METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhte...
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid)
Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2
Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe Mn Sb plastsus väheneb Metalne läige(peegeldumisvõime) Ag 90% Al 70% Fe 40% Elektri- ja soojusjuhtivus elektrijuhtivus suureneb Hg Pb Fe Al Au Cu Ag soojusjuhtivus suureneb
jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Jämendusproov külmas olekus iseloomustab metalli deformeeritavust etteantud kuju ja mõõtmeteni survejõudude toimel. Jämendusproov tehakse lattmaterjalile, millest valmistatakse külmsepistamise teel polte, kruvisid või neete. Proovikeha lõigatakse latist nii, et selle kõrgus h=2 d (d on lati läbimõõt)
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke
Iseseisev kodutöö 16.01.2014 Elementide keemia. Metallid Vasta küsimustele. Vali õige vastus (vastused). Tõmba eesolevale tähele ring ümber! 1.Metallidele iseloomulikud omadused on: a) läbipaistvus c) läige e) elektrijuhtivus b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape
Värvus Hallika värvusega (erandid on Väga erineva värvusega Cu ja Au) Läige Iseloomulik metalne läige Enamasti läiketa (erandid on jood ja teemant) Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn)
Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, veega, hapete lahustega, soolalahustega) Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad (loovutavad elektrone) Reageerivad veega väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega 8.Redutseerija ja oksüdeerija määramine redoksreaktsioonis(oksüdatsiooniastmete muutumise järgi). Vihikus! 9.Selgita, mida tähendab metallimaagi rikastamine.
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt
+ + + + + + + + METALSE SIDEME TÕTTU ON KÕIKIDELE METALLIDELE ISELOOMULIKUD JÄRGMISED OMADUSED: METALNE LÄIGE (PEEGELDUMISVÕIME) Ag Al Fe 90% 70% 40% ELEKTRI- JA SOOJUSJUHTIVUS elektrijuhtivus suureneb Ag Cu Au Al Fe ... Pb Hg soojusjuhtivus suureneb PLASTSUS (SEPISTATAVUS) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe...Mn Sb plastsus väheneb MUUD OMADUSED · HALLIKAS VÄRVUS ERANDID: Cu PUNANE Au KOLLANE · TAHKED AINED ERAND: · KÕVADUS Hg VEDELIK PEHMED KÕVAD · MAGNETISEERITAVUS (Fe, Co ja Ni) SULAMISTEMPERATUUR KERG- JA RASKSULAVAD W Cr Fe Cu Al Mg Zn Pb Sn Hg
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6
et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Polümorfism ehk mitmekujulisus on esinemine mitmel eri kujul. Isomorfism moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste, mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus ja hea sepistatavus, metalne läige ja enamasti hallikas värvus. Tihedus(kergmetallid ja raskmetallid), sulamistemp.(nt. Hg -39o C, W aga 3400o C).Kõvadus(kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid). Elastsus(raud, vask ja elavhõbe). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim.
Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2
44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism. 2. Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus. 3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid 6. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist
likvatsioon. Vedelvoolavus on metalli võime täita vormi ja kopeerida selle kuju. oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Staatori korpus Materjalide tehnoloogilised omadused Survetöödeldavus (sepistatavus) Survetöödeldavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Materjalide tehnoloogilised omadused Keevitatavus on metalli või sulami omadus moodustada konkreetsetel keevitamise tingimustel jäik mitte lahtiühendatav ühendus. See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele nõuetele.
Välimus läikiv enamasti mitteläikiv(jood on üks eranditest) Agregaatolek tahked (v.a elavhõbe) tahke või gaasiline(broom on ainuke vedelik) Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks
· elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus on metalli võime vastu panna niiskuse ja õhuhapniku . · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutes või leelisega. · Kuumapüsivus kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeerida 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused · Omadused võimaldavad metallide töötlemist mis iganes viisil · Valatavus · Sepistatavus · Keevitatavus · Lõigatavus 2.Metallid 2.1 Füüsikalised omadused · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja induim). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma
lennukiehitus jne) 3.abi ja viimistlus materjalid(värvid, määrded, jahutusvedelikud, õlid jne) 4. hooldusmaterjalid ehk pesuvahendid(lahustid) Tehnikas kõiki nimetatud materjale iseloomustavad järgmised põhiomadused: 1. mehaanilised(tugevus, pinna kõvadus, deformeeritavus, sitkus) 2.Elektrilised omadused (juhitavus, eritakistus) 3.Füüsikalised omadused(sulamis temp, erikaal,korrosiooni kindlus) 4.Tehnoloogilised omadused(sepistatavus, valatavus) Põhiomaduste tundmine võimaldab luua: 1.nüüdisaegseid, kaasaegsed seadmeid(töökindlaid) 2.Luua uusi sulameid, materjale 3.Seadmete õigeaegne remont ja hooldamine Kõik need omadused on kinnitatud Riiklike standarditega- juuridilised dokumendid, nende alusel kontrollitakse marejali õigsust ja koostatakse tellimiskirjad. EN- Euronormid Materjalide mehaanilised omadused Mehaanilised omadused sõltuvad materjali keemilisest koostisest ehk siseehitusest.
sealhulgas ka Westoni normaalelemendid ja teised vooluallikad. Kõige enam valmistatakse nikkel-kaadmium akusid. Ülejäänud osa Cd-toodangust kasutatakse kunstiliseks otstarbeks. Kaadmium on üks tähtsamaid metalle elektrokeemias, Cd elektrosadestust on laialdaselt kasutatud selleks, et valmistada elektrooniliste materjalide juhtivaid detaile, mida 7 iseloomustab korrosioonikindlus, joodetavus, sepistatavus jne. Pindade katmiseks kasutatakse kaadmiumi ka kosmose- ja sõjatööstuses. 2000. aastal rafineeriti kaadmiumi 27 riigis, millest 8 riiki moodustasid kaks kolmandikku kogu maailma toodangust. Kõige suuremad rafineerimistehased asusid Jaapanis ja Hiinas, suuruselt kolmas oli USA-s. Kokku toodeti kaadmiumi 2000. aastal 19700 tonni, sellest USA toodang oli 1890 tonni (Butterman ja Plachy i.a). Joonis 1. Kaadmiumi tarbimine maailmas (Data from World Bureau of Metal Statistics 2001). 4
0,035%. Kui lubjakivi sisaldab aga üle 6% savi, siis saadakse pärast põletamist hüdrauliline lubi. Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Miks on metallid sepistatavad? Mis on sepistatavus? Metallid on sepistatavad valentselektronide liikuvuse tõttu (kui me nihutame katioone üksteise suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt libisevad kihid aatomkihid, mis võivad rõhu mõjul üksteise suhtes libiseda. Ccp-struktuuris on 8 komplekti libisevaid kihte, seetõttu on ccp-struktuuriga metallid hästi sepistatavad (nt
· Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused Omadused võimaldavad metallide töötlemist, mis iganes viisil 1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus 4. Lõigatavus 1.4 Legeerivate elementide tähtsus teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust, läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi, terase tugevust ning muudab peenestruktuurilisust. · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema
summutavad. Magneesiumisulamite puuduseks võrreldes teiste metalliliste materjalidega on piiratud kasutatavus kõrgete temperatuuride ning niiske sooli sisaldava atmosfääri korral (vähene korrosioonikindlus). Alumiinium on umbes 1,5 korda ja teras umbes 4,5 korda raskem. Kerguse tõttu sobivad magneesiumisulamid näiteks lennukite ja autode detailide ning kantavate seadmete (redelite, elektriliste tööriistade, mootorsaagide jms) valmistamiseks.Tähtis on ka hea töödeldavus (sepistatavus). 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. On nii gaasilisi, tahkeid kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad. 21. Alused- koosnevad metallioonist ja hüdroksidioonist (OH-). 22
70. mittemetallide aatomite elektronskeemi koostamine. Vaata punkti nr 3. Minu arvates puudub nende vahel vahe. J 71. mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. omadus mittemetall füüsikaline tahke vedel või olek gaasiline(broom on ainuke vedelik) välimus enamasti mitte- läikiv(erand: jood) elektrijuhtivus halb v.a grafiit sepistatavus halb venitatavus halb sulamis temp üldiselt madal keemis temp üldiselt madal 72. põhilised mittemetallid ja nende omadused. Vesinik H2; Hapnik O2; Väävel S; Lämmastik N ; Süsinik C Mittemetallide füüsikalised omadused Mittemetallide füüsikalised omadused erinevad üksteisest suuresti: erinev värvus väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br 2) Ühiseid jooni on vähe halb soojusjuhtivus
toimu keemilisi muutusi. (alumiiniumpotid) Tavatingimustel: 20C ja 1atm. Kõik ained mis on vedelas olekus on võimalik viia üle tahkesse, kuid mitte gaasilisse olekusse. (osad ained lagunevad temp. tõustes ja rõhu langedes.) Tahkeid ained on võimalik viia vedelasse, kuid mitte gaasilisse olekusse. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näide: kõikide elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. b. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta Näide: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jt. c. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot
elektrijuhtmed), samuti ka plii (akud, bensiin, tikud, haavlid ja kuulid). Sageli kasutatakse metallide sulameid, mis on puhastest metallidest paremate omadustega. Tuntumad sulamid on teras (Fe+C), pronks (Cu+Sn), duralumiinium (Al+Cu+Mg) ning messing (Cu+Zn). Metallide üldomadused Metallide omadused tulenevad metallilise sideme olemasolust. 1) Metalne läige e. peegeldumisvõime (Ag 90%, Al 70%, Fe 40%) 2) Elektri- ja soojusjuhtivus (Ag) 3) Plastsus e. sepistatavus (Al) Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks. Mustadeks loetakse rauda ja rauasulameid ja kõiki ülejäänuid värvilisteks (Cu punane, Au kollane). Kõik metallid peale elavhõbeda on tahked. Metallid jagunevad ka kõvaduse järgi, kõige kõvem on Cr, üks pehmeim Na. Magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni). Sulamistemperatuur (Kõige kõrgem volfram (W, 3410 kraadi), kõige madalam elavhõbe (Hg, -38,9 kraadi), raua sulamistemp. on ~1535 kraadi
aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide
ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st
ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuna, kuid vähesel määral gaasilisena; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse.
Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). Metalliliste sidemetega tahkised- kõrge soojus- ja elektrijuhtivus, madal ionisatsioonispotentsiaal, sepistatavus, plastsus, eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus, uue materjalina amorfsed metallid (mehaaniliselt eriti tugevad, kõvad ja purunemissitked). Kovalentsete sidemetega tahkised-sageli kõrge s.t. ja suur kõvadus, aatomite paigutus mõjub omadustele (võrdle grafiiti, teemanti ja fullereeni). Molekulaarsete sidemetega tahkised- nõrgad molekulidevahelised jõud (madal s.t.), nii kristalsed kui amorfsed ained, lahustuvad hästi nii polaarsetes kui mittepolaarsetes solventides
rõhu langedes osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad vaid kahes olekus (nt kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse). Ainete ja materjalide füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest"(tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist(kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis-ja keemistemperatuur), laetud osakeste liikumisvõimest(elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis(elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutusest. Ainete ja materjalide klassifikatsioon ning tähistamine: Klassifikatseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse.
vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal. omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifitseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st
gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuna, kuid vähesel määral gaasilisena; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 3
annaabi.ee 
