Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt. vanaarmeeina kirjakeel, ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha)
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA
ühendavad sama skaala antonüüme: minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem (sageli deskriptiivne): tipa-tapa, risti-rästi, tipp-topp, sinka-sonka Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad: Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa tund-tunnilt, leht-lehelt Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid: ennevanasti, ennemuiste, tasahilju
(*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus). (*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline). (*) Kui arvsõna on kirjutatud mitmest sõnast siis kirjutatakse lahku (kahesaja kahe leheküljeline).
sammassaal, kaminasaal, nurgatuba Tähtkujud ja sodiaagimärgid Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär Ülekantud tähenduses mingi Arvan, et Ameerikaid enam ei nähtus avastata. Kohanime täpsustav täiendosa Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Sidekriipsuta: Väike-Maarja, Suure-Jaani, Suurbritannia, Vana-Kreeka Valgevene, Täiendosa käändub: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar Keelerühmad Filipiini keeled, Kaukaasia
Kui punkt on sulgudes, siis võib sõna hääldada nii III kui ka II vältes. 9. Mida märgivad lühendid tlt, HV, hn, VMO, RMTP, j.a, R.S.V.P? Tlt- tuletorn HV-harv (haruldaste sõnade korral) Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum,
päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre
Nicaragua nicaragualane Kreutzwald kreutzwaldlik Wales waleslane Kaashäälikuühend kirjutatakse reegli kohaselt tallinn tallinlane Marss marslane NB!! E3 Portugal portugallane Iisrael iisraellane Itaalia itaallane Nepal nepallane Tuletised sidekriipsu sisaldavatest nimedest kirjutatakse ilma sidekriipsuta. Lõuna-Eesti lõunaeestlane Kohtla-Järve kohtlajärvelane Vana-Kreeka vanakreeklane Kaval-Ants kavalantsulik Kodu-Eesti kodueestlane Välis-Eesti väliseestlane Mitmeosalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriips Rio de Janeiro riodejaneirolane rio-de-janeirolane Mona Lisa monalisalik mona-lisalik ÜLAKOMA nime ja liite piiril lisatakse siis,
4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkoste lõpeb siis, kui vajadus lõppeb (laps saab täisealiseks või laps lapsendatakse või vanemlikud õigused taastatakse). Nimeseadus Hakkas kehtima 2005a. Kõigil inimestel on ees- ja perekonnanimi. Eesnime valikul tuleb kinni pidada: · koosneda võib 3 eraldi kirjutatud nimest (ilma sidekriipsuta) · topeltnimi (2 nime), võib olla sidekriipsuga · eesnimi ei tohiks olla pikem kui 30 tähekohta (tähekoha alla läheb ka tühik) · eesnimes ei tohi olla numbreid · ei tohi olla mittesõnalisi tähiseid · eesnimi tuleb valida selline, mis on kooskõlas heade kommete ja tavadega (kooskõlas perekonnanimega et inimesele ei tekiks ebameeldivusi) · nimi tuleb lapsele panna esimese kuu jooksul pärast sündi · nimi pannakse perekonnaseisuasutuses
Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades Pedagoogilis - psühholoogiline Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel Eesti-Läti piir, soome-ugri keeled, õuna-marjaaed Kaksikeesnimes või -perekonnanimes Maarja-Liis, Grünthal-Ridala Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel Üleminek a-st b-sse, nr-d Nii sidekriipsuga kui sidekriipsuta võib kirjutada võib-olla, võib olla Allikaloend: Ehala, M. 1998. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Künnimees. Erelt M., Erelt T., Ross K.2000. Eesti keele käsiraamat, II, täiendatud trükk.. Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus Kraut E., Liivaste E., Tarvo A. 2004. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Koolibri http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm
325 600 on sõnadega kolmsada kakskümmend viis tuhat kuussada. Aasta lühendi ees on tühik: 2007. a. Õige on kirjutada 2006.2007. a (nii esimese kui ka teise aastaarvu järel on punkt). Kuidas kirjutada sõnadega arv 304 900? Kolmsada neli tuhat üheksasada. Õige on kirjutada § 27 (tühikuga). Õige on 10. jaanuaril, mitte ,,10-ndal jaanuaril". Sama moodi on korrektne 10. kuupäeval, mitte ,,10-ndal kuupäeval". Võib kirjutada kas 30 000 krooni suurune summa (sidekriipsuta, kõik sõnad lahku), 30 000- kroonine summa või 30 000kroonine summa. Soovitame kirjutada 1940. aastad, mitte ,,1940ndad aastad". Õige on kirjutada 4 °C, mitte ,,4° C". Õige on valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 5, mitte ,,määrus nr 5 5. maist 2000. a". Kui arvu käände saame teada talle vahetult järgnevast sõnast, on käändelõpp arvu juures liigne, seega ,,30ks tükiks" asemel kirjutage 30 tükiks. Kas õige on ,,110.-ndast aastapäevast"? Ei, 110. aastapäevast.
tähenduses). Õige on kirjutada Euroopa kirjandus. Joogi nimi on Sprite (suure tähega), mitte „sprait“. Tartus on Vabaduse park. Kas ka park on suure tähega? – Ei ole, liigisõna käib väiketähega. USA presidendi ametlik residents Washingtonis on Valge Maja (suurte algustähtedega). Sõna euronormid on väikese algustähega. Kirjutada suure tähega: Eesti seadused. Maarjamaa on suure algustähega. Kirjutage tuleviku Eesti ja mineviku Venemaa (ilma sidekriipsuta). Kirjutada Gregoriuse kalender ja Juliuse kalender. Ka piltlikus väljendis Soome sild on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage augustiputš (väikese algustähega). Õige on kirjutada lahtiste uste päevad (kõik väikeste algustähtedega). 4. juunil on Eesti lipu päev. (Eesti lipp on lahku ja jääb lahku ka siis, kui temast saab täiend.) Õige on kirjutada Euroopa meistrivõistlused. Ühendis vene aktsent on esimene sõna väikese algustähega.
Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku- Eesti poole. Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis: Tartu murre, Austria õlu, Inglise miil,
pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula)]
Kas ka park on suure tähega? Ei ole, liigisõna käib väiketähega. Õige on XXII rahvusvaheline orelifestival (väikeste algustähtedega). Lause keskel on õige kirjutada e-maksuamet, lause alguses E-maksuamet. USA presidendi ametlik residents Washingtonis on Valge Maja (suurte algustähtedega). Sõna euronormid on väikese algustähega. Kirjutada suure tähega: Eesti seadused. ÕS 2006 järgi on õige Worcesteri kaste. Kirjutage tuleviku Eesti ja mineviku Venemaa (ilma sidekriipsuta). Õige on kirjutada Viini sai. Õige on kirjutada rohelise õuna liköör. Õige on kirjutada Tatari kirves. Kirjutada Gregoriuse kalender ja Juliuse kalender. Ka piltlikus väljendis Soome sild on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada augustiputs (väikese algustähega). Õige on kirjutada lahtiste uste päevad (kõik väikeste algustähtedega). 4. juunil on Eesti lipu päev. Õige on kirjutada Euroopa meistrivõistlused.
pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula)]
sümbolite kombinatsioonidest. Emootikone vaadatakse 90 kraadi pead vasakule kallutades, nii et moodustub näo või eseme kujutis, nt :-) märgib koolon silmi, sidekriips nina ja sulg suud. Rohkem kasutatakse head meelt ja rõõmustamist väljendavaid emootikome. Negatiivseid emotsioone väljendavaid emootikome esineb märgatavalt harvem. Emootikome kasutatakse enamjaolt lühendatult, ilma nina tähistava sidekriipsuta; mõnikord redutseeritud märke omakorda kumuleeritakse, väljendades seeläbi emotsiooni tugevust, nt :((( väljendab suurt kurbust, pettumust. Kui sõna algab mõne emootikumiga komponendiks oleva tähega, siis on probleem, millest automaatanalüüsil esialgu jagu ei saa: kui sõna eelnev emootikum on sõnaga kokku kirjutatud, eemaldatakse küll kirjavahemärk, ent täht jääb alles. Tüüpiliselt on sellised emootikumid :P (keelenäitamine), :D (naer), :S (mossis nägu)
NUMBRITE KIRJUTAMINE Arvsõnad 1-10 kirjutatakse sõnadega. Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähiste kokkukirjutamine (aga lahku: keskmine temperatuus -6 C). Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk Via klass. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildis liiga lähedane numbriga 1: 21-le, 428-l, 96st, 61ni, 15-lt, 1930ndad, 1930. aastad, 96. kohale, 96ndaks. Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40vatine või 40-vatine lamp, 18tunnine või 18-tunnine peatus, 55meetrine või 55-meetrine vagu. Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu pole vaja panna: 40 W lamp, 27 km
aastal Tabel 2. Populaarsemad nimed, mis pandi aastatel 1996-2000 sündinud lastele 6 Samuti kasutati materjalina A. Naela uurimistööd [5]. Tema tööst selgus, et gümnaasiumi populaarseimad nimed olid eelmisel õppeaastal Kätlin ja Martin. Neid nimesid kasutati antud uurimistöös võrdluseks. 2.2. Metoodika Autor otsis identseid nimesid: sidekriipsuga ja sidekriipsuta variandid olid valimis kaks erinevat nime. Näiteks nimed Hans-Markus ja Hans Markus on kaks erinevat nime ning nad ei ole ka identsed nimedega Hans või Markus. Selle näite põhjal saab juba 4 erinevat nime. Sellist tehnikat kasutas ka Statistikaamet enda andmete loomisel. Selle teadmise sai autor, kui oli Statistikaameti käest meili kaudu selle kohta informatsiooni küsinud. Meili on võimalik näha lisas 1. Antud uurimistöö on kvantitatiivne, seega uurimuse tulemused on mõõdetavad
siis kirjutatakse see suure algustähega. NT: Pole vaja ehitada enam uusi Lasnamägesid. See paik on olnud minu Vargamäe. 3. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga abil kokku. NT: Kesk-Euroopa, Taga-Kaukaasia. NB!: Uus-Lõuna-Wales. 4. Kohanime juhuslik täiend kirjutatakse väikese algus tähega ja ilma sidekriipsuta. NT: mineviku Eesti, muusikalinn Praha, kultuurilinn Moskva. 5. Rõhutatakse seotust riigiga. NT: Eesti lipp, Norra diplomaat, Taani kodakonsus, Iisraeli peaminister, Hollandi rahvaarv, Läti hümn, Leedu pass, Rootsi raha, Venemaa linnad. 6. NT: prantsuse naljad, hiina rahvustoit, saksa luule, vene ballett, itaalia muusika, inglise romantism, eesti kombed. Vigadeparandus Mul on taskus alati ID card olemas
Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk- Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana- Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna- Eesti, Ida- Euroopa, Põhja- Iirimaa, Väike-Maarja, Suure- Jaani, Ladina- Ameerika, Välis- Eesti, Kodu- Eesti, Kõrg-Tatra, Mandri-Eesti, Stepi- Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana- Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus
Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri- Eesti, Stepi-Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana-Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus
sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis
Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass Kuidas arvsõnale käändetunnus lisatakse? * Põhiarvsõnale saab käändetunnuse lisada alates osastavast: 28t, 28ks * Järgarvsõnale saab liite ja käändetunnuse lisada alates ainsuse omastavast: 28nda, 28ndaks * Rooma numbrile saab käändetunnuse lisada alates ainsuse osastavast: III-t, III-sse Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks kirjutada sidekriipsuga, sest l sarnaneb kirjapildilt numbriga 1: 13 21-le (mitte 21le) Millal arvsõnale käändetunnus lisatakse? Kui arvsõna on sõnaühendis (kuulub sõnaga kokku), siis selgub kääne sellest sõnast ja arvsõna käänet ei osutata: 15 kuud, 15. kuu, III veerand Kui arvsõna ei ole sõnaühendis, siis lisatakse arvule käände või mitmuse tunnus: Mari tuli
· Vahemaade puhul on ükskõik, kas kirjutada kohanimede vahele mõtte- või sidekriips. · Mõttekriips tuleb kindlasti kirjutada siis, kui vähemalt üks täienditest on mitmeõsnaline või sisaldab sidekriipsu. (2004: 377378) Sidekriipsu kasutatakse liitsõna osade vahel, siis, kui esimeseks osaks on number, lühend, täht või mõni muu märk, nimi või keeles muganemata võõrsõna. · Muganenud võõrsõnad ja nimed kirjutatakse väikese tähe ja sidekriipsuta. · Sidekriipsuga saab märkida ka seda, et liitsõande ühine osa on ära jäetud. · Sidekriipsu kasutatakse rinnastatud väljendite vahel, ühendamaks võrdväärseid ning samas vormis üksusi: lingvistilis-loogilised vahendid, avalik-õiguslik ülikool. (2004: 378379) Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav tekst, lause, väljend või sõna. · Pealkirjad, kui need ei esine just eraldiseisvana omaette real, pannakse jutumärkidesse.
sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis
annaabi.ee 
