*Jooke valatakse paremalt poolt. *Taldrikud koristatakse paremalt poolt. Laua koristamine *Toidukordade vahel jäetakse lauale vähemalt vee klaas. *Toidukorra lõppedes · Nuga ja kahvel kella 5 asendisse *Söömise lõpetamisel · Salvrätt kergelt kokkupanduna taldrikust vasakule. Avec kutsel on see kirjas, pakutakse midagi kohvi kõrvale. Roogade sobivus alkohoolsete jookidega Roa nimetus Joogi nimetus Klaas temper. Külmad suupisted Viin, nastroika Viina kl. 4-5 kraadi (terava maits.) Külmad maheda maits. Kanged veinid Madeira klaas 13-15 Suupisted kraadi Külmad kalasuupisted Valge kuiv vein Valge veini kl. 8-10 kraadi Külmad lihast suupisted Punane vein Punase veini kl. 10-12 kraadi
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon
iseteenindus, jaekaubanduses ja toitlustuses müügi- ja teenindusvorm, mille korral kauba ostja või teenuse tarbija teenindab end ise. Selvelaud on iseteenindus laud, kus inimesed võtavad ja valivad endale sobiva toidu, mida naad söövad. (ENE 8) 1.1 Selvelauad Fursettlaud on selvelaud, millel toit on serveeritud nii, et seda saab püsti seistes süüa. Kõik toidud on valmistatud üsna väikeste suupistetena . Puuviljalaud kaetakse lühiajaliste vastuvõttude puhuks. See on otstarbekas katta siis, kui külaliste arv ei ole täpselt teada. Juustulaud võib katta mitmesuguste vähem või rohkem pidulike sündmuste puhul. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud. Kokteililaud kaetakse kokteilivastuvõtuks lõunasel ajal või õhtupoolikul. Varem kaeti kokteililaud sageli ka pärast pidulikku lõunasööki, praegu seda tavaliselt ei tehta. Eeljoogilauda iseseisva lauana ei kaeta, see eelneb pidulauda istumisele või selvelauaga vastuvõtule
............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö. Sõnastage noorterestorani äriidee. (Võib kasutada mõnd rühma liikmetele tuttavat olemasolevat toitlustusettevõtet). 1.6. Baarid Baarid on toitlustusettevõtted, mis pakuvad peamiselt jooke ja suupisteid, õdusat keskkonda ajaviitmiseks. 18 Baarid võivad olla: 1) iseseisvad ettevõtted, 2) asuda hotellides, restoranides, laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted: toidubaarid; joogibaarid: pub, veinibaar, kokteilibaar; spetsialiseeritud baarid: karaokebaar, jäätisebaar, pitsabaar,
Keedetakse supipuljong. Maitsestatud, kurnatud, keeva puljongisse pannakse valmimise järjekorras keema supi retseptuuris näidatud ained ning suppi keedetakse nende valmimiseni. 5. Kuidas keetetakse konsomeesi? Sool ja vürtsid lisatakse selgetesse pulj. 10-15min. Enne keetmise lõpetamist. Enam jaolt tehakse lihast või kalast. 6. Millega maitsestatakse konsomeesid? Pipar, piment, loorberileht, estragon, rosmariin, till, aed- haraputk jne. Lisatakse ka alkohoolseid jooke. 7. Milliseid lisandeid serveeritakse konsomeede sees? Omlete- ja munahüüberibasi, juustuklimbid, kuumutatud köögiviljad, liha- ja kalapallid, klimbid mereandidest, keedetud munad, makaronitooted, üleküpsetatu riis, frikadellid, pelmeenid, röstitud saiakuubikud. 8. Millised lisandeid serveeritakse konsomeede juurde? Küpsetisi, soojepirukaid, soojevõileibu, pannkooke, profitroole, juustukroketeid, omlette. 9. Kuidas keedetakse püreesuppe?
hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, tsitrusviljade riivitud koorega. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse vähese rasvaga kahelt poolt kuldkollaseks, kotletid võib panna 5-7 minutiks ahju järelvalmima. Kohupiimapudingud- Serveeritakse järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivatatuid puuvilju ja marju, sukaade. Valmistamiseks lisatakse peenestatuid kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning, muud retseptuuris näidatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, tsitrusviljade riivitud koor. Lõpuks segatakse ettevaatlikult munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis veevannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse veevannil 20-30 minutit. Pudinguid
maitsestatakse vanilli, köömnete või riivitud tsitrusviljade koorega. Taignal lastakse pool tundi seista ja vormitakse kahe lusika abil pallid. Need praetakse fritüüris kuldkollaseks. Serveeritakse vahetult peale valmimist suupistena või järelroana. KÜPSETATUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimapudingud serveeritakse tavaliselt järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivataud puuvilju ja marju. Kohupiimapudingu valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning muud retseptis näidatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, riivitud tsitrusviljade koor. Lõpuks lisatakse ettevaatlikult juurde vahustatud munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis vesivannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil 20 - 30 minutit
Suvel võib valida klassikalise siidkleidi või kerge kostüümi. Klassikalise stiili juurde kuuluvad ka mõõduka kontsaga kingad, tagasihoidlikud ehted ja klassikaline ridikül. Kiiresti muutuv mood pakub palju võimalusi maitsekaks rõivastumiseks. 15 Õhturiietus Kutsekaardil on riietus enamasti märgitud ja sellest tuleb kinni pidada. Milleks üürida kallid ruumid, valmistada hõrgud suupisted, valida parimad veinid, maksta orkestrile, kui külalised saabuvad kohale rõivais nagu oleks mitmele eri üritusele minek. Daamid riietuvad alati kooskõlas härradega. Kutsele märgitakse härra riietus ka siis, kui kutsutav on üksik naine. Vastuvõtule peab ilmuma täpselt selles riietuses, mis kutsel märgitud või alla selle, mitte kunagi ei või märgitut üle pakkuda. Riietus ei ole ühegi peo eesmärk. Rõivad peavad ainult kaasa aitama peo õnnestumisele.
· Visiitkaartide vahetamiseks tuleb valida hetk, mil see ei häiri vestlust, ega ole vestluskaaslasele pealetükkiv. Diplomaatilises käitumises ja rahvusvahelises ärisuhtlemises võib kasutada visiitkaartidel prantsuskeelseid lühendeid, et enamlevinud sõnumeid edastada. p.m (pour memoire) - meeldetuletamiseks. Sellisele kaardile ei vastata p.f (pour feliciter) - õnnitlemiseks rahvuspühade jt pidulike sündmuste puhul. Saaja vastab kaardiga, millel lühend p.r ,,Tänan!" p.c (pour condoler) - kaastunde avaldamiseks; sümpaatia väljendamiseks p.r (pour remercier) - tänamiseks õnnesoovide, kingituste eest. Kaardile ei vastata. p.p (pour presente) - kasutatakse esitlemiseks või tutvumiseks kellegi kolmanda isiku vahendusel p.p
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
