HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud.
Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. 3 Hõõrdumine Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust (rõhumisjõust) ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu; liugehõõrdel liikumisele vastupidises suunas (liugehõõrdejõud), paigalseisuhõõrdel - liikumapaneva jõuga vastupidises suunas (paigalseisuhõõrdejõud). Liugehõõrdejõud on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. N
Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ? See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13. Mis on impulss, tähis, ühik, valem Keha impulsiks nim. vektorsuurust, mis avaldub massi ja kiiruse korrutamisega. Tähis on p. P= m*v ühik= 1 kg* m / s 14. Sõnasta impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemis on süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma nende mistahes vastasmõjul jääv.
liikumist või liikumahakkamist 2. Hõõrdejõu suund on suunatud vastupidi liikumisele 3. Seisuhõõrdumine - nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal; liugehõõrdumine - nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teist keha pinda libiseva keha liikumist 4. Hõõrdejõud sõltub: 1. materjalist, ainest (kummil on suur ja plastil väike hõõrdumine) 2. pinna siledusest 3. pindu kokkusuruvast jõust 5. Hõõrdejõu muutmine (vähendamine ja suurendamine) - vähendamiseks pannakse nt kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine. Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru),
liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Paigalseisuhõõrdejõud liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt. Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe
*Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas. Valgusõpetusest teame, et mingile kehale või keskkonnale langev valgus võib edasi levida väga mitmesugusel viisil. (Oleneb keha ainest ja pinna siledusest). Osa valgust peegeldub tagasi, teine siseneb ainesse murdudes ja levides edasi, sealhulgas osaliselt hajudes ja neeldudes. Maa atmosfäärilt ja pinnalt peegeldunud päikesevalgus kannab maailmaruumi tagasi 31% maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on
,,Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud". Neiu räägib oma armastatu ilusatest silmadest. Arvatavasti sarnastab ta poeetiliselt tumedat silma vikerkesta, mis on ümbritsetud silmavalgega, end piimas pesevate sinakashallide tuvidega Saalomon võrdleb suulamlanna kaela "elevandiluust torniga". Varem tegi Saalomon tüdrukule sellise komplimendi: "Su kael on nagu Taaveti torn". Torn on pikk ja sale ning elevandiluu on sile. Saalomon on vaimustuses tüdruku kaela saledusest ja siledusest Kokkuvõtteks võib öelda, et armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, on nad omavahelises suhtes täiesti rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Armastus on andmine. Me tahame anda oma armastatule, mitte aga võtta. Armastus on teise tundmine. Me tahame oma armastatut tunda üle kõige muu
*KIU VÄRVUS JA LÄIGE KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS
mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: · tellismüüritise mördi puhul 2,5 mm, · looduskivimüüritise mördil 5,0 mm, · krohvi alumistes kihtides 2,5 mm, · krohvi viimistluskihis 1,2 mm. Müürimördid · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest, on hea tugevusega, kuid
(Aunaste 1973) Riide läbitavus nõelaga. Riide läbimisel võib nõel sattuda lõnga sisse ja läbi raiuda osa kiude või terve lõnga. Lõngade rikkumine kahjustab toote välimust ja nõrgendab õmblusi. Lõngade kaarduvus on riide negatiivne omadus, mis on tingitud mehaanilistest mõjutustest. Viimaste tagajärjel nihkuvad lõngad kohalt ära, rikkudes riide struktuuri ja vähendades toote vastupidavust. Kaarduvus oleneb lõnga siledusest, riide ehitusest ja viimistlusest. Lõngade hargnevus nagu kaarduvuski on riide negatiivne omadus. Kõige kergemini libisevad lõikeservadest välja siledad elastsed ja jäigad lõngad. Lõngade väike omavaheline seos soodustab samuti hargnemist. Kokkusurutavus on riide paksude vähenemine surve mõjul. See näitaja iseloomustab niidi kulu õmbelmisel ja õmbluse struktuuri. Triigitavus ja pressitavus. Õmblustoodete kvaliteet ja kulumiskindlus olenevad kuumniiske
Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks võidakse lihvida põikikiudu
• Aluspinna albeedo – aluspinna omadused • Õhkkonna seisund – looduslik, inimtekkeline õhureostus 6. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. TV lk 39 ül 14 Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 – 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 – 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, siledusest ja liikuvusest. 7. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) TABEL MILLE ÕPS ANDIS“maailma kliimavöötmed“ suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud
päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide
kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Käia teralisus iseloomustab abrasiivmaterjali tera suurust. Käia teralisust tähistatakse standardi järgi numbriga. Käia teralisuse valikul lähtutakse töödeldava pinna vajalikust siledusest. Koorimisel kasutatakse jämedateralisi käiasid, silumisel - peeneteralisi. Lihvimiskäiade kõvaduse all mõistetakse sideaine omadust hoida tera kinni lõikejõu mõjumisel lõikeriistale. Kõvaduse järgi jagunevad käiad: pehmed (H, J), keskmiselt pehmed (K, L), keskmised (M, N), keskmiselt kõvad (O, P, Q), kõvad (R, S), väga kõvad (T) ja eriti kõvad (V). Õigesti valitud lihvimiskäi peab olema iseterituv (osaliselt või täielikult). Iseteritumise all mõistetakse
Täpsem katsekehade valmistamise ja katsetamise kirjeldus on toodud standardis EVS-EN 1015-11 Müürimörtide katsemeetodid Osa 11: Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadus. tugevuse järgi jagatakse mördid markidesse: 5, 10, 25, 50, 100 harva ka 150 ja 200. mark näitab proovkuupide survetugevust ( kg/cm²), peale 28 päevast kivistumist. nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse harilikult looduslikku liiva. Liivaterade suurim jämedus on järgmine: - tellismüüritise puhul 2,5 mm - looduskivimüüritise mördil 5,0 mm kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kerget täitematerjali ( räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba
Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. Hõõrdejõu suurus sõltub ka kokku puutuvate pindade siledusest ja materjalist. Materjale iseloomustatakse hõõrdeteguriga. Hõõrdetegur näitab kui suure osa F rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud. Valem: h , kus N on rõhumisjõud, see on N toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. Horisontaalsel pinnal on rõhumisjõud võrdne raskusjõuga, N=m·g. Sellisel juhul võib hõõrdejõudu arvutada valemist: F=μ·m·g.
Tsemendimördi tugevust võib ligikaudselt leida järgmise valemiga: R28 0,25 Rt (T / V ) 0,4 ...( N / mm 2 ) ,kus R28 - eeldatav mördi tugevusklass, Rt - kasutatava tsemendi tugevusklass, T/V - tsemendi ja vee kaaluline suhe. Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. 9.3. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva
3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub: · detailide pinna siledusest, · kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt. Stribecki kõver joonisel) Mis on määrdeaine? Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi:
on massiarv 1,0, kui 50 kraadi, siis massiarv on 1,3, kui 30 kraadi, siis massiarv on 2 jne .. järjest suureneb. Et tulemused oleksid võrreldavad mõõdetakse läbipaistvust siis, kui päike on 30 kraadi kõrgusel. Kui kiirgus jõuab maapinnani, siis kõik ei neeldu, osa peegeldub tagasi. Seda, kui palju ühelt pindalaühikult tagasi peegeldub iseloomustame suurusega albeedo. A k = Rk /D + S' x 100% (avaldatakse protsentides). Albeedo sõltub oluliselt mullapinna siledusest, niiskusest ja mullaliigist. Must muld neelab kõige rohkem päikesekiirgust. Tasane liivapind peegeldab kuni 40%. Hallid mullad võivad peegeldada kuni 25%. Keha temperatuuri määrab molekulide keskmine kineetiline energia. Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev läbi, see EI OLE see kiirgust mis peegeldub maapinnalt!) saadab Maa atmosfääri.
Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma Käikuvus On laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul. Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamisel. Liikumapanev jõud = takistusjõud Käikuvus oleneb: · Laevakere kujust · Käiturite tüübist · Veealuse osa siledusest Laeva liikumapanev jõud tekitatakse sõuajamiga, tuule survega purjetele või puksiirtrossi tõmbega. Takistus koosneb: vee-, laine- ja õhutakistusest. Õõtsuvus Vabalt veepinnalt ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul (külg-, pikki- ja vertikaalne õõtsumine) Õõtsumine tekib tavaliselt lainetaval veel laevale mõjuvate lainelöökide tagajärjel. Külgõõtsuvus on kõige ogtlikum laevale ja ebameeldivaim inimesele. Õõtsumise kolm olulisemat parameetrit on:
3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul (sõuajam=käitur, puri, puksiirtross, aerud) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus) NB: liikumapanev jõud = takistusjõud (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust, käiturite tüübist, veealuse osa siledusest Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest Juhitavust iseloomustab: a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine). b) pööratavus (turnability). Laeva liikumiskiirust saab vajadusel muuta kahe jõu: sõukruvi tõmbe muutmise (käik tagasi pidurdab) ja
Kui vett on vähe, võivad kuivad kivid imeda mördi seest enamuse vett endasse. Sel juhul ei kivistu mört normaalselt. Tugevus. Müürimörtide puhul on see üks olulisemaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid (nagu betoonidki) tugevusklassidesse. Nake kividega. Nake kividega sõltub nii mördi kui kivide omadustest. Mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on samuti nake. Nake sõltub ka kivide siledusest. 10.3. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Harva kasutatakse mördis ka tehisliiva. Viimistluskrohvis kasutatakse peenemat liiva (1,2 mm), looduskivimüüritise mördis aga jämedamat liiva (5 mm). Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale. Sellised on 140 räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jt. Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe
annaabi.ee 
