20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot. *1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid. * zanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus. Süsteemi hakati hakati tooma uusi zanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel zanrikeskne uurimus vähenes! toodi sisse uusi zanriliigitusi: a)loogilised kategooriad b) zanritel on teatud ajastutel mingid lemmikud zanrid (II MS eel ja järel olid nt lorilaulud, nüüd
mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: mängu etendatakse. Tekkis 12. saj lõpp vms. Algab sissejuhatava lauluga & lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Siirdevormilised laulud Tantsulis-figuraalne liikumine 16.-17. saj Lõppriimilised laulud Näideldakse Tantsitakse paaristantsu 19. saj. Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid.
liikumise ja laulu rütm vastab kivi keerutamise rütmile. Enamasti oli mäng aga areneva tegevusega, laulule, mis seletab ja saadab toimingut, järgneb tegelaste dialoog ning mängu lõpetab kas tagaajamine, pantide lunastamine vm. Uuemad laulumängud on tantsulise liikumisega ning hakkasid Eestis levima u 16.- 17. sajandil. Suurem osa neist oli laialt tuntud ja jõudsid Eesti aladele lähinaabrite kaudu. Uuemate laulumängude vormis on enamasti siirdevormilised või uuemad rahvalaulud. Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, samuti sai laenatud tekst mõne kohaliku viisi. Hiljem kinnistus iga mängu juurde oma viis. Laul saadab tegevust algusest lõpuni. Uuemad laulumängud jagunevad liikumisjoonise järgi: liigutakse kindla joonise järgi, nt kaks viirgu lähenevad teineteisele ja kaugenevad teineteisest nagu kontratantsudes. Liigutakse ringis ringmängud, mis muutusid populaarseks 19. sajandil.
Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. 3. Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Jörru! Jörru! Jooks Ma tullen? Erra tulle Ellaken. Miks ep ella eile tulnut? Eile ollin Ella üxinesse Nüht ollen Wirbi wiekesse
laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul - Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne - Regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Loitsud (lausumised, nõisasõnad) - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma Vanem regilaul: regilaulud Lüroeepika - Müütilise sisuga laulud - Kosja- ja abieluteemalised laulud
Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud). Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine) 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp?
regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Eesti rahvalaule viisidega I-V Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud? Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
loomingule) 20. sajand: - esituse, muusika ja sõnade orgaaniline seotus (laul sünnib lauldes) - laul ja sellega seonduv (miks, kuidas laulda) pärimusrühma liikmena õpitakse lauldes, olles pärimusrühma liige - rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed) - eripärane kasutusseos ja laulmistavad Liigid: Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul - regilaulu-eelsed vormid - siirdevormilised laulud algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika - müütilise sisuga laulud - töö- ja tavandilaulud - kosja- ja abieluteemalised laulud kalendrilaulud
Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. -Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid
47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel
47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel
Kõigepealt, muusikat ei kuulatud passiivselt nagu praegu, kui raadio või muu tehnika taustaks mängib, vaid inimesed laulsid ise. Laul toimis töörütmi kujundajana või töökeskkonna loojana, see andis hoogu ja parema võimaluse koos tegutseda. Suur osa igapäevast tööd viis inimesed otsesesse kokkupuutesse loodusega. Loodust võidi kõnetada, temaga suheldi 1.2 Uuem rahvalaul 18. sajandist alates muutus rahva liikuvuse kasvades ka regilaul ning tekkisid nn. siirdevormilised laulud. Neis leidub küll veel regivärsi tunnuseid, näiteks (kohatist) algriimi ja parallelismi, puudub aga iseloomulik värsimõõt. Uuteks nähtusteks on (ebajärjekindlalt kasutatud) lõppriim ja lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest ja refräänidest. Sellised on nekruti- e. sõdurilaulud, aga ka paljud tantsulaulud e. pilliloo imitatsioonid ja laulumängud. Uue laulustiili omaksvõtul sai oluliseks meresõitude, kaubareiside ja
ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: Siirdevormilised laulud Lõppriimilised laulud mängu etendatakse. Tekkis 12. Tantsulisfiguraalne liikumine Näideldakse saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu Algab sissejuhatava lauluga & 19. saj. lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna
(mälestamisblogid, videod youtube’s). 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? • Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) • Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) • Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Eesti regilaulud liigendused: Hüüded (karjaste hüüded, loomade kutsungid, rütmi koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46
sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) – Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud • olustikulised laulud • sõjateemalised laulud • sentimentaalsed armastuslaulud • mängu- ja tantsulaulud • vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulud •Lüroeepika – Müütilise sisuga laulud – Kosja- ja abieluteemalised laulud – Laulud igapäevasest tööst ja elust – Legendid • Lüürika
· Kindel tegevus ja tegelased · Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse. Mängud ja tantsud. Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu. Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu, Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants Vanemad laulumängud Uuemad laulumängus Ringmängud (regilaul+draamaelemendid; (siirdevormilised laulud+ ( lõppriimilised laulud pluss Mängu tegevust etendatakse); tantsulis-figuraalne liikumine) näideldakse ja tantsitakse Kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt: 16-17 saj paaristantsu) 19. saj hüpoteetiliselt 14. saj Algab sissejuhatusega ja siis Erinevus varasemaga on see, et tantsitigi ringis. Eriti tuleb mänguline osa laul saadab kogu mängu. populaarsed olid kosjamängud.
liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite.(Nt nõiamängulaul) Talupojamaailmas vanemad kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil. Siis muutub ka mängude maailm. 1) vanemad laulumängud: regilaul + draamaelemendid: mängu tegevust/sündmusi etendatakse. Tekkinud enne 16. sajandit, oletatavasti 12. sajandi lõpust, laialdasem levik 14. sajandist (Põhjendus: linna.jm keskEuroopa mõjudega teema) 2) uuemad laulumängud: siirdevormilised laulud+tantsulisfiguraalne liikumine, 16.17. sajand · Vanad mängud (H. Tampere) teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod
annaabi.ee 
