SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 ...
rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul
Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest. Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud vajab eriõli. Kahekordsed peaülekanded koosnevad · Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist · Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist. Diferentsiaal. Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi · Ratastevaheline (sümmeetriline) · Telgedevaheline
käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega tagasilla võlli ääriku külge (roomiktraktoritel) või diferentsiaalikarbi külge (ratastraktoritel). Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Peaülekandeid liigitatakse: 1- ühekordne spiraalhammasratastega, 2-ühekordne hüpoidülekanne, 3-kahekordne ülekanne. Roomiktraktori peaülekanne asub tagasilla kere eraldi ruumis, mille õlivann on harilikult ühenduses käigukastiga. Juhtimissidurite ruumist või pööramismehhanismide piduritest on aga peaülekanderuum õli läbivoolu takistamiseks leht- ja mansett-tihenditega eraldatud. Ratastraktorite peaülekandedetaile määritakse jõuülekande ühisest õlivannist. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks (ühe- ja kaheastmelisteks).