aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport, meelelahutus(huvi ja emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1. Kellele on eeldavasti määratud. Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks). 2. Erinevate valdkondade sündmustest kirjutamisel on omad eriprobleemid, mis võivad olla mitmetüübilised: sündmuste omadused, mis vajavad erilist kohtlemist; eetika; lugejale keerukas ja raskesti mõistetav.
s x ± t ;2/ df =n-1 - usaldusintervalli leidmise valem n Populatsioonis: - keskväärtus, -standardhälve, 2-dispersioon Valimis; s- standardhälve Usaldusintervalli arvutamine: 4 6. Hüpoteeside statistiline testimine Nullhüpotees (H0) hüpotees mida oleme meie (või ühiskond või uuringu sihtauditoorium näiteks teadlaskond) nõus vaikimisi õigeks pidama. Võimalikke stiilinäiteid: 1) üldrelatiivsusteooria kehtib; 2) Märt Möls ei ole mõrvar; 3) Inimese silmade värvi määrav pärilik informatsioon on peidus inimese DNAs Alternatiivne hüpotees (H1 või HA) nullhüpoteesi eitus. 1) Üldrelatiivsusteooria ei kehti; 2) Märt Möls on mõrvar; 3) Inimese silmade
....................................................................7 6. STRUKTUUR.........................................................................................9 7. FUNKTSIOONID...................................................................................12 8. SISU....................................................................................................13 9. VORM.................................................................................................18 10. SIHTAUDITOORIUM JA LEVIK.............................................................21 11. KOKKUVÕTE....................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................23 2 1. SISSEJUHATUS
Sisaldab informatsiooni brändi omaduste ja müügikanalite kohta Mõjutab tarbijaid proovima Toetab toodete jaotust jaotuskanalites (pood võtab parema meelega toote müügile kui tal on reklaami toetus) Mõjutab brändi kasutustihedust Loob brändieelistust ja lojaalsust Alandab müügikulusid Reklaami tugevused Täielik kontroll edatatava sõnumi üle (võimalik ise määrata soovitav kanal, aeg ja sihtauditoorium sõnumi edastamiseks) Kiirus Võime pikaajaliselt imagot luua ja säilitada Võime katta suurt auditooriumi Võimalus reklaami täpselt suunata ühiste huvidega segmentidele Madal kontaktihind Reklaami puudused madal usutavus suhteliselt kõrged kulud aeglane tagasiside ja kaudsed mõõtmise meetodid impersonaalne Reklaami kriitika Konsumerism ja selle tagajärjed keskkonnale Manipuleerimine
Sihtauditooriumi iseärasustest sõltub: mida öelda kuidas öelda millal öelda kus öelda kelle nimel edastada sõnum Müügitoetuse eesmärke võib olla palju, kuid kolm olulisemat on: 1) meet me! - informeerida 2) like me! - otsusetegijate veenmine 3) remember me! - meeldetuletus olemasolevatele tarbijatele Turundusautoriteetide soovituste järgi peaks läkitus ideaalis lähtuma nn. AIDAS mudelist. Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded: selgitada sihtauditoorium määratleda soovitud vastureaktsioon valida pöördumisvorm valida infolevikanal tagada tagasiside Müügitoetuse kompleks sisaldab ettevõtte poolt turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat meetmete kombinatsiooni, kuhu kuuluvad: reklaam isiklik müük müügi stimuleerimine e. soodustamine avalikkussuhete arendamine Reklaam - mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline)
3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid Revolutsionäärid ideede nimel võitlejad, pühendunud, poliitilise süsteemi vastu Protestijad sisuliselt samad mis revolutsionäärid Parteiaktivistid Kogukonnaaktivistid elukeskkonna arendajad, oluline elukvaliteedi mõttes
MRA Tagasiside Reaktsioon Tagasiside Reaktsioon 19 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik Joonis 3. Kommunikatsioonprotsessi elemendid. Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded: a) selgitada sihtauditoorium; b) määratleda soovitud vastureaktsioon; c) valida pöördumine - läkituse sisu - läkituse vorm - läkituse struktuur; d) valida infolevikanalid - isikliku kommunikatsiooni kanalid - mitteisikliku kommunikatsiooni kanalid; e) tagada tagasiside a) Sihtauditooriumi väljaselgitamine. Ettekujutus sihtauditooriumist peab olemas olema juba enne töö alustamist. Sihtauditooriumi võivad moodustada
Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist SOTSIAALSED KOOSLUSED. AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks.
ettearvamatu). Sport on kestev sündmus: pikad turiinid jne. Sport pakub kõige suuremat, kõige pikemat jne. Tegelased on staarid. On olemas ka negatiivne: spordis on organiseeritud konflikt – on ka kaotaja, dopingud, sõimingud jne. Teadus ei sobi uudisväärtuste kriteeriumitega. Teaduses on vähe positiivset-negatiivset, neutraalne. Teadlane on harva värvikas. Teadus on keerukas. Pole selgeid lugusid – võitjad, kaotajad. Teaduse mõju inimesele on kaudne. Teine oluline alus on sihtauditoorium. Osa uudised on suuremale lugejaskonnale; teine osa kindlale lugejaskonnale(nõuab eriteadmisi). Neid kahte kriteeriumit kokku pannes jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa-ülduudised; temaatilised osakonnad-eriuudised. Uudised võib jagada ka geograafiliselt – kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised. Ülduudised ja temaatilised osakonnad. Ülduudised keskenduvad kvaliteetlehed poliitikale ja ühiskonnaelule teemadele
n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine Kollektiivse käitumise vormid Isetekkelised vormid: n Massihüsteeria, Paanika, Hullus, Moenarrus, Mood, Sihtauditoorium Rahvahulgad:Juhuslik hulk, Konventsionaalne hulk, Ekspressiivne hulk, Jõuk, Pikett, Meeleavaldus, Demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid ® Revolutsionäärid pühendavad oma elu ainult poliitikale ® Protestijad aktiivne vastuhakkaja ® Parteiaktivistid aktiivne ärakasutaja ® Kogukonnaaktivistid võtavad aktiivse rolli elukonkkonda puudutavate teemade juures. ® Vahendajad toovad kokku poliitilisijõude ühe laua taha
Madal kõrge orgaaniline (lepingud, sallivus, tsiviilõigus) 6. Auditoorium, selle liigid ja publik AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks. 7
Tee lühidalt. Mida rohkem sõnu seda enam võimalusi arusaamatusteks. Inimesed ka ei viitsi enamasti liiga pikki teateid lugeda. Pane oma teatele pealkiri ja määra teema (subject) (seda saab e-posti kasutades teha). Teema on just see osa kirjast, mille järgi esimesel vaatusel kirja vajalikkuse üle otsustada saab. 21 Ära unusta, milline on Sinu sihtauditoorium. Mõtle neile, kes Sinu kirjutist loevad, kas nad mõistavad Sinu keelekasutust ja viiteid. Vali õige koht oma avalduste tegemiseks. Postiloendi või uudistegrupi sisu vastaku Sinu poolt ülesvõetud teemale. Samuti vali oma teate edastamiseks sobiv keelekasutus ja esitusvorm. Ka tuleks arvestada, et postiloend ei pruugi olla alati see kõige õigem koht oma südame puistamiseks või veel vähem teise isiku kohta millegi ütlemiseks (sel juhul võiks otse tema poole pöörduda)
Mille poolest erinevad spontaanse käitumise eri vormid üksteisest? Sotsiaalsed põhjused ja protsessid: Massihüsteeria - ärevusega kaasnevad kontrollimatud emotsionaalsed reageeringud grupis Paanika - samaaegselt tajutud ohtudel ja hirmudel baseeruv käitumine Hullus - soov omada seda, mis on ka paljudel teistel Moenarrus - väga lühiajaline, ootamatu ja sageli vallatu käitumine Mood - püsivam kui veidrus või moenarrus, mille määravad trenditoojad 23.2. Millele viitab termin «sihtauditoorium»? Sihtauditoorium - inimeste kogum, kes ei pruuhi olla ühes kohas ühel ajal, aga keda reklaamide tootjad või ühiskondlile/poliitiliste liikumiste juhid aga püüavad kõnetada ja/või kaasata. 23.3. Milliseid rahvahulkade tüüpe võib eristada ja kuidas neid kirjeldaksid? Juhuslik hulk - juhuslik inimeste kogunemine, kusjuures igaühel võib olla oma isiklik/erinev põhjus, miks ollakse samal ajal samas kohas
· kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; · edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; · keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; · katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium; · kuulsuste ja avaliku elu tegelaste kaasamisel pea silmas, et loeb vaid nende hääle, mitte näo tuntus. 4. Televisioon Reklaamijale on televisioon oma tehniliste võimaluste, mõjutamisvahendite ja mõjujõu poolest kõige ahvatlevam suhtluskanal. Aeg ja praktika on välja selekteerinud mõningad rusikareeglid reklaamiklippide tegemiseks: · loo peab jutustama pilt, televisioon on eelkõige visuaalne meedium;
4). Tuleb määratleda müügitoetuse eesmärgid ja eelarve ning valida sobivaim toetusmeetmete kogum. Müügitoetusmeetmestik koosneb reklaamist, isiklikust müügist, suhtekorraldusest (Public Relations) ja müügi edendamisest. Joonis 10.4. Kommunikatsiooniprotsessi mudel. KOMMUNIKATSIOONI 4 KOMPONENTI. Reklaam: meediumide tasuline kasutamine tootja (müüja) poolt toodangu tutvustamiseks ja tarbijate veenmiseks. Läbi mõelda: Reklaami eesmärgid - Sõnum - Meedium - Sihtauditoorium. Reklaamieelarve Ajastamine Suhtekorralduse rolliks on ettevõtte või toote positiivne tutvustamine massikommunikatsioonivahenditega ilma otsese müügitaotluse ja ettevõtte poolse tellimuseta. Vahenditeks on pressiteated, pressikonverentsid, meediasündmuste korraldamine, sponsorlus, annetused. Isiklik müük seisneb otseses suhtlemises müüja ja kliendi vahel. Edukaks tegutsemiseks
· kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; · edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; · keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; · katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium; · kuulsuste ja avaliku elu tegelaste kaasamisel pea silmas, et loeb vaid nende hääle, mitte näo tuntus. 4. Televisioon Reklaamijale on televisioon oma tehniliste võimaluste, mõjutamisvahendite ja mõjujõu poolest kõige ahvatlevam suhtluskanal. Aeg ja praktika on välja selekteerinud mõningad rusikareeglid reklaamiklippide tegemiseks: · loo peab jutustama pilt, televisioon on eelkõige visuaalne meedium;
· Kasutoov auditoorium koosneb nendest, kes meediatoote (ajaleht, kinopilet, CD) ostavad · Kasutajate auditoorium koosneb nendest, kes tegelikult teatud sisu loevad, vaatavad, kuulavad jm · Sisemine auditoorium koosneb nendest, kes huvituvad sisu teatud osadest, liikidest või üksiksõnumitest, numbritest vms · Kumulatiivne auditoorium on üldine potentsiaalse auditooriumi osa, kelleni jõutakse teatud ajavahemiku jooksul · Sihtauditoorium on osa potentsiaalsest auditooriumist, mis on allika (nt reklaamija) poolt välja antud Auditooriumi hõlmatuse skeem: Välimine tsoon näitab peaaegu piiramatut potentsiaali teate vastuvõtmiseks. Järgmine tsoon kujutab vastuvõtu realistlikke maksimumpiire, kus potentsiaalne publik asub põhilise vastuvõtu geograafilistes piirides ja omab vastuvõtuks vajalikke seadmeid või vahendeid väljaannete, helisalvestiste, videosalvestiste jm ostmiseks või laenutamiseks
- kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; - püüa leida erilise tämbriga hääli; kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; - edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; - keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; - katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium; - kuulsuste ja avaliku elu tegelaste kaasamisel pea silmas, et loeb vaid nende hääle, mitte näo tuntus. Reklaamijale on televisioon oma tehniliste võimaluste, mõjutamisvahendite ja mõjujõu poolest kõige ahvatlevam suhtluskanal. Loo peab jutustama pilt, televisioon on eelkõige visuaalne meedium. Otsereklaam sisaldab palju rohkem informatsiooni, kui näiteks enamik raadio- ja telereklaami. Otsereklaamiga käib kaasas siiski ka mitmeid probleeme, nagu näiteks see, et
distsiplineerib tootjaid, stabiliseerib hindu. 7.4.2 Reklaami planeerimine Turundusjuht langetab paljusid reklaamialaseid otsuseid: 1) sihtauditooriumi piiritlemine, 2) eesmärkide püstitamine, 3) eelarve koostamine, 4) kanalite valimine, 5) sõnumite koostamine ja ajastamine, 6) efektiivsuse mõõtmine, 7) reklaamifirma valimine ja koostöö kavandamine. 1. Reklaami sihtauditoorium Selle moodustavad potentsiaalsed ostjad, kellele reklaam on suunatud. See on leitud turu segmentimise ja turu-uuringutega. Mida rohkem firma teab oma tarbija tunnuseid, seda lihtsam on tal langetada reklaamiotsuseid. 42 2. Reklaami eesmärgid Reklaami eesmärgid võivad olla: - teadvustavad - tulemuseks tarbija parem informeeritus;
annaabi.ee 
