Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida.
......................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................................................................6 5. Sünnitus...................................................................................................................................7 5.1 Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused: - Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades
Seostega mõistekaart suguelundkonna, sünnituse ja inimese elujärkude kohta. Mõitsekaart on tehtud 9.klassi bioloogia tunniks.
emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood. Kestvus 10-45 minutit. Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga.Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse
................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10 Sünnituse esimene faas – avanemisperiood.................................................10 Sünnituse teine faas – väljutusperiood..........................................................11 Platsenta väljutamine – sünnituse kolmasfaas..............................................12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus................................................................
2010 Aktiivsünnitus Mis see on? Eliise Seling Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10/28/2010 Mis on aktiivsünnitus? Inglise aktiivsünnituse aktivist Janet Balaskas on öelnud: "Aktiivsünnitus pole mingi uus leiutis, see on lihtsalt sobiv viis kirjeldada normaalset sünnitust ja sündi ning viisi, kuidas naine käitub, kui ta järgib oma instinkte ning keha füsioloogilist loogikat. See on viis öelda, et ta ise kontrollib oma keha, mitte pole aktiivselt juhitud sünnituse passiivne vastuvõtja." Ennevanasti sünnitasid kõik naised aktiivselt. 1930. aastatest hakati sünnitust järk-järgult haiglatesse koondama
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid,
Kõne KODUSÜNNITUS POLE SOOVITATAV Kodusünnitus seadustati Eestis 1. august 2011 pärast aastatepikkust ägedat vaidlust. Enne seda polnud kodusünnitus küll keelatud, kuid sellega kaasnes ametiasutustes lapse sünni registeerimisel hulk probleeme. Eestis toimus enne kodusünnituse seadustamist umbes 100 kodusünnitust aastas. Kindlat arvu pole, kuna siis ei tehtud statistikaid. Kodusünnituse pooldajate lemmikväide on olnud, et kodus sünnitamine on ``loomulik`` protsess, kuhu arstid asjatult sekkuvad. Meie arvates on see väide väga vale. Muidugi, te võite tuua näiteid vanast ajast, kui polnud võimalust saada arstiabi või üldse minnes ürgaega, kus sünnitamine toimus nagu loomadel. Need on head näiteid, kuid neid on lihtne ümberlükata- tohutu suremus ja see oli tol ajal täiesti normaalne.
Rasedusega seotud müüdid 1. Rase naine ei tohi tegeleda füüsilise aktiivsusega MÜÜT: Mõned tervislikud seisundid (nt preeklampsia, neeruhaigused, nurisünnituse oht, üle- või alakaal, jne) seavad piiranguid füüsilisele aktiivsusele, kuid kui naise tervislik seisund võimaldab tegeleda spordiga, siis seda peaks ka tegema. Tuleks vältida lööke, põrutusi, hüppeid ning jälgida enesetunnet. Tegelikult on füüsiline aktiivsus raseduse ajal väga oluline, sest valmistab ette südame- veresoonkonda, luustikku, lihastikku raseduseks ning sünnituseks. Treenides õpitakse
Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse