Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade.........................................................................................................................
omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise nimetab pildil oleva kaaslasega). eseme, kujutise. ● Mõistab selgelt ● Kuulab eakohaseid väljendatud keeldu “Ei jutukesi ja laule. tohi”. Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud aadressil aadressil aadressil https://www.sillaotsa.edu. https://www.sillaotsa.ed https://www.sillaotsa.ed ee/et/kooli-oppekava u.ee/et/kooli-oppekava u.ee/et/kooli-oppekava
• Tänavanimede ja majanumbrite siltide tootmine • Teekatte märgistustööd • Kattehelkurite paigaldus • Tähispostide paigaldus • Raamide ja konsoolide paigaldus • Ohutus- ja torupiirde paigaldus • Ajutine liikluskorraldus • Liikluskorralduse projektide koostamine Pigi Pada OÜ Pigipada on loodud aastal 2010 kui erakapitalil põhinev tootmisettevõte. Ettevõte asub Paide vallas, Sillaotsa külas endise Sillaotsa asfaltbetoonitehase territooriumil ja tegeleb bituumenemulsioonide tootmisega. 2010. aastal alustati koostöös Taani ettevõttega ENH Engineering A/S bituumenemulsiooni tehase rajamist. 13. septembril 2010 alustati pindamisemulsiooni tootmisega ning aasta lõpuks oli toodangu kogumaht 400 tonni. Aastal 2011 oli toodangu kogumaht ca 8000 tonni. Ettevõttel on oma labor, kus jälgitakse tootmisprotsessi kvaliteeti ning tegeletakse tootearendusega
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
Kautsukipuu · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Kautsukipuu · Kummipuul on suur majanduslik tähtsus, sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Sugukü...
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor ...
Titanic Sillaotsa School Year 9 Diana Michelson Details Built by the West Star Line 883 ft long 92 ft wide 46,328 tons 104 ft high 29 boilers 3 propellers Lifeboats: 20 Setting sail Set sail on Thursday April 11, 1912 2223 people on board Left from Queenstown, Ireland to New York Captain: Edward J. Smith Disaster!!! 11:40 pm Sunday, April 14, 1912 The hole was 300 ft long First lifeboat was launched at 12:40 am with only 19 people on board. After 160 min Titanic sank. Rescuing Carpathia comes to rescue Some of the people were in lifeboats 4 hours. 1517 souls died. 706 survived Rediscovery It was rediscovered in 1985 Robert Ballard 2,5 miles underwater Last living Titanic survivor Millvina ...
Ananass Taavi Traks Sillaotsa Kool 8.Klass 2013 Ananass Ananassi kodumaaks loetakse LõunaAmeerikat ja selle nimetus pärineb indiaanlastelt. Columbus avastas ananassi 1493. aastal ja paar aastat hiljem viis selle Euroopasse ja sealt edasi Aafrikasse ja Aasiasse. Ananass Ananass on väga külmakartlik taim, kuid seevastu väga saagirikas. Aastas annab ananass kuni 4 x saaki ja siis raiutkase taim maha. Kui on aeg uut taime mulda panna siis võetakse roheline osa maha ja pannakse see mulda. Ananassil on ilus violetne õis. Ananass Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige maitsvamad jäävad 1 kilo ja 1,5 kilo vahele ja vilja alaosa on magusaim asi ananassi juures. Ananass sobib kõige paremini liha,kala ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Ananass Ananass kasvab maapinnal mitte puu otsas nagu paljud arvavad. See sisaldab palju mineraale ja vitamiine. ...
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munev...
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise j...
Hiina · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Hiina · Riigikeel Hiina · Pealinn Peking · President Hu Jintao · Peaminister Wen Jibao · Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Hiina ajalugu · Keisri ülesandeks oli valitseda riiki õiglaste ning tarkade nõuandjatega. · Kuna suurt tähelepanu pöörati arhitektuurile ja ehitusele ehitati Huanghe ja Jangtse jõge ühendav Suur Hiina kanal. · Palju kuulsust tõi Hiinale ka portselan. · Terve keskaja vältel oli portselani valmistamine väljaspool Hiinat tundmatu. Portselan · Portselan on keskaegses Hiinas leiutatud materjal peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. · Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas. · Portselani saadakse teatud liiki savi termilisel töötlemisel. Hiina ajaloost üldisemalt · Hiina on üks maailma vanemaid riike,...
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süd...
1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist.1935 aastal ilmus teos ,,Trips, Traps ja Trull",1936 aastal ilmus,,,Trips, Traps ja Trull Tartus", 1937 aastal ,,Trips, Traps ja Trull Haapsalus" ning 1938 aastal ilmus ,,Trips, Traps ja Trull saavad sõbra" . 1937. aastal ilmus Tartus romaan ,,Viiskümmend", 1938 avaldati jutustus ,,Neli saatust", 1939 aastal ilmus memuaarteos ,,Sealtpoolt künniseid". Marta Sillaotsa loomingus moodustab suure osa tõlkekirjandus, mis oli kirjaniku peamiseks elatusallikaks peale 1920 ndaid aastaid. See on lastekirjanduse kõrval tuntuim osa tema tegevusest.
selline väiksem. Paides on palju vaatamisväärsusi, nt paide vallimägi, ilusad pargid tehisjärv ja palju muud. Sündisin ma Paide haiglas. Paides on see minu eluajal esimene kodu, kuid enne seda oli meil teine korter aga kui ma sündisin, siis kolisime siia, kus ma praegu elan ja olen siin elanud juba 17 aastat. 3 Esivanemad Minu esivanemad on maetud Sillaotsa kalmistule ja Koeru kalmistule. Sillaotsa on maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati käisin Koeru kalmistul talvel, käisime panemas küünlaid põlema, tavaliselt suvel me käime ikka tihedamini, kuna siis on vaja seal lehti riisuda, ning saab panna ka uued lilled vanade asemele, mis muudavad haua ilusamaks. Sillaotsas käisin aga viimati eelmine aasta, hauda korda tegemas. Väike Maarjasse on maetud minu isa poolt ta vanaema ja vanaisa, aga Järva-Jaani ema poolt vanaema ja vanaisa
A A T E A D U S Kaldkihilised peeneteralised deltasetted Kolli-Sillaotsa karjääris. (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Moreentasandik - on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid M Moreenküngas (otsa-, külg), rannavallid - moreenist koosnevad vallid , piklikud künkad, A orud A T E A
poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi.
Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed.
Sõmerpalust alamal läbib jõgi Vilbe soo idaosa ja suubub Vagula järve läänekaldal. Vagula järve kirdesopist väljanult suundub jõgi algul kirdesse ja käändub siis itta. Kääpa ja Listaku küla vahel jõuab jõgi Võru orundist Kagu-Eesti lavamaale, pöördub järsult põhja poole ja voolab selles sihiskuni Viira külani, tehes vaid Leevi asunduseümbruses kaks lühemat haaki kagusse. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. 2 Võhandu jõe osaline kaart 3 Veestik Allpool Võrut on järve kaldad algul madalad. Paidrast alates muutuvad kaldad järk-järgult
28 KohtlaJärve poolkoksi ladestus KohtlaJärve linn, Lüganuse vald 200 30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400 31 Sillamäe setteväljak Sillamäe linn 40 32 Eesti SEJ tuhaväljak Vaivara vald 500 35 Sillaotsa ABT Paide vald 20 38 Moonaküla põhjaveereostus Rakvere linn 30 39 Rakvere helikopterite lennuväli Sõmeru vald 50 41 Tamsalu liipriimmutustehas Tamsalu linn 40
linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja
2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Ta hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest. Koolivaheajal olevat ta maksnud tugevamatele maapoistele selle eest, et need temaga maadleksid
Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km. Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber
600 400 200 0 2008 2010 2011 0 Joonis 1. Mahesigade arvu tõusmine Peamisi põhjusi, miks mahetootmises ei ole seakasvatus võrreldes teiste loomakasvatusharudega nii kiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile toob kaasa suuri ümberkorraldusi. 10.KOKKUVÕTE 11. 12.LISAD Lisa 1. Mahesead Viljandimaal Sillaotsa talus 13.KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ökoloogiliste Tehnoloogita Keskus „Mahepõllumajanduslik seakasvatus“ Tallinn 2010 2. Eesti Põllumajandusministeerium „Mahe turg 2011.aastal“ 3. Eesti Põllu-ja Maamajanduse nõuandeteenistus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/seakasvatus 4. Põllumajandusamet http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=128&sub2=319 5. Eesti Statistika http://www.stat.ee/loendused 6
Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür.
Kaitseala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Et huvilised saaksid käia loodusretkedel, kuid samal ajal loodus ja kohalikud elanikud võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadele ehitatud loodusrajad. Kaitsealaga tutvumiseks on rajatud 3 loodusrada: Selli-Sillaotsa loodusõpperada - pikkusega 3.5 km kulgeb Laeva soos. Kirna matkarada pikkusega 7,5 km kulgeb mööda Pedja jõe äärseid luhtasid. Põltsamaa Kärevere veematkarada kulgeb mööda Põltsamaa, Pede ning Emajõge. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiualade ja loodushoiualade hulka
Tabel 1. Ülevaade seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* Tabel 2. Ülevaade alaealistega seotud seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* *Alates 01.09.2002 muutub ka tabelites kasutatav statistika, sest jõustus Karistusseadustik. Selle peatüki jaoks informatsiooni saamiseks pöördusin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissari, härra Andres Sinimere poole, kes suunas mind alaealistega tegeleva ringkonnaprokuröri, proua Anne Sillaotsa poole. Selgus, et viimaste aastate statistika Eestis puudub (vt tabel 1 ja 2). Sellest tulenevalt ei olegi töös käsitletud viimaste aastate statistikat. Viimase aja kohta käib ainult järgnev tabel: Registreeritud kuriteod 2003 2004 2005 Seksuaalkuriteod alaealise suhtes 107 121 159 Seksuaalkuriteod lapseealise suhtes 33 114 153 1.6 Vägivallaga kokku puutunud lapse tunnused Kui laps puutub kokku vägivallaga, siis võivad ilmneda järgnevad
Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996). Nad kõik olid sama keskkooli
Tuhu raba õpperada 1km laudteed; rabamaastik,taimed loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad). Näiteks Tartu maakonnas paiknevad matkarajad ka Emajõe Suursoos, mis 1997.aastal kinnitati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks, ja Alam-Pedja looduskaitsealal (Selli-Sillaotsa õpperada 4,8 km ja Kirna matkarad 7 km). Arvukalt on matkaradasid rajatud Soomaa rahvuspargis: Riisa, Ignatsi, Hüpassaare, Öördi laudrajad. Tabel 6. Rabamatkade pakkujad Eestis Adventuur Põhja Eestis Alutaguse matkaklubi Virumaal Edela Loodusmatkad Soomaal Junsi puhkekeskus Soomaal Kagureis Põlvamaal Kanuumaa Soomaal Kõrve Keskus Kõrvemaa
Avaste LKA 3. Ahja jõe ürgoru MKA 17.1. Soontagana telkimisala 3.1. Taevaskodade matkarada 18. Nigula LKA 4. Valgesoo MKA 18.1. Nigula raba matkarada 4.1. Valgesoo vaatetorn 19. Alam-Pedja LKA 4.2. Valgesoo õpperada 19.1. Selli- Sillaotsa õpperada 4.3. Valgesoo lõkkekoht 20. Endla LKA 5. Nõva MKA 20.1. Võlingi allika matkarada 5.1. Põõsaspea puhkekoht 20.2. Männikjärve raba õpperada 5.2. Uuejõe parkla 20.3. Endla järve matkarada 5.3. Uuejõe sauna lõkkekoht 20.4. Endla järve lõkkekoht 5.4
66157825.771188 32833 Kõo vald 32834 8400860-1Sillaotsa 58.66166325.771172 32834 Kõo vald 88435 6500618-1Sillaotsa 57.95882726.666333 88435 Kanepi vald 88442 6500620-1Sillaotsa 57.95881126.666207 88442 Kanepi vald 90642 7800869-1Sillaotsa 58.29366626.893709 90642 Haaslava vald 20900 8400862-1Sillaotsa 58.34378825.761787 20900 Viljandi vald 20901 8400863-1Sillaotsa 58.34360325.762170 20901 Viljandi vald 4456 23171-1 Sillaotsa 59.29900024.952576 4456 Rae vald 4457 23172-1 Sillaotsa 59.29834024.952083 4457 Rae vald 139011 04505-1 Sillaotsa 59.35347424.629330 139011 Nõmme 29766 6500619-1Sillaotsa 57.95893626.665813 29766 Kanepi vald 122397 4900579-1Sillapea 58.65682525.784681 122397 Põltsamaa vald 92431 6500621-1Sillapää 58.08780527.444650 92431 Räpina vald 31975 5700374-1Sillukse 58.60879 23.566139 31975 Hanila vald 31976 5700373-1Sillukse 58
aasta esimesel poolel, kui nad mängisid Punaarmee ohvitseride majas (hoolimata veel mitte eriti kõrgest mängutasemest) suurusjärgus kaks keskmist palka (Ilus 1994: 263). See fakt on seda kõnekam, et Tilgari andmetel arvati nende palgast nn nimetasu (kuna pakkumised tulid tänu BBB heale nimele) maha (Tilgar II: 92). 111 Orkestri asutajaks märgib seal mänginud Tilgar Ants Sillaotsa (Tilgar I: 194), samas orkestris mänginud U. Veenre aga O. Avarmaa ja trummar L. Virkmaa (Ojakäär 2000: 173). Antud juhul tuleks eelistada ilmselt Tilgari andmeid, kuna need on jäädvustatud oluliselt varem (Tilgar I: 194). 112 Ovid Avarmaa (kl), Ants Sillaots (ts, ak), Olgert Müürsepp (v, as), Kaarel Nemvalts (tr, v), Pripitkin ja Rudolf Tooren (as), Uno Veenre (kb), Ilmar Sütt (dr). 113
annaabi.ee 
