• Tähendusel on mentaalse leksikoni struktuuris oluline roll. • Samal ajal sisaldab mentaalse leksikoni üksus lisaks tähendusele infot ka süntaktilise kategooria ning morfoloogia ja fonoloogia kohta. • Mentaalne leksikon ei ole suletud, vaid täieneb pidevalt; see on dünaamiline, mitte staatiline kogum. Mentaalse leksikoni üksuste omavahelised suhted muutuvad pidevalt. • Õigete sõnade leidmisel lähtutakse semantilistest ja süntaktilistest tunnustest, sõnade tuvastamisel aga ennekõike nende häälikulisest küljest. Mentaalne leksikon sisaldab keelekasutaja kogu subjektiivse teadmise tema emakeele sõnade kohta. Selle teadmise võib jagada mooduliteks: • fonoloogiline moodul • artikulatoorne moodul • ortograafiamoodul • leksikaalgrammatiline moodul • leksikaalgrammatiline kodeerimismoodul • leksikaal-mõisteline süsteem • leksikaalpragmaatiline süsteem
jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria
morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel Prototüüp-kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata
Enamik maailmakeeli on SOV (45%) ja SVO (42%). Ainult subjekt-objekti vahekorda uurides selgub, et pea alati (96% juhtudest) on subjekt enne objekti. Verbi asukoht on teisejärguline küsimus, vähestes maailmakeeltes on OS ehk objekt enne subjekti (4%). VO on kõrvuti 91% keeltes. Verbi ja subjekti omavaheline järjekord on mõjutatud esimese lauseliikme süntaktilisest funktsioonist, lausetüübist, subjektifraasi grammatilistest (nt kas on 1.2. või 3. Isik) ja semantilistest omadustest ning subjektifraasi infostruktuurilistest omadustest. Keeled hargnevad kas vasakule või paremale (nt inglise k paremale, oroki k vasakule). X ja Y on järjekorras XY VO keeltes sagedamini kui OV keeltes, kui on X mittehargnev ja Y hargnev. A ja N on mittehargnevad kategooriad, mistõttu nende järjekord pole ennustatav. Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri. 12. Morfeemide liigid: · sufiks järelliide · prefiks (kõige sagedasem) eesliide
sõltub kasutusolukorrast ja funktsioonist, mitte keele üldisest struktuurist. Tekst on koht kus keele tähendus realiseerub. Püüti koostada tekstigrammatikaid sarnaselt keelegrammatikale, millega saaks eristada normaalseid tekste ebatavalistest. Teksti moodustamine sõltub kommunikatsiooniolukorrast. Kasutatakse tagasiviiteid, struktuurilist sidusust asesõnu ja sünonüüme. Mari on minu õde, ta töötab siin. Struktuuriline sidusus (grammatiline & lingvistiline) erineb semantilistest sidususest. Tekst ei pea olema tingimata ainult sõnaline, töötab ka mõnes muus süsteemis. Linnasemiootika uuritakse milliste tähenduste abil loob linn tähendusi (tegelikult linnaelanikud). Monumendid, linnaosad, haljasalad, tänava nimed. Biosemiootika. R. Bart Kirjutas moe-keelest artikleid ja selles keeles loodavatest tekstidest. Mitte ainult mood kui kõrgmood. Märgiline riietumine. Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised
väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. Nominatiiv-akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel)
Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: - norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); - norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. Õnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K. Opalek on lisaks mitte ainult näinud normi kahe põhimõtteliselt erineva sisustamise võimalusi, vaid ta on - kasutades kõneaktiteooria seisukohti - pakkunud ka ratsionaalse võimaluse Õteaduses sellise dualismi ületamiseks
ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon Pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind) --siin on joonis-- Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus... Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons) Semantika klassik John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia . polüseemia eristamisel.
rühmast)- tähendus areneb- nt algul on kodus olev koer ainult koer, lõpuks teab palju rohkem koeri, nt erinevaid ja nt koerakasvatajal on erinev tähendus sõna koer kohta. Erinevatel inimestel on erinev arusaam koerast. · tähendus sõltub isiku arengust ja teadistest, kõne situatsioonist ja kontekstist. Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam) · Sõnatähendus: koosneb semantilistest komponentidest: iga sõna koosneb pisikestest tähenduslikest elementidest. - leksikaalne mõiste- tunnused on vajalikud objekti äratundmiseks - leksikaalne taust- tunnused on vajalikud objekti seostamiseks teistega; sõna kasutamiseks kõnes. Tähenduse aluseks on kujutlus või mõiste NB kujutlusi rohkem kui keeleüksusi. Tähendus- rühmitamine- tuleks mitu erinevat varianti pakkuda ka 4nda liigse ülesannetel a) mida inimene rühma paigutab
endotsentrilise struktuuri põhisõna ja selle laiendid. Komplement on kohustuslik lauseliige. Põhisõna ei saa esineda kontekstivabas lauses ilma komplemendita. Valents - selle kohtade või argumentide e kohustuslike laiendite hulk Valent on eelkõige verbidel. Verbide valents võib olla 0-3 35. Ühildumine. Ühildumine e kongurents - sõna teatud vormitunnuste tingitus teise elemendi vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Ühildumine on väga levinud nähtus keeltes. Nt eesti keeles peavad adjektiivatribuudid olema samas käändes kui nende põhisõnaks olev substantiiv. Sooühildumine Isikuühildumine esubjektikonjugatsioon Ühildumine suurendab teate liiasust ja aitab seega kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid 36. Rektsioon. Rektsioon e sõltumine on sõltuvussuhetega kaasnev kindla vormi nõue
tajudest visuaalsel teel!). Tajukogemustik. Metonüümia (indeksikaalne) Osa terviku asemel. foto · Elus elutut asendamas (looja loodu asemel) · Konkreetne abstaktset keha ja nähtav/katsutav asendab tegevust, tunnet, taju, nähtamatut abstraktset. Tähenduste kujunemine Etümoloogiad · Grammatiseerumine · Ülekannete süstemaatilisus. Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused...
oleks jäämägi merepõhja läinud (armusuhe) Semantilised primitiivid on baasmõisted, millele muud mõisted on redutseeritavad, kuid mis ise on defineerivatud. Meel mõisted Keel Referaat Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali tekib siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb
4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises Austin, Opalek. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum).Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). Analüütilises jurisprudentsis loetakse peamiseks ülesandeks juriidiliste terminite keelelist analüüsi, nende omavaheliste seoste uurimist võimalikult sõltumatult igasugusest välisest kontekstist. 1970.-1980. aastatel oli kõneaktiteooria klassikute John L. Austini ja John R
(maskeerimismeetod inimene ei teadvusta sõna algul sõna 1te silma ja siis müra teise silma, aga seoseid inimesed oskavad hiljem luua nt nõel-niit kui maskkeeritud praimiv sõna oli lähedases sisulises seoses mingi sõnaga, mille alusel oli järgnevalt vaja teha leksikaalne otsustus, siis olid vastused kiiremad ja õigemad) Praiming on sõltuv objekti teatud güüsilistest omadustest. Taastundev teadlik mäletamine sõltub tugevasti semantilistest teguritest, assotsiatsioonidest, mäluülesandest jne Praimingu mälu võib ületada eksplitsiitse mälu kestust. Praimingu aluseks on sageli teatud ärritajate või toimingute korduv esinemine. Hilisemal sama ärritaja kordumisel on sellele antav vastus parem isegi kui seda ärritajat või toimingut varem ei mäletata. vaatenurk, asukoht võib olla teine. peamine on objekti põhistruktuuri ja objekti elementide vaheliste
puudutavad paratamatult normide võimalike erinevate käsitlemisviiside küsimusi. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K. Opalek on lisaks mitte ainult näinud normi kahe põhimõtteliselt erineva sisustamise võimalusi, vaid ta on – kasutades kõneaktiteooria seisukohti – pakkunud ka ratsionaalse võimaluse õigusteaduses sellise dualismi ületamiseks. Normide mittelingvistiline
Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al. 2004) on siinse käsitlusega hästi sobival seisukohal, et kõnelemine on loov tegevus, kasutuskõlbulike keelevahendite hulk pole suletud ja kuuldav tekst on kuulaja jaoks üksnes vihje kõneleja mõistmiseks. Samas postuleerib ka Columbia koolkond kõne kõrvale ikkagi ka keele kui süsteemi, millel on range struktuur ja mille elementidel on semantilised tähendused. Neist semantilistest tähendustest küll ei piisa kuulajale kõneleja mõistmiseks, aga millegipärast on nad 42 Eeldused ikkagi kirjeldusse sisse jäetud – selles mõttes ei ole radikaalne funktsionalism kaugeltki piisavalt radikaalne. • Suhtluse toimimise seletus, et kuulajal on eelnevad ootused teksti sisu kohta, mille ebakindlust tekstiga tutvumine
annaabi.ee 
