinik ja selle ühendid d. boriidid ja silitsiidid Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Vali üks või enam: a. keraamika sisaldab klaasfaasi b. keraamika sisaldab poore c. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega d. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga
saadustest peab olema vees 4) Reageerivad sooladega kaks uut soola. Vähemalt üks sool ja vesi. 5) Reageerivad sooladega uus sool ja uus lahustumatu. saadus peab olema lahustumatu. b) veega osiidile vastav hape. Veega ei hape, peab tekkima võetud happest nõrgem 4) Lagunevad kuumutamisel reageeri SiO2. hape või sade. aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune c)aluseliste oksiididega happelisele oksiidile 6) Lagunevad kuumutamisel vesi ja 1.A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped).
Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu Ca-st metallide oksiidid Aluselise oksiidi 6. happeline oksiid + vesi CO2 + H2O H2CO3 korral tekib alus, hape SO2 + H2O H2SO3 happelise korral SiO2, mis on liiva põhi- SO3 + H2O H2SO4 komponent, ei reageeri veega! hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt, soolast)
c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega. SiO2 5
ka olulised, kuid ainult <1%) SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO, MgO, TiO2 on tugeva keemilise sidemega oksiidid. Nende dissotsiatsiooni energia on üle 370 kJ/mol Keemilise sideme tugevuse muutus: (377) Mg-O < Fe-O < Mn-O < Ca-O < Si-O < Al-O < Ti-O (674 kJ/mol) SiO2 on kui hape, annab silikaate ja teisi vulkaanilise päritoluga kivimeid. Maakoore koostis Ühend Valem Hulk Ühend Valem Hulk Ränioksiid SiO2 59.71% Raud(II)oksiid FeO 3.52% Alumiinium- oksiid Al2O3 15.41% Kaalium- oksiid K2O 2.80% Kaltsium- oksiid CaO 4.90% Raud(III)- oksiid Fe2O3 2.63% Magneesium- oksiid MgO 4.36% Vesi H2O 1.52% Naatrium- oksiid Na2O 3.55% Titaan-oksiid
Value Feedback Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kloriidid 0% Student Correct Value Feedback Response Answer B
maagist, mis sisaldab 80% CaF2, kui kaod protsessis on 16%? Lahendus: CaF2 2HF m(CaF2) = 2000000g*0,8 = 1600000g n(CaF2) = 1600000g/78g/mol = 20513mol m(HF)ilma kadudeta = 2*20513mol*20g/mol = 820513g Kaod = 16%, seega saagis = 84% m(HF)84% saagisega = 820513g*0,84 = 689231g m(HF)45% lahus = 689231g/0,45 = 1531624g V(HF) 45% lahus = m/ = 1531624g/1,16g/cm3 = 1320365cm3 = 1,3m3 3. Kui palju CaCO3 on materjalis, mis saadi järgmise koostisega segu täielikul reageerimisel süsinikdioksiidiga: SiO2 10%, CaO 45%, Ca(OH)2 25%, CaCO3 20%? Lahendus: Võtame 100g segu, siis m(SiO2)=10g, m(CaO)=45g, m(Ca(OH)2)=25g, m(CaCO3)=20g. Nendest süsinikdioksiidiga reageerivad CaO ja Ca(OH)2: CaO + CO2 CaCO3 n(CaO) = 45g/56g/mol = 0,8036mol 1 m(CaCO3) = 0,8036mol*100g/mol = 80,36g Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O n(Ca(OH)2) = 25g/74g/mol = 0,3378mol m(CaCO3) = 0,3378mol*100g/mol = 33,78g
muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
100 Done 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Value Correct Feedback Response Answer A. sõltub 0% temperatuurist B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Value Correct Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D. Al2O3 0% Score: 10/10 3. Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Value Correct Feedback Response Answer A. väiksem 33% tundlikkus pind- ja sisedefektide http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. ... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest .
..) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut
maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temperatuuriga magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn.lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale.
1. 2. 3. Title: Test nr 6 Started: Thursday 10 May 2007 15:15 Submitted: Thursday 10 May 2007 15:29 Time spent: 00:14:13 Total score: 79,3/100 = 79,3% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Response Value Correct Answer Feedback A. sõltub temperatuurist 0% B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Response Value Correct Answer Feedback A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D. Al2O3 0% Score: 10/10 Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Response Value Correct Answer Feedback A. väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide 33% Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt . 1 4 View Attempt 18.05.2007 http://webct6.e- uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt....4. 5
purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõikumisi erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused SAVI * Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi. kasutatakse:
. , () - (1/12 12) , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . 1 . = M / 22,4 , / . -- / . . - , , ( ). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1...
- ; - . (-) . . , (). , , . , : Al, Mg, Zn . , . , . . . . , , . 7.5.3 1) , , . : - ; - ( W Cu); - ; - ; - , . 2) . . , . Pb, Al, Cu, Ni . , . ( Pb-Sn) (Cu, Cu- Zn). , , , . 7.5.4 : - ; - ; - ; - . : , , , . 11. ( , ) (8.5) , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : 1. >99,5 ., , 2. (Vycor)96 .- . 3. .81. - . , 4. . 74 . . 5. . 55.-. - 6. (37% PbO).54 . (, ) 7. (18% Al2O3).70 . , : ( 14000). , , . . : , . , . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ; MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 12. . (8.6) . , : - ; - ;
Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
