Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Morsekood seab tähed, numbrid, erisümbolid ja kirjavahemärgid vastavusse punktide ja kriipsude kombinatsioonidega. Informatsiooni edastatakse nii, et punktile vastab lühike signaal ja kriipsule pikk signaal. Telegraafivõtmeks e. morsevõtmeks nimetatava lüliti abil kodeeritakse tekst lühikeste ja pikkade vooluimpulsside jadaks. Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures.
lihtne, kui pealtnäha tunduda võis. Eesti poleks saanud iseseisvaks, kui poleks esitatud iseseisvuse hääletust, mis õnneks esitati ja kus oli ka piisavalt hääli, et Eesti iseseisvaks kuulutada. Pärast Eesti iseseisvaks hääletamist tulid vene sõdurid, et infokanaleid enda valdusesse saada ja iseseisvus kukutada. Eestlastel tuli kaitsta teletorni Venemaa suurte tankide ja sõjaväesalkade eest. Teletorni tuli kaitsta just seepärast, et see oli eestlaste ainuke võimalus sidepidamiseks ja kui see sidejaam oleks katkenud poleks Eesti enam välismaaga ühendust saanud võtta. Õnneks oli Eestlastel oma plaan olemas, kuidas teletorni edukalt kaitsta ja see toimis suurepäraselt. Suur tähtsus seisnes tegelikult ka selles, et kas Venemaa annab käsu rünnata või mitte- see ongi üks olukord, kus kõik oleks võinud muutuda Venemaa kasuks. Venemaa aga ei andnud oma väesalkadele käsku rünnata vaid jäi ootama õiget hetke,
KdF-Wagen · KdF on lühend sõnadest "Kraft durch Freude" (e.k. jõudu rõõmu läbi) · Sellise naljaka nime andis Hitler 1938. aastal esitletud rahvaautole. · Hind oli 990 marka · Enne sõda jõuti toota paarsada tükki. Hitleri isiklik visand (1932) Volkswagen Teises maailmasõjas · 1939. a töötas F. Porsche välja Kübelwageni ekh Type 82 · Militaarsõiduk, mida kasutati peamiselt juhtkonna transpordiks, sidepidamiseks ja luureks. · Kübelwagenit valmistati Wolfsburgi tehases kokku umbes 52 000 autot. Type 166 (Schwimmwagen) · Kübelwageni amfiibvariant. · Arendas allapööratava sõukruvi abil kuni 6 sõlme. · Maapinnal kasutas nelikvedu. · Schwimmwageneid toodeti kokku 14265 tükki. Sõjajärgsed aastad · Sõja järel jäi Wolfsburgi linn koos tehasega Briti okupatsioonitsooni. · Tehas oli pommirünnakute tõttu rängalt kannatanud.
Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus käsirelvadega, mida polnud ka just palju. Metsavennad olid sunnitud taanduma, sest nad olid igati vähemuses. Teine maailmasõda oli tingimata üks suur ja verine lahing, millesse Eesti kaasa kisti. Mina leian, et Eestlastel tegelikult ei olnud valikuid Teises maailmasõjas. Kuidas saabki valikuks nimetada midagi, mis on põhimõtteliselt sunniviisiline. Ainukesed valikud, mida tõesti ehk saab valikuteks
Inimeste elu on läinud väga lihtsaks tänu teatud leiutistele, milleta elamist ei kujutaks ettegi. Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte
....... 5 Signaali parameetrid.............................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Sidepidamisviisid: Raadioside kaabelside (elekterside, traatside) kullerside signaalside Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamine elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide
automaatjaamadega uurivaks riigiks USA. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Selle sajandi viimane aastakümme algas planeetide uurimisel 1989 kahe automaatjaama stardiga, ja seda esmakordselt kosmosesüstiku pardalt. Magellan suundus Veenuse juurde, Galileo alustas pikka teekonda Jupiteri poole. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Esimesena jõudis oma eesmärgini loomulikult Magellan, mille peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati ühte ja sedasama 3,7 m läbimõõduga antenni. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud. Selliseid tsükleid tegi Magellan ajavahemikus 1990. a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98 protsenti planeedi kogupindalast ja võimaldasid uurida ajalisi muutusi (neid ei leitud). 11. oktoobril 1994
· COM - raadioside pidamiseks Maa ja satelliidi vahel; · EPS - elektrienergia haldamise alamsüsteem, kasutatakse ka majakasignaali saatmiseks; · PL - satelliidi eksperimendimoodul, sisaldab päikesepurje traati ja kõike muud eksperimendiks vajalikku; · STR - satelliidi struktuursed elemendid (raam, külgi katvad paneelid ja raadioantennid). Maapealse toe tagavad: · GS - sidekeskus satelliitidega sidepidamiseks; · MCS - missioonijuhtimissüsteem ehk tarkvara, mille abil on võimalik satelliidi tööd kontrollida. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit (mass kuni 1,3 kg ja mõõtmed 100×100×113,5 mm). Raketiga saadeti orbiidile kolm satelliiti: ESA-le kuuluv taimestikuseire satelliit
lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt. Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis. Meloodiad enamasti rahulikus tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli. Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika
• ES-PCO = ECO Pakker Avio on lennuki registrimärkidega teinud muidugi kavalalt pannes esimese ja kolmanda tähe ühesuguseks (ES-ECY) ning sel puhul on lühendatud kutsung sama mis peale sidekriipsu olev kutsungi osa. Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid: 1) Raadioside 2) kaabelside (elekterside, traatside) 3) kullerside 4) signaalside Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt
helistanud (Intervjuu 2) Juta: Jah, sõnumeid on saanud ikka. Eriti vanasti, kui oli see, et iga kõne maksis ja kõne alustus maksis, et siis sai nagu ilmselt kokku hoitud kõnesid ja sai sõnumitena saata. (Intervjuu 1) Helistamine Mati: Just, kui me oleme kodunt ära. Või kui oleme maal, üks on maal, siis on lihtsalt sidepidamiseks süüa tuua või kui aastas juhtub kora võistlustel pikemalt välismaal olema, siis lihtsalt side pidamiseks. (Intervjuu 1) Mari: Mul ei ole üldse vajadust niimoodi mitte midagi peale helistamise ja vastu võtmise. (Intervjuu 2) Interneti kasutus Jüri: Googles bussiajad vaja vaadata, ilmateadet, ilmajaama. (Intervjuu 2) Mati: Jah, justkui paras. Seal on uudiste ja ilmateate ja niisugused. (Intervjuu 2)
on juut), kes pidi sooritama internetirevolutsiooni ja saama miljardäriks. Täiesti tavalises Harvardi ülikooli ühikatoas tühjade õllepudelite ja vedelevate sokkide vahel asutas Zuckerberg 4. veebruaril 2004. aastal veebilehekülje, mis muutis maailma. Varasemad sotsiaalvõrgustikud, nagu MySpace ja Friendster, olid liiga keerulised kasutada ja mõeldud peamiselt võõrastega suhtlemiseks, Facebook aga oma tegelike sõpradega sidepidamiseks. Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend. Tänaseks on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu mailmas ja selle arvatav hind on 33 miljardit dollarit. Zuckerbergile kulub firmast 24% ning ta on mitmekordne miljardär juba enne 26aastaseks saamist. Ta on hetkel maailma rikkamate topis 36. kohal, omades vara 6,8 milardi väärtuses. Sellega edestab ta näiteks Apple-i asutaja Steve Jobsi
võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalges kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes. Lahingutanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõites. Sihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri
Morse elektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, millised vastasjaama vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks koostas Morse erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntud Morse tähestiku nime all Telefoniside. Telefoniside on telefoni teel mööda telefoniliine (sideliine) informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Telefoniside - on oma arengult telegraafist pool sajandit noorem. Kuna telegraafiside vajas sidepidamiseks spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, samal ajal aga suurenes pidevalt edastamist vajava info maht, siis tingis see vajaduse selliste sidevahendite järele, mida saaksid kasutada ka ilma eelneva väljaõppeta inimesed. Tänapäeval on telefoniside üks enamarenenud sidepidamistüüp, helistada saab pea igasse maailma nurka. · Esimese telefoni leiutaja: Graham Bell 1876 a. Telefoniside. 1G; 2G; 3G mis need täpselt tähendavad? Tegemist on kärgvõrgu mobiilside tehnoloogiliste
Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid saatjaid. Selektiivkutsungi teiseks eeliseks on võimalus samal raadiokanalil sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine. Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele. Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks alamkanaliks. Näide: Oletame, et suure rahvahulga sees on juba 8 gruppi, kes kasutavad sidepidamiseks raadiosaatjaid. Seega on kõik põhikanalid hõivatud ja ühtegi vaba kanalit kasutamiseks ei ole. Selektiivkutsungit (CTCSS) kasutades segistab see teie kõne teatud sagedussignaaliga, mis vastab ühele alamkanalitest. Oletame, et te valite sõnumi edastamiseks 5. põhikanali 23. alamkanali. Sellisel juhul filtreerib teie vastuvõtja välja kõik 5. põhikanalil toimuvad edastused, mis ei sisalda teie poolt valitud alamkanali (23) sagedusega signaali.
ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Magellan Aastal 19891994 Peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind ja määratleda planeedi toppograafiline reljeef. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati antenni. Kosmoseaparaadid sai nime maadeuurija Ferdinand Magellan , 16. sajandi portugali maadeuurija, kes tegi esimese uurimusretke ümber Maa. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud. Selliseid tsükleid tegi Magellan ajavahemikus 1990. a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98% planeedi kogupindalast ja
2. ÜLESANNE (kuni pataljoni tasemeni reeglina ainult üks selgelt sõnastatud lause, mis näitab ära kes, mida, kus, millal, miks ja kuidas peab tegema). 3. LÄBIVIIMINE (detailsem kirjeldus, kes ja kuidas ja mida teeb,e teelmises punktis püstitatud ülesanne täita). 4. LAHINGU TEENINDUSTOETUS (kirjeldatakse tagalaalase ja meditsiinilise toetuse ülesehitus ja kontseptsioon). 5. JUHTIMINE JA SIDE (täpsustatakse nõuded sidepidamiseks ning ülema asendusjärjekord). Liitlasvägede maaväe võimekused, struktuur ja kasutatav relvastus ning tehnika. · NRF (NATO Response Force) · Kuus "mobiilset" armeekorpuse peakorterit: ARRC HQ (Rheindalen, GE): · artikkel V "tagaja" EUROCORPS HQ (Strasbourg, FR) Turkish Corps HQ (Istanbul, TU) GE-NL Corps HQ (Münster, GE) Spanish Corps HQ (Valencia, SP)
passiivsed kontrollerid reeglina ei sobi. Kontrollereid saab laduda nii palju, kui palju on vaja ühendusliine samaaegselt kasutusele võtta. Arvutivõrkude ühendamisel võib mõnikord 128 kbit/s väheks jääda ja siis kasutatakse mitut So liini samaaegselt. Teine ja enamlevinud marsruuterite väljendusvorm on risttahukakujuline karbike. Sõltuvalttootjastj a mudelist annab ka viimaseid laiendada vastavalt sellele, mitut So või S2 liini sidepidamiseks kasutada soovitakse. Targemad marsruuterid omavad võimet näida samas võrgus asuvatele arvutitele ISDN- kontrolleritena, mis puhul võib iga töökoha arvutis jooksutada suvalist ISDN-tarkvara. See on igati abiks näiteks juhul, kui marsruuter täidab võrkude sidumise eesmärki, ent mõnel kasutajal oleks aeg- ajalt vaja pidada väikest individuaalsema eesmärgiga andmevahetust. Selle funktsiooni nimi on remote CAPI. Ühendumine Internetti
1. sidekanalite abil; 2. visuaalselt; Allpool konkreetsemalt. 5.1. Infovahetus. Peale visuaalse info saamise peavad VTS-süsteemid võimaldama infovahetust. Infovahetuse osapoolteks on: 1. laevaliikluse juhtimise kaldajaamad (mehitatud ja mehitamata); 2. laevad ja teised ujuvvahendid; 3. muud osapooled (nendest hiljem, eraldi peatükis). Milliseid vahendeid kasutatakse infovahetuseks? 1. Raadioside VHF kanalitel. Seda kasutatakse sidepidamiseks tavaliselt kaldajaama ja laevade vahel (teabe liikumine inimeselt-inimesele). Suurematel VTS süsteemidel on kasutusel mitu kanalit. Iga kanalit kasutatakse mingis kindlas piirkonnas. Mõnedes piirkondades (nt. Rotterdami sadam) on kas kaldale, nähtavale kohale, või poile välja pandud vastavas piirkonnas kasutatav VHS kanal (Kanal näidatakse ära uude piirkonda sisenemisel.) 2. (D)GPS -- Digital Global Positioning System. Edastab infot laeva asukohast jms.
ioniseerimisele või neelatakse osoonikihi poolt. Väikesed UV-kiirguse hulgad on elu seisukohalt olulise tähtsusega, kuid suuremad kogused on pigem ohtlikud. (Ibid: 44) Raadiolained - Elektromagnetlained, mis tekivad, kui elektriväli paneb vabad elektronid antennis võnkuma. Võnkumiste sageduse määrab väli, mis tähendab, et lained tekivad korrapärase voona, mitte juhuslikult. Neid laineid kasutatakse muuseas sidepidamiseks suurte vahemaade taha. (Ibid: 44) Mikrolained - Mikrolainete all mõistetakse raadiolaineid sagedusvahemikus 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30cm-st 1mm-ni, harilikus mikrolaineahjus kasutatakse kiirgust sagedusega 2,45 GHz (Sepp, T 2007). Mikrolained ei ole piisavalt suure energiaga ehk nende sagedus on liiga väike, et omada ioniseerivat mõju, mis muudab aine keemiliselt aktiivsemaks, ning ei ole seetõttu kantserogeensed (Sepp, S 2007).
4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Helletati ajaviiteks üksi olles ja sidepidamiseks teiste karjastega. Kõige rohkem helletati hommikul ja õhtul, mil hääl kostis selge õhu tõttu kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets. Sageli kujundas iga karjane omapärase huike või helletuse, et teistel oleks juba esituslaadist ja viisist tunda, kellega on tegemist. 4.3. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde
Nad ei ole kohustatud makse maksma. Nad ei ole kohustatud andma sotsiaalkindlustusmakse. Neid ei tohi anda tolliinspektsioonile. Diplomaatiline puutumatus ulatub ka tema perekonnaliikmetele. Diplomaatilise esinduse hooned on puutumatud. Asukohariik on kohustatud diplomaatide esindusele võimaldama hoonete soetamist ja kaitsma neid. Asukohariik peab lugama neile liikumisvabadust ja vabadust sidepidamiseks. Diplomaatilised hooned on vabad maksudest. Missiooni arhiivid on puutumatud. Konvektsioon ei anna puutumatust: 1. Kui tegemist on era kinnisvaraga, ei ole võõrriigi oma 2. Kui tegemist on pärandusega(isiklik pärandus) 3. Kui ta ise tegeleb mingi kommertsäriga, mis ei ole seotud tema tegevusega riigi esindamisel 4. Ta pole puutumatu oma riigi suhtes. 5. Diplomaadi oma riik võib puutumatuse temalt ära võtta 6
Rahvusvahelised standardid, mis on iseenesest tehnilised dokumendid, kuid nende eemärk on väga inimlik, aitavad seega kaasa elu lihtsamaks muutmisele ja meie poolt kasutavate kaupade valiku ning vastupidavuse suurendamisele ja hindade alandamisele, samuti teenuste usalduslikkuse ja efektiivsuse suurendamisele ning kindlustamisele. Ka aitavad standardid meil täita oma igapäevaseid ülesandeid minimaalse käsitöö ja maksimaalsete tulemustega, omada ühist keelt sidepidamiseks teistega, kasutada keskkonda ilma seda kahjustamata ning vahetada oma tooteid üle rahvusvaheliste piiride. ISO standardi maht võib varieeruda mõnest leheküljest kuni tuhande-leheküljelise väljaandeni, mille puhul standardi enda maht on mitmeid kordi väiksem kui sellega kaasaskäivatel informatiivsetel lisanditel. See võib determineerida funktsioonid, mida konkreetne agregaat peab olema võimeline sooritama või näiteks anda detailsed seadme tehnilised ja turvalisuse iseloomustused
annaabi.ee 
