Sidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: väljalülitamisel peab sidur kiiresti ja täielikult lahutama, sisselülitamisel peab sidur mootori sujuvalt ühendama jõuülekandega, et vältida masina järsku paigalt liikumist, kaitstes sellega kõiki jõuülekandemehhanismi detaile suurte ülekoormuste eest. Sisselülitatult peab sidur kindlustama hea ühenduse mootori ja jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast.
reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber
kohu ülekandearv on 60:30=2 50:25=2 ja 2x2 = 4 Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdraliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainul ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab.
aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl olev ratas juba libiseb. Torsen tüüpi diferentsiaal Selline diferentsiaal on puhtalt mehaaniline diferentsiaal, mis ei sisalda sidureid ega elektroonilisi osasid. Torsen tüüpi differentsiaal töötab, kui tavaline vaba, juhul, kui mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega. Hetkel, mil üks ratastest hakkab kaotama pidamist sunnitakse hammasrattaid kokku tõmbama. Hammasrattad selles differentsiaalis on ehituselt sellised, mis loovad pöördemomentide suhte. Näiteks suhe 5:1 tähendab, et selline differentsiaal suudab kanda 5 korda rohkem jõudu sellele rattale, millel on parem pidamine.
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust
1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Joonis 4. Rõhk ok Joonis 5. Rõhk liiga suur Joonis 6. Rõhk liiga väike 2.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7
95. 96. 97. osa 7. Sidurid ja lülitatavad pidurid 1. Mis on siduri ülesandeks masinates? 98. Siduri ülesandeks võib olla: 99. 1. Võllide telgede asendihälvete kompenseerimine; 100. 2. Ajami töö ebaühtluste leevendamine; 101. 3. Masinate sujuv või hetkeline käivitamine, seiskamine, kiiruste ümberlülitamine, reverseerimine; 102. 4. Kaitse ülekoormuste eest; 103. 5. Ainult ühesuunalise pöörlemise võimaldamine jne. 2. Kuidas liigitatakse sidureid? 104. *Lülitavad sidurid (võllid on võimalik ühendada ja lahutada: automaatselt, vastavalt välisele käsule). Näiteks: ·Hõõrdsidurid· Nukksidurid· Elektromagnetilised sidurid · Hüdrosidurid. 105. *Mittelülitavad sidurid (võllid on ühendatud püsivalt.): -jäigad sidurid (jäik ääriksidur), -kompenseerivad sidurid(elastne nukksidur, liigendsidur). 3. Nimetage kaks jäiga siduri tüüpi. Mis on jäikade sidurite eelisteks ja puudusteks? 106
Planeetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. · Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder.
6.kaasavedaja Kroomrattaga on henduses ainult suurema pikeseratta sattelliit. Vikesele pikeserattale kantakse jud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-tpi vabajooksusidur B-nukk-tpi vabajooksusidur 1.vlisvru 2.rumm Sidur. siduritrummel rngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperrngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaarlekandes kasutatakse mitmekettalisi lis ttavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad,mis on kaetud hrdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissellitatud. Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve lkkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum lirhust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel
Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur. Töö hüdroajamist ebastabiilsem. Madalad tugevusnõuded konstruktsiooni ja tihenduselementidele. Puudused: töö ebatäpsus ja aeglane reageerimiskiirus, elementide suured mõõtmed, väikesed võimsused, tundlikus väliskeskk temp suhtes. SIDURID Seadmed, mis on ettenähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Eristatakse JÄIKU sidureid ( võllide jäigalt ühendamiseks). KOMPENSEERIVAID(mis lubavad ühendatud võllide vastastikust nihkumist ja nurgiasetust, LÜLITATAVAID sidureid ( võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. 1.muhvsidur,ääriksidur 2. sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur,hammassidur. 3. hõõrdsidurid,nukksidur RIHMÜLEKANNE Koosneb kahest võllidele kinnitatud rihmarattast ja rihmast. Nendevahelised hõõrdejõud, mis on saavutatud
Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin)
läbimõõdust. Viimane valitakse võimalikult väike, et veetavate osade inertsimoment ei takistaks käigukasti hammasrataste müratut lülitamist. Ketastevaheliste survejõudude alusel jagunevad sidurid vedru-, lamell-, tsentrifugaal- ja segasurumehhanismiga sidureiks. Tsentrifugaalse surumehhanismiga sidurites surub kettaid kokku pöörlevate masside tsentrifugaaljõud. Autodel ja kasutatakse sellist ketaste kokkusurumise viisi lisaks vedrumehhanismi toimele. Sidureid, mille kettaid surutakse kokku mõlemal viisil, nimetatakse segasurumehhanismiga sidureiks. Kõik autode sidurid on püsiühendatud. Lahutamiseks ja lahutatuna hoidmiseks tuleb rakendada välisjõudu. 11 Ketashõõrdsiduri põhimõõtmete kindlaksmääramisel lähtutakse mootori suurima pöördemomendi kindlast edasiandmisest. Siduri hõõrde-moment ( N × m) arvutatakse
Atmosfäärirõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väikesel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe. Jäigad sidurid: muhvsidur, ääriksidur; kompenseerivad sidurid: sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur, hammassidur; lülitatud sidurid: nukksidur, hõõrdsidurid. Jäike sidureid kasutatakse võllide jäigaks ühendamiseks. Kompenseerivad sidurid tagavad ühendatavate võllide kindla töö ka koostamise väikeste ebatäpsuste korral. Lülitatav sidur on sidur, mis võimaldab võlle nii masina seisu kui ka töötamise ajal lahutada ja ühendada. 2. Käiguosad, juhtimissüsteemid. Iseloomustage masinate käiguosade omadusi. Roomikkäiguosa, sammkäitur (suure massiga masinad), õhkrehvidel, relssidel, vees.
piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel 2.3.1 Lintpidur Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder.
Kruvi-, nukk- ja varb-sarniirmehhanismid. 19.Ülekande sünteesiülesanne. Liikuv ja liikumatu tsentroid. 20. Sidurid. Sidurite liigid Sidurite põhiülesanne on kahe võlli (harvem võlli ja mõne muu detaili, näit.vintsitrummi) sidumine pöördemomendi ülekandmiseks. Lisaks sellele täidavad sidurid enamasti lisafunktsioone nagu koostamishälvete kompenseerimine, löögilise koormuse pehmendamine jne. Sidurite konstruktsioone, mida tunneb maailmapraktika,on tuhandeid. Sidureid valmistavad tüüpmõõtmete järgi spetsialiseeritud firmad ja reeglina on konstruktori ülesanne neist sobivaim välja valida. Sidureid on otstarbekas liigitada 4 klassi: 1.klass - püsisidurid. Ei võimalda võlle ilma demontaazioperatsioonideta lahutada. Jagunevad kolme rühma: jäigad, kompenseerivad ja elastsed. On praktikas arvukaim klass. 2.klass - lülitatavad sidurid. Võimaldavad (sõltuvalt tüübist)võlle ühendada omavahel või neil
4 1 3 2 6 Joonis 14 E 5 3.2. Sidurid Planetaarreduktoris kasutatakse mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Joonisel 15 on kujutatud automaatkäigukastide sidurite ehitust ja tööpõhimõtet, mis erinevatel automudelitel oluliselt ei erine. Siduri tähtsaimad detailid on vedavad (8) ja veetavad kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3)
Kui sidur libiseb: ajami ebakorrektne reguleerimine, eriti esineb see probleem hüdraulikaga siduriga, vabakäigu puudumine, hõõrdekettad kulunud, väntvõlli või käigukasti veovõlli simmelring ei pea õli ja siduriketas on saanud õliseks. Kui sidur teeb müra: survelaager käib koguaeg vastu sidurikorvi lamelle ja on vananenud ning laager kinni jäänud. Hüdrauliline sidur - Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist Mehaaniline sidur - Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit) 2. Käigukast Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega
Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit).Siduri korrasolekut näitab pedaali vabakäik, mis väheneb, kui ketas kulub. Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel
Veetavate ketaste arvu järgi liigitatakse sidurid ühe-, kähe- ja mitmekettalisteks. Kodumaistel mootorratastel, motorolleritel ja mopeedidel käsutatakse praegu kähe- ja mitmekettalisi sidureid. Mitmekettalised märgsidurid. Ketaste suur arv on siin vajalik selleks, et väikese läbimõõdu juures üle kända kül- laldast pöördemoment!. 121
annaabi.ee 
