kaudu: · majanduskasvu saavutamine · tööhõive suurendamine · regionaalarengu tasakaalustamine · väike- ja keskmiste ettevõtete tegevuse arendamine · elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine · säästva arengu põhimõtetest lähtuva turismimajanduse arendamine- EAS Turismiarenduskeskuse ülesanded: · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine · turismitoodete turunduse koordineerimine ja korraldamine rahvusvahelistel sihtturgudel ja Eestis · turismiprojektide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine · turismialaste turu-uuringute korraldamine ja koordineerimine · turismitoodete arendustegevuse korraldamine ja koordineerimine · ettevõtluse nõustamine turismiuuringute, tootearenduse ja turunduse valdkonnas · turismialase täiendõppe ja kvaliteedikoolituse korraldamine ning koordineerimine · riigi turismiinfosüsteemi arendamine ja haldamine · osalemine rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide töös 9
Masinate ja seadmete eksport langes ligi kolmandiku võrreldes eelneva aastaga mille tulemusena üldekspordi langus oli suur. Aasta kokkuvõttes langes puidu ja puittoodete väljavedu 22%. Ehitussektori konkurentsi võimetus välisturgudel langetas saematerjali ja ehitusdetailide ekspordimahtusid 1015% piires, nende osatähtsus puidugrupi väljaveos ulatus ligi pooleni. Kõige suurem langus toimus ümarpuidu väljaveol, mis oli 53%, tulenes paberitööstuse madal seisul peamistel sihtturgudel. Muude tööstuskaupade grupist suurima osatähtsusega mööbli eksport oli 2009. aastal aastatagusest perioodist 15% võrra väiksem. Ettevõtted kes tegelesid peamiselt välismaale toodangu ja/või teenuse müügiga, pidid läbima antud aastal korraliku kadalipu. Need firmad kes suutsid selle aasta vastu pidada said tunda pisut kergendust järgmine aasta. Kuid oli ka küllaldaselt neid kes pidid alla vanduma raskele olukorrale.[2] 1.3 Eksport aastal 2010
tootenäidiste valmistamiseks ja tellimiseks; reklaammaterjalide valmistamiseks ja tellimiseks ning püsiekspositsioonide eksponeerimiseks; ettevõtja sihturgudele suunatud veebilehe arendamiseks sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamiseks toodete või teenuste brändide väljatöötamiseks ja kaubamärkide registreerimiseks sihtturul; müügivisiitide korraldamiseks sihtturgudel ning sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamiseks; sihtturgudele suunatud välismessidel või -näitustel osalemiseks; sihtturgude uuringute läbiviimiseks. 4. Sihta Madalapalgalise inimese 18.04.2 Abiühing sutu
Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist. 9 Sihtturgudel tehtud uuringud näitavad, et Eestit külastanud turistid on reisiga küll enamasti rahul, kuid samas ei paista Eesti sihtturgudel millegi eriliselt atraktiivsega silma. 2008. aastaks prognoosib UNWTO reisimise kasvu aeglustumist, tulenevalt maailmamajanduse kasvu tõenäolisest aeglustumisest. UNWTO esialgne prognoos näitab, et 2008.aastal kasvab nii maailma kui ka Euroopa turism võrreldes 2007.aastaga 3-4%.
Venemaale. Eesti Logistika ja Transiidi Assutsiatsioon sõlmis Logistikaklastri korraldatud visiidil Hiinasse Xiameni ja Fuijani Logistika Assotsiatsioonidega koostöömemorandumid, mille eesmärk on arendada ja tugevdada kahe riigi vahelist koostööd logistika, transpordi ja transiidi vallas. Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele ja Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel. Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames. Hiinlased vahetavad kaupa läbi Eesti sadamate ja suunavad need omakorda rajatavate ladude ja jaotuskeskuste kaudu edasi lõpptarbijale. Transiidikoostöö Eestiga on Hiinale hea, kuna see vabastab suuremad piirisekeldused. Antud võimalus annab Hiinale läbi Muuga ja Sillamäe sadama suunata edasi kohapeal ümberpakitud ja lõpptarbijate vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised. Hiina
...........................................44 LISAD ..........................................................................................................................................48 1 EASi pöördumine Eesti on täna turismisihtkohana tuntum kui viis aastat tagasi. Tuntuse tõusule on kaasa aidanud nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud
kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. 5) Turukontseptsioon- ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon, valitud sihtturgudel. Aluseks on tarbija vajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul peavad kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid. 9. Turunduse mikro- ja makrokeskkond- makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond ( nt. Iive on negatiivne, 18-
suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne. * Turunduskontseptsioon - ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbjaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon valitud sihtturgudel. Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbjavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbjate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid(kasum). * Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbjavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt
sektoritele pole oluline tähelepanu ja ressursse suunata. Analüüside etapis tasuks olla võimalikult enesekriitiline. Võimalusel tasub kasutada mõnda "heast sõbrast" klienti või kliendiuuringu tulemusi oma firmale hinnangu andmiseks. C Strateegilise lähenemise koostamine Uueks perioodiks eesmärkide püstitamine tuleb vastu võtta otsused, milliste toodetega, milliseid müügikanaleid kasutades ja millistel sihtturgudel tegutseda. Seejärel tuleks fikseerida konkreetsed numbrilised müügieesmärgid erinevate toodete ja sihtgruppide lõikes ning nende saavutamiseks plaanitav turunduseelarve. Seejärel saab püstitada ka turundusalased eesmärgid (nt turuosa hoidmine endisel tasemel või klientide rahulolu-näitaja tõstmine 5 võrra), kirjeldada, milliseid turunduslikke põhimõtteid järgmisel perioodil rakendada.
8.6. Kui palju turul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud aja jooksul? 8.7. Millised on turule sisenemise barjäärid? 8.7.1. Kas ettevõtte tegevust mõjutavad : -poliitiline keskkond (seadused, litsentsid, maksud, load) -mastaabiefekt -oskusteabe kaitstus -kogemuskurvi efekti olemasolu -kapitalivajadused -juurdepääs turustuskanalitele jne. 8.8. Milline on sihtturg ja kes on sihtturgudel kliendid? 8.9. Kas on olemas juba kindlad kliendisuhted? 8.10. Millised on olulisemad turulemineku takistused ja kuidas neid lahendatakse? 8.11. Kas nõudlus on sesoonne või ei? Kuidas planeeritakse toime tulla kõrghooaja välisel ajal? 8.12. Kas hinnad valdkonna turul on kasvavad või kahanevad? Ülesanne nr. 9. Kirjeldage, milliseid turundus- ja jaotuskanaleid kavatsete kasutada? 9. Turundus- ja jaotuskanalite iseloomustus. 9.1
1.4. Haljastustööd Kokku 130 000 130 000 EHITUSTÖÖD KOKKU 4 686 123 2 009 299 2 676 824 2. TURUNDUS 2.1. Tooteesitlusüritused 6000 6000 Infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine sihtturgudel 2.2. levitamiseks 14 000 14 000 Suhtekorraldusega seotud turundustegevused ja bülletäänide otsepostitus sihtturu partneritele, organisatsioonidele ja 2.3. reisiettevõtjatele 4500 4500 2.4. Veebileht 5500 5500 Reklaampinna ostmine 2.5
8.7. Millised on turule sisenemise barjäärid? 8.7.1. Kas ettevõtte tegevust mõjutavad : -poliitiline keskkond (seadused, litsentsid, maksud, load) -mastaabiefekt -oskusteabe kaitstus -kogemuskurvi efekti olemasolu -kapitalivajadused -juurdepääs turustuskanalitele jne. 8.8. Milline on sihtturg ja kes on sihtturgudel kliendid? 8.9. Kas on olemas juba kindlad kliendisuhted? 8.10. Millised on olulisemad turulemineku takistused ja kuidas neid lahendatakse? 8.11. Kas nõudlus on sesoonne või ei? Kuidas planeeritakse toime tulla kõrghooaja välisel ajal? 8.12. Kas hinnad valdkonna turul on kasvavad või kahanevad? Kirjeldage, milliseid turundus- ja jaotuskanaleid kavatsete kasutada? 9. Turundus- ja jaotuskanalite iseloomustus. 9.1
saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne. Turunduskontseptsioon - ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon valitud sihtturgudel. Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbijavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid (kasum). Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbijavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt
Toote positsioon tähendab, kuidas tarbija defineerib selle tähtsaid iseärasusi, st milline on toote koht tarbijate teadvuses: 1) tarbijal on informatsiooni üleküllus, ta ei jõua alati ostu sooritamisel tooteid ümber hinnata, 2) ostu lihtsustab "toote positsioonimine", 3) tarbijad positsioonivad tooteid ka tootjate abita, kuid turundusspetsialistid peavad planeerima oma toote positsiooni nii, et see annaks tootele suurimad eelised sihtturgudel. Võimalikud konkurentsieelised: toote eristamine, teenuste eristamine, personali eristamine, maine eristamine. Positsioonimise alusena on olulised järgm. erinevused: 1) tähtsad erinevus kujutab väärtust tarbijate jaoks, 2) eristuvad konkurendid ei paku midagi säärast, 3) üleolek kasu, mida tarbija võib saada ka teistest kaupadest- teenustest, tuleb siit paremini esile, 4) esitletavus erinevust on kerge tutvustada ja ta on "nähtav" tarbijatele,
alljärgnevatele kriteeriumitele: segmentimisnäitajad peavad olema seotud toote tarbijate vajaduste ja käitumisega, ning nad peavad olema mõõdetavad; näitajate alusel loodud ostjategrupp peab olema vastavate turundusmeetmetega kättesaadav; loodud turusegment peab olema oma potentsiaalselt ostujõult nii suur, et tema jaoks tasub spetsiaalset turundusprogrammi luua. Kui firma on otsustanud tegutseda mitmetel erinevatel sihtturgudel, siis tuleks ilmtingimata iseloomustada iga sihtturgu eraldi. Näiteks: Sihturg nr 1: .... iseloomustus. Sihtturg nr 2: ... iseloomustus jne. Samuti oleks väga hea ära märkida ka see, kui suurt tähtsust omistab firma konkreetsele sihtturule kui suur osa toodangust pakutakse just sinna. 2.3.1 Turuosa ja turu suurus Turu osa on ettevõtte käive mingil turul jagatud selle turu mahuga, väljendatuna protsentides.
Saavutatud turuosa müügikäive ja müügikate senistel turgudel. D turunduse arendamise võimalused - tooted, mille tootmismahtu saaks suurendada. Turud, millel tuleks otsida uusi müügivõimalusi. Sihtturgude potentsiaalse mahu hinnang ettevõtte tootmisvõimsustega võrreldes. Täiendavate turu-uuringute korraldamine. D konkurents - peamiste konkurentide iseloomustus võimalike sihtturgude lõikes. Kohaliku ja importkauba osatähtsus sihtturgudel. Konkurentide tugevad ja nõrgad küljed. Infoallikad konkurentsisituatsiooni põhjalikumaks analüüsimiseks. Hindade tase ja hinnakujundust mõjutavad tegurid. Milles võiks seisneda ettevõtte konkurentsieelised. D SWOT-analüüs - ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, sihtturgude ohtude ja võimaluste vastastikkuse toime hindamine. Järeldused ekspordi arengu optimistlike ja pessimistlike stsenaariumide kohta
vastaksid alljärgnevatele kriteeriumitele: segmentimisnäitajad peavad olema seotud toote tarbijate vajaduste ja käitumisega, ning nad peavad olema mõõdetavad; näitajate alusel loodud ostjategrupp peab olema vastavate turundusmeetmetega kättesaadav; loodud turusegment peab olema oma potentsiaalselt ostujõult nii suur, et tema jaoks tasub spetsiaalset turundusprogrammi luua. Kui firma on otsustanud tegutseda mitmetel erinevatel sihtturgudel, siis tuleks ilmtingimata iseloomustada iga sihtturgu eraldi. Näiteks: Sihturg nr 1: .... iseloomustus. Sihtturg nr 2: ... iseloomustus jne. Samuti oleks väga hea ära märkida ka see, kui suurt tähtsust omistab firma konkreetsele sihtturule kui suur osa toodangust pakutakse just sinna. 2.3.1 Turuosa ja turu suurus Turu osa on ettevõtte käive mingil turul jagatud selle turu mahuga, väljendatuna protsentides.
regionaalsed, maakondlikud, valdkonnapõhised turundus ja arendusorganisatsioonid ning omvalitsuste turismiga seotud ametkonnad. Lisaks Eesti kui turismisihtkoha turundamisele ning tootearendusele on EAS Turismiarenduskeskuse üheks ülesandeks toetada Eesti turismisektorit vajaliku statistika ning muude uurimismaterjalidega. Selle eesmärgi täitmiseks analüüsitakse turistidega seotud statistikat (saabumised, ööbimised, kulutused jne) ning teostatakse uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali. Kõik uuringutulemused on tasuta kasutatavad kõikide turismiasjaliste jaoks. Eestis kasutatavad turismiuuringud on olemuselt peamiselt statistilisi trende iseloomustavad kvantitatiiv, ankeetküsitulustele tuginevad uuringud
Vajadus siduda finantseesmärgid ettevõtte strateegiaga Tüüpilised finantseesmärgid, mis ettevõttes on kujunenud: - kapitali rentaablus - rahavoog - projekti rentaablus - käibe kasv Ettevõte võib olla oma arengus erinevates faasides erinevate tegevusvaldkondade lõikes: - kasvufaasis (growth) - jätkufaasis (sustain) - lõikusfaas (harvest) Vastavalt faasile võivad kujuneda erinevad finantseesmärgid: 1) kasvufaasis – tulude kasv, käibe kasv sihtturgudel, tarbijagruppides; rahavood ja investeeringute rentaablused võivad olla tagasihoidlikud; 2) jätkufaasis – eelkõige kasumiga seotud näitajad - rentaabluse kasv bruto- või ärikasumi tasandilt, investeeringute rentaablus (ROI, ROCE), täiendväärtuse kujunemine (EVA) 80 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 3) lõikusfaas – peab olema tagatud projekti tasuvus – põhitegevuse rahavood (sh ilma
Selle aluseks on professionaalse turundusstrateegia loomine, mis põhineb enamasti riigi üldisel turismistrateegial või arengukaval ja mille ülesehitamiseks on J. R. Brent Ritchie ja Geoffrey Ian Crouch pakkunud erinevaid võimalusi: · identifitseerida strateegilised sihtturud vastavalt potentsiaalse kliendi soovidele ja käitumisele; · mõõta turismisihtkoha tuntust ja kuvandit; · luua turismisihtkoha margikujunduse põhimõtted; · panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel; · arendada logod, reklaamid, müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks; · panna paika tegevuste ajakava; · määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege- miseks (Ritchie et al 2000). Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi- mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll.
annaabi.ee 
