Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Shampanjakoolituse kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sampanja, pinot, champagne, pärm, vahuvein, brut, vahuveini, noirdonnay, magusam, mullid, aroom, meunier, korgiga, kääritus, kork, jook, vintage, rasvane, blanc, grande, puuviljane, pudelikael, signe, kaasik, veinipiirkond, viinamarjasordid, magusus, värskus, saamislugu, parimat, leiutati, 1531, teadlane, kloostrisse, lennata, cava, hispaaniaveest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna
kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid veine, 8% rose veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.
Veinid Punane vein Punased veinid sobivad peamiselt punase liha juurde. Punased veinid on valmistatud tumedatest viinamarjadest ning võib suurtes piirides jagada noorteks ja laagerdatud veinideks. Kui noor vein on enamjaolt mõeldud tarbimiseks maksimaalselt 3-4 aasta jooksul, siis tammevaatides haritud vein elab kauem. Näited: Torres Sangre De Toro, Carmen Merlot Valge vein Valge vein on valmistatud reeglina heledatest viinamarjadest ning kääritamisest sõltuvalt kuivem või magusam. Ka valgeid veine kääritatakse teinekord tammevaatides või isegi laagerdatakse nendes. Näited: Tomai Muskat, Madonna Kabinett, Happy Cat, Vinapena Blanco Roosa vein Roosat veini valmistatakse samal viisil nagu punastki, kuid kääritamisel eraldatakse tumeda viinamarja kestad 12 kuni 36 tunni jooksul. Kahvatupunaseid veine, mis on samuti roosad, tehakse tumedast viinamarjast, kasutades valge veini valmistamise tehnoloogiat. Näited: Ocean Bay Rose, Franzia Rose, Estrella Rosado Sampanja
Punased veinid EUR Barco Viejo Cabernet Sauvignon Colchagua Valley, (Tsiili) 12cl 3,00 Barco Viejo Cabernet Sauvignon Colchagua Valley, (Tsiili) 75cl 17,00 Grand Noir Cabernet Syrah Languedoc (Prantsusmaa) 12cl 3,50 Grand Noir Cabernet Syrah Languedoc (Prantsusmaa) 75cl 18,00 Casillero del Diablo Pinot Noir (Tsiili) 75cl 26,00 Chianti Vernaiolo, Rocca Delle Macie, Toskaana (Itaalia) 75cl 20,00 Cotes du Rhone"Saint-Espirit" Delas Freres,Rhone (Prantsusmaa) 75cl 22,00 Crianza (Vendimia Seleccionada),Marques de Càceres,Rioja (Hispaania) 75cl 26,00 Vicar Choice Pinot Noir, Marlborough (Uus Meremaa) 75cl 29,00 Pio Cesare Barbera d'Alba, Piemonte, (Itaalia) 75cl 43,00
sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest viinamarjasordist, millest valmistatakse shampanjat. · Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill. · Maitse: väga vahelduv ja sõltub piirkonnast. Võib olla terav ja mineraalne, samuti pehme ja täidlane aga ka nn õline. · Tekstuur: tihke, vahel ka nõtke ja lopsakas. · Peamised piirkonnad: Burgundia, Champagne, Languedoc; California, Oregon, Washington; Austraalia; UusMeremaa; LõunaAafrika; Tsiili(Casablanca); Kanada. Riesling Riesling on samuti levinud üle maailma. Riesling on põhjamaa sort, mis sai tuntuks keskaja lõpul Saksamaal. Sordile on iseloomulik suhteliselt hiline küpsemine. Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed
soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle
Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli parimad näited või Hungarovini Egki Bikaver on läinud paremaks. Teisalt leidub meil veel piisavalt ebamäärase hinnaga ebamäärast jooki, mis Ungarule au ei tee. Kui oleksime Ungari veini eest nõus maksma 200 krooni, saaksime Villanyst niisuguse Pinot Noiri, mis maitseks nagu Burgundia neljasajane. Ungaris on kokku 22 veinipiirkonda ja hulganisti põnevaid kohalikke viinamarjasorte, mis meile veel tundmata. Täiuslikuma ülevaate saamiseks peaks huviline võtma reisi Ugnarisse. Terminid ja sordid: Aszù väärishallituse botrytise poolt rosinateks moondatud hiliskorjemarjad Tokajis, ja koos lisatava täpsusega 3-6 puttonyos Ungari kuulsaim vein Tokaj piirkonnast.
30 / 35.99 EEK Vana-Maailma veinid - Pudeliga pakutavad veinid Valged: AUSTRIA Kamptal Grüner Veltliner Kamptal DAC 75 cl 21.50 / 336.40 EEK LUXEMBURG Cotes de Auxerrois Grand Premier Cru 75 cl 21.50 / 336.40 EEK Grevenmacher HISPAANIA Valencia Hoya de Cadenas Reserva Blanco 75 cl 11.50 / 179.94 EEK ITAALIA Veneto Lamberti Pinot Grigio 75 cl 14.50 / 226.88 EEK Veneto Masi Masianco 75 cl 19.00 / 297.29 EEK Piemonte Gavi di Gavi Fossili 75 cl 25.00 / 391.17 EEK PRANTSUSMAA Languedoc B&G Sauvignon blanc 75 cl 12.50 / 195.58 EEK Alsace Paul Zink Riesling Terroir 75 cl 30.40 / 475.66 EEK Riesling Hengst Grand Cru Wolfberger 75 cl 31.40 / 491.30 EEK
Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid,
Kestade pressimist ei tehta kasutatakse vaid gravitatsiooniliselt purustatud kestadest jooksnud veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde külm fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, nagu valgete veinide puhul. Rosé-vein on parim värskelt. Provence, Languedoc'i ja Val de Loire rosé-veinid tuleks ära juua 1-3 aasta jooksul peale korjet, Provence Bandol või Rhone Tavel võib pudelis säilida kuni 5 aastat peale korjet. 8. Vahuvein Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud mõlemast Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay'st, rosé-sampanjad Chardonnay'st, kuhu on segatud pisut (5-10%) Pinot Noir'st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada, põhiaastakäigu veini võib lisada vanemate aastakäikude veine (saadakse cuveé e. segu). NB
ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC märistusega veinide valmistamiseks.. 5 Veneto
tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. Konjaki valmistamine Charente'i ja Maritime'i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid, kus viljeldakse kolme viinamarjasorti (90% ugni blanc, 10% folle blanche ning colombard), on kokku kuus: Grand Champagne, Petite Champagne, Bordiers, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires et Bois Communs. Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites.
ning mineraalne. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom. Chardonnay [sardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka sampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Vein on tavaliselt täidlane, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga. Sémillon on Prantsusmaalt Bordeaux'st pärinev valge viinamari. See on üsna
Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. (Ibid) Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. (Ibid) 2.1 Erinevad juustusordid 2.1.1 Brie Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta-nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. (Tuntud prantsuse juustusordid) 2.1.2 Bleu d´Auvergne Enamasti serveeritakse seda juustu osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annab erilise maitse ka salatitele ning kastmetele. Veinidest sobib pakkuda juurde tugevat punast veini Bourgogne või Bordeaux piirkonnast Prantsusmaalt
Liibanoni aladelt. Chenin Blanc üks tähtsamaid Loire'i oru viinamarjasorte. Veinid on väga aromaatsed, hea happega ja puuviljased. Kui viinamarjad on korjatud hilissügisel, võib vein olla magus, elegantse happega ja väga pikaealine. Tähtsal kohal on mari Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid seal nimetatakse seda Steeniks. Seal annab kergeid, aromaatseid, rohuseid ja puuviljaseid veine. Kasvatatakse ka veel Californias, Uus- Meremaal, Argentinas ja Tsiilis, kus tuntakse Pinot Blanco nime all. Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, mida kunagi kasutati Lõuna- Prantsusmaal vermuti baasveinina. Viimasel ajal on sellele marjale hakatud rohkem Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus tähelepanu pöörama. Kasvatatakse põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Languedocis, Provanc'is ja Lõuna-Rhone'is. Hinnatakse Rhone'i linna Die ümbruses, kus valmistatakse väga head vahuveini Clairette de Die
formatsiooni, millele lisandub 736 pudelipildi ja autori subjektiivse mait- siiski olla (näiteks Jean Léon – sekirjeldusega veini. Lisaks neile on artiklites infot ka tootja teiste veinide mis on pseudonüüm ja rohkem na- Väärt veinimeister Dom Pérignon. Tema kohta. Maitsekirjeldus on lihtne, kasutatud on vaid kõige üldisemaid veini- gu kaubamärk; Michel Torino on leiutatud viis mullid pudelisse vangista- sõnu ja võrdluseks on maitsed, mis on meie veinisõbrale tuttavad. kahe perekonnanime da on tänini väga populaarne. Loomulikult pole ma suutnud degusteerida ega kirjeldada kõiki meil ühendus). Olen ürita- registreeritud tuhandetest veinidest. Koostöös 30 maaletoojaga sai ära nud anda nimed sel
tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kasmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga. Tammevaadis laagerdunud Chardonnay sobib hästi suitsukalaga. Koorene ja rammus kekstäidlased ja täidlased veinid sobivad kõige paremini rammusate kastmete
Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate veinidega. Tugevamaitselised toidud vajavad veidi täidlasemaid-jõulisemaid veine. 2. Nooremad veinid enne vanemaid, lihtsamad veinid enne kallimaid Selleks, et maitseaistingud valmistaksid elamusi, tuleb noori veine serveerida enne vanemaid ja lihtsamaid veine enne eksklusiivsemaid 3. Kuivad veinid enne magusaid Kuivad veinid maitsevad paremini enne magusaid. 4. Magusad toidud nõuavad magusamaid veine Kui magustoit on magusam kui vein, mida te selle kõrvale pakute, võib vein mõjuda ebameeldivalt teravalt. 5. Veini aroomi- ja maitsenüansid peaksid kajastuma ka toidus ning need võiksid üksteist täiendada Kui toidus või toidu juurde pakutavas kastmes on kasutatud tsitruselisi, sobib sinna juurde väga hästi vein, mille aroomi-ja maitsebuketis on tunda tsitruselisi. APERATIIV Aperatiiviks sobib kerge, värskelt happeline, söögiisu tõstev valge vein, vahuvein või isegi sampanja
6 Penedes D.O. Penedes on Hispaania tuntumaid veinipiirkondi, mis paikneb Vahemere kallastel, Kataloonia pealinnast Barcelonast põhiliselt lääne suunas ja see hõlmab suures ulatuses nii Barcelona kui ka Tarragona maakondi. See on üks uuendusmeelsemaid ja liberaalsemaid veiniregioone Hispaanias ja seda nii tehnoloogia kui kasvatatavate viinamarjade poolest. Valmistatakse nii valgeid, punaseid kui ka rosé veine ning siin valmistatakse valdav osa Hispaania sampanja meetodil vahuveinist - CAVAst. Esimesed viinamarjataimed istutati Penedes'i piirkonda kreeklaste mõjuvõimu ajal. Hilisemad valitsejad ja veinigurmaanid, roomlased, muutsid aga Penedes'i üheks tuntuimaks Vana Maailma veinivalmistamise keskuseks. Möödunud aegadel oli Penede'sile iseloomulik Rancio (oksüdeeritud veini) tootmine, mille valmistamise meetod pärines rooma ajast. Suurtes, pooleldi maa sisse kaevatud savianumates hoiti veini seni kuni see muutus oma värvuselt
millest valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra lõhna. Petit Verdot- Kõrvaline, kuid väga kvliteetne koostisosa bordooveinisegus; selle vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades. Pinotage- Lõuna- Aafrika oma sort, viljaka Cinsault´i ja kindla maitsega Pinot Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is. Krug on uhke Pinot Meunier´ osatähtsuse üle oma veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja
On see hägune? Kui on, siis võib see olla riknenud - kuigi mõne punase veini kerge hägusus tähendab seda,et veinimeister on otsustanud mõõdukalt filtreerida. Klaasi põhja tekkinud setet ei peeta häguks, see kuulub pudeldatud veini normaalsete muutuste hulka. Värvi tumedus ütleb veini kohta nii mõndagi. Sügav punane toon annab mõista, et kasutati paksu kestaga viinamarju, näiteks Cabernet Sauvignoni või Syrah´t. Heledam värv võib tähistada Pinot Noiri või Camay´d . Punaste veinide vananedes nende värv luitub ja see annab veini kohta teavet. Valgete veinide puhul tähendab kahvatu, peaaegu veekarva värvus, et viinamarjad kasvasid jahedas piirkonnas. Sügav kuldne toon võib tuleneda soojemast kliimast, kuid see võib näidata ka, et vein on üsna vana ja laagerdunud tammevaadis. Oluline on ka värvivarjund. Noor punane vein võib olla purpur-karmiinpunane.
annaabi.ee 
