on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema värsid jätsid mulle nende autorist väga mõtlemapaneva, otse ütleva ning humoorika kirjaniku mulje. Tundub, et Jürgen Roostele ei meeldi üldse kirjavahemärke ega suurt algustähte kasutada
18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus „Külakalmistul kirjutatud eleegia”). Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1
üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsam vabanemise tee on Inimese eesmärk vabaneda sansaarast ja ühineda braahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. Ülesehitus Veedaanta Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon
S. Richardson- ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa"- kiriromaanid. H.Fieldind- lõi ing realistliku romaani; ,,Joseph Andrews"; hindas in looduslähedust, loomulikkust. L.Sterne- ,,Tundeline teekond läbi Pr ja It" Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli religioosseid elamusi; J.Thomson- "Aastaajad". Kalmistuluule- Laiendas sentimentaalset suunda, mille peateemaks oli mõtisklus elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord. Romantism tav piiritletakse 1789-1830; sai alguse Sks& Ing ning levis sealt ka Ida-Eur; looduskultus sai romantismis kultuseks; Suurest Pr Rev tulenenud pettumustes sugenes kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimism, skepsis, mis välj põgenemises (muinasaega, loodusesse); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased-
intuitsioonid sellest, kuidas inimesed peaksid elama, kuidas on loodud maailm, inimene ja ühiskond, on tõesed intuitsioonid. Filosoofi ja kirjaniku suu läbi väljendab end tõde, aletheia, varjamatus. Platoni intuitsiooniks oli, et inimeste hinged tulevad siinsesse maailma ideede maailmast (ületades Lethe jõe), millega unustavad, mida nad on kogenud ideede maailmas, ja kogevad siinpoolset maailma. Surnute hinged lähevad (üle Lethe) tagasi ja unustavad siinpoolse maailma kogemused. Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad. Kuid on kahju, et hinged siinsesse maailma rännates unustavad ideede maailma ilu ja tõe. Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid
Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3. moraaliteoloogia Tema mõistuseõpetus rääkis inimestele teisiti kui kirik: "Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses. Sellepärast kujundab see inimesi niisusgusteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses. Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi,
Kvaliteediühing, 2000. 10. Selgitage, mida tähendavad immanentne ja transtsedentaalne kvaliteet ning kuidas kujuneb inimeste poolt kogetav tegelik kvaliteet. H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Immanentne kvaliteet – mõõdetava väärtusega, käegakatsutav ja reaalne ning maine kogemus. „Siinpoolse“ maailma osa (Eesti Kvaliteediühing 2000: 33). Transtsendentaalne kvaliteet – väljaspool tunnetuse piire jääv kogemus. Mõiste tähendab tunnetuse eelset seisundit, mis on paljugi vaimsusega seotud (Eesti Kvaliteediühing 2000: 35).
iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik. Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad altar- pühamu üks osa, kus ohverdatakse oraakel- ehk püütia ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust püütia- ehk oraakel ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust Hadese riik- kreeklaste arusaam surnute maailmast / siinpoolse elu lõpus mindi sinna ´´logelema´´ aasta 776 eKr- sinna maani ulatusid olümpiavõitjate nimekiri, mis koostati 5.sajandil olümpiamängud- Pierre De Coubertin on oluline, sest tema taastas olümpiamängude traditsiooni ja teda kutsutakse moodsate olümpiamängude isaks. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896.a Ateenas. Hellenismiperiood- 4.-1. saj eKr. ehk kreeka kultuuri levik Idamaades,
150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis) Olemuslikud tunnused: peenenenud hingeelu, madal valulävi, romantiline liialdus viib sageli haiglase piirile. Lõpmatusepüüd vastandina ratsionaalsele piiritlusele, teispoolsuse mõtted vastandina siinpoolse toonitamisele. Tahe ületab sageli võimed, romantiline kunstnik traagilise loomuga, eelistatakse tumedat, saladuslikku; usk imesse, unistuste maailm, põgenemine argipäevast kunstide abil, huvi kauge mineviku vastu (uuritakse rahvalaulu, muinasjutte-vennad Grimmid).Oma rahvuse väärtuse toonitamine.(Austria monarhia kokkuvarisemine, riigi kujunemine Itaalias, revolutsioon hariduses) Klassitsismis püütakse sisu ja vormi ühtsuse poole, romantismis olulisem väljenduse
deemonolenditele jt.Igal nn. kummitusnähtuse tüübil väljenduvad erinevused selles, kuidas nad ennast inimestele kujutavad ja milline minevik neil on olnud. Kummituse all peetakse eelkõige silmas ükskõik millist teispoolsuse jõu ilmingut. Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt kõndimine, esemete liigutamine, võtnud kontakti siinpoolse maailma inimesega jpm). Usk vaimudesse tunnistab olemasolu üleloomulikudesse olenditesse mitmesugustes usundilistes kujutelmades. Vaime võidakse tunda järgnevalt: kurivaim, kaitsevaim, maja vaim, surnu vaim, paha vaim jt. Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja tähenduseks on ´´lärmakas hing´´
Sellest hoolimata loob aeg illusiooni ees laiuvast lõputult pikast päevast. Alustame mängides, kuid leiame end peagi eluheitluse karmis keerises, milles peame võitlema lõpuni - loojangu viimse sekundini. Alguses küll loodame, et leiame aega kõigeks; hiljem oleme sunnitud paljudest unistustest loobuma ja järgima maiselt argiseid kohustusi. Lõpuks avastame, et peaksime õppima elama maises ajas, otsekui elaksime igaveses, otsides Teda, kes üksi suudab avada vaheseina nähtava siinpoolse ja salapäraselt otsatu teispoolsuse vahel. Surelikena ja siiski surematutena peaksime märkama õigel ajal, või vähemalt enne lõppu sedagi, et ainutähtsad pole äraelamise mängureeglid, vaid õige igavikune valik. Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi elutarkus, mida lugemine endas kannab. Eesmärgiks pole, et see, kes vaevub lugema, peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude
inimesed peaksid elama, kuidas on loodud maailm, inimene ja ühiskond, on tõesed intuitsioonid. Filosoofi ja kirjaniku suu läbi väljendab end tõde, aletheia, varjamatus. Platoni intuitsiooniks oli, et inimeste hinged tulevad siinsesse maailma ideede maailmast (ületades Lethe jõe), millega unustavad, mida nad on kogenud ideede maailmas, ja kogevad siinpoolset maailma. Surnute hinged lähevad (üle Lethe) tagasi ja unustavad siinpoolse maailma kogemused. (Kasutan kirjelduseks kujundeid, mis ei puugi olla ajaloolase vaatekohast tõesed, sest Lethe ei mängi Platonil rolli, kuid unustuse jõe Lethe kujund on Kreeka mütoloogias üldiselt tähtsal kohal ja temaga on mugav illustreerida üldist mõttehoovust.!) Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad. Kuid on kahju, et hinged siinsesse
Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil. Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele, mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus.
ümbersündide läbi lõpuks ühte sulama. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsamad vabanemise teed: Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja ühineda brahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. Smartism Koolkonnad Hinduismis on kuus ortodoksset (veedade autoriteeti tunnustavat) koolkonda ehk darshanat:
On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks
On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks
On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb „teiselt poolt“. See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks
annaabi.ee 
