teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA,
Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan?
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6
teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast. Inimesega kõige sarnasemad loomad on... Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb..
aeglustumist. Luustumiskollete täielik puudumine sünnil Hammaste hiline ilmumine ja vahetumine Koljuõmbluste pikaajaline avatus Pikaajaline sõltuvus vanematest Pikk eluiga Inimese evolutsiooni võti peitub ortogeneesi pidurduses "Pole ühtegi teist imetajat, kes areneks nii aeglaselt kui inimene." Arengu progressiivne aeglustumine väljendub eriti silmatorkavalt peaaju kasvus. Makaagi ajumaht on sünnil 65% täiskasvanu omast, simpansil on see näit 40% ja inimesel vaid 23%. Gorilla ja simpansi aju saavutab 70% lõppmahust esimesel eluaastal, inimesel aga alles 3aastaselt. Inimese ortogeneesis on üks erandnähtus, nimelt üsasisese arengu suhteline lühidus. Inimene 40 nädalat, simpans 34 ja gorilla 37 nädalat. Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega, siis peaks inimese raseduse pikkus olema umbes 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena, tema areng terve
Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest. b) erinevate organismide DNA võrdlemisel Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist. 8. Kuidas on evolutsioon tõenditeks: a) kivitised e. fossiilid Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus
loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on simpansid (ja gorillad). 3. ... on 48 kromosoomi. 4. .
selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke;
Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi? Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus? Kohanemine(individuaalselt) seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest.
Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on
Vahepeal on meid väga palju, ajuti aga on inimesed olnud tõsises hävimisohus Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300 000 kuni 400 000 aastat tagasi. 5 Inimlaadsete sugupuu Pilt 1: inimlaadsete sugupuu 6 Inimese sugulus simpansiga Pilt 2: simpans Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased simpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli simpansi liinist lahknenud.
Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest Elu areng maal Maa ajalugu jaotatakse väga pikkaseks perioodideks aegkondadeks Ürgaegkond 4600 miljonit aastat tagasi Aguaegkond 2600 miljonit aastat tagasi Vanaaegkond 570 miljonit aastat tagasi
kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja, tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond. Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud simpansid oma kujutisele mitte kui teisele ahvile, vaid kasutavad peeglit oma kehaosade uurimiseks. Soovides saada kinnitust sellele, et simpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud simpansi laubale lõhnatu, maitsetu ja tajumatu värviga suure punase laigu. Teadvusele tulnud simpans käitus peegli ees käitus nii nagu inimene, kes avastab hommikul ärgates
onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a. simpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks
3. Rudimendid kehaosad, mis inimesel praegu pole enam vajalikud, kuid on olnud olulised eelastel. N: ussripik, kõrvaliigutajalihased, silma- ja tarkusehambad, õndraluu, pilkkile jäde kolmas silmalaug. See viitab inimese ja teiste imetajate sugulusele! 4. Lootelise arengu võrdlemine selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. N: lõpusepilude algmed. 5. Organismide pärlikkusaine ja valkude uurimine inimesel ja simpansil on 99% valkudest sarnased. ELU TEKKIMINE JA TAIMERIIGI EVOLUTSIOON Maakera ajalugu jaotatakse alates elu tekkimisest 5 aegkonda: ürg-, agu-, vana-, kesk- ja uusaegkond. Maakera vanuseks arvatakse ~4,6 miljardit aastat. Elu tekkis ilmselt ~4 miljardi aasta eest! Aegkond Muutused taimeriigis Ürgaegkond Elu arenes vees ürgookeanis (soe, madal) Vette tungisid magma ja gaasid tekkisid
Organismide lootelise arengu võrdlusest selgub, et kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud. Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. (N: Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega). Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias.
muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi? Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus? Kohanemine(individuaalselt) seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Õpik lk. 113 - 114 Mõisted
Bayley Scale of Infant Development DQ (development quotient) vs IQ (intelligence quoient) IQ-testide tulemused IQ-testide tulemused jäävad 0 ja 200 vahele. Keskmine tulemus on 100 punkti. ,,Normaalse" intelligentsuse alampiir jääb 80 punkti juurde. Üliandekate isiksuste puhul ulatub intelligentsuskvoot üle 140 punkti. Mõned kõnekad näiteid: Albert Einstein'il oli IQ 160, 5 simpansil ulatub IQ vaid 60-ne punktini. Tuntud kölni koomikul Dirk Bach'il on IQ 123 punkti. Intelligentsuskvoot kasvab kuni 6-7 aasta vanuseni ning hilisemas eas muutub see väga vähe. Seega saavutate nii 20 kui ka 40 aastaselt IQ- testis sama tulemuse, kui just stress, väsimus või depressioon ei muuda testi tulemust st. need faktorid võivad IQ-d langetada. IQ stabiilsus suhteliselt püsiv stabiilne
loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on simpansid (ja gorillad).
Õndraluu, kõrvalihased, pimesool, osaline karvkate jne. * Analoogilised elundid ühesuguse funktsiooniga, kuid erineva ehitusega. * Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev. * Biogeneetiline reegel loode läbib üsas kasvades liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teatud hetkel on inimese looted kala või linnu loote sarnased. * Erinevad biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid tõestavad, et evolutsioon on toimunud. Inimesel ja simpansil on valgud enam-vähem sama aminohappelise koostisega. * Inimese ja simpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid.
Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. Inimese evolutsioon: 98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35
Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest. Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija. 1992. aastal leiti Etioopiast Aramise küla juurest 4,4 miljoni aasta vanune hominiid Ardi (Ardipithecus ramidus). Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos. U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis simpansil. Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj. a. tagasi. Australopiteekide ajumaht oli umbes 35% tänapäeva inimese omast. Nende harilik pikkus oli u. 1,2-1,4m. Esimesed inimahvlased, kes sõid liha. Kuulsaim australopiteek Lucy (Australopithecus afarensis) elas u. 3,2 milj. a. tagasi. Laetolis (Tansaania) leiti 3,6 milj. a. vanused australopiteekide jalajäljed. Homo habilis (osav inimene) on Homini, kes elas u
Tavaliselt nähakse unenägusid. Sügava une staadium. Vastu hommikut pikeneb. Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne sümbolid ja nende kasutamine · Tunded organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4
ning lühikeste õlgadega, väike kromosoom (viimane läheb tihti kaotsi). · Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel tekib kahe tsentromeeriga struktuur. Kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Ilmselt on inimese 2. kromosoom just nii evolutsiooniliselt tekkinud, sest selle õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Inimesel on teatavasti 46 kromosoomi, simpansil aga 48. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. · Samas kromosoomis paiknevad geenid paiknevad füüsiliselt samas üksuses ja järelikult päranduvad ka koos. · Teatavatel juhtudel ei jää geenid aheldatuks meioosis toimub homoloogilistel kromosoomidel kromatiidiosade vahetus ehk ristsiire. · Nt Bateson ja Punnett ristasid suhkruherneid, mis erinesid teineteisest õite värvuse ja tolmuterade kuju poolest
2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi. Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a
häälitsusi teha nagu inimesel . Neile õpetatakse viipekeelt ja arvutit. Prokonsul on üks vanimaid inimahve. 14,5m a tagasi olid inimahvid juba Euroopas (Griphopithecus). Ardipithecus ramidus 4,4m aastat. Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast. Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912 leidis Inglismaalt Pildownist ühe teise kolju Charles Dawson. Taungi kolju ülaosa oli nagu ahvil, alaosa nagu inimesel. Pildowni kolju oli vastupidine. Hiljem tuli välja, et Pildowni kolju oli võltsing.
Gastrulatsioonifaasides toimub eellaste gastrulatsioonifaasidele sarnaste kehaplaanide säilimine, kuid mitte kunagi eellaste täiskasvanud vormid ei esine embüogeneesis. 21. Mis on heterokroonia? Seleta neoteenia mõistet, too näiteid. Heterokroonia (erinev aeg) geeniavaldumise aeg muutub või kestvus. Neoteenia on üks heterokroonia vorme. Neoteenia arengu aeglustumine ja osaline pidrudumine. Nt inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui simpansil. Ka laktoositalumatus on neoteenia nähtus (juveniilse- noorjärk- staadiumiga peaks piirduma). Aksolotl tal võivad säiluda välislõpused terve elu. sugurakud valmivad tavapärase aja möödudes, aga fenotüüp säilib juveniilne. 22. Kuidas on pedomorfoos võinud osaleda organismirühmade varases eristumises? Pedomorfoos (alaareng) - eellase juveniilne vorm esineb täiskasvanueas. Inimese ja simpansi aju areng on enne sündi umbes samaaegne ja sama kiire. Peale sündi simpansi
simpans ritsikas (a) (b) © Millist neist valida? Võtame mingi tunnuste hulga, mille võrdlemisel näiteks selgub, et nii inimene, kui ka simpans sarnanevad 100 tunnuse osas, mis puuduvad ritsikal ja mustikal. Kui me võrdleme puid a, b ja c, siis näeme, et kui eelistada topoloogiaid a või b, peaksime me eeldama, et need 100 tunnust on inimesel ja simpansil arenenud välja teineteisest sõltumatult, samas kui © juures oleksid need tunnused arenenud välja vaid korra - enne inimese ja simpansi lahknemist. Seega, a ja b puhul oleks meil tegemist kokku minimaalselt 200 evolutsioonilise sammuga, samas kui c puhul oleks neid minimaalselt 100. Seega, säästuprintsiip lubab meil eelistada topoloogiat, kus inimese ja simpansi vaheline tee on lühim. Sõna “minimaalselt” on rõhutatud - miski ei väida, et samme ei võinud olla tegelikult 10000 -
annaabi.ee 
