3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet Penitsilliin inhibeerib peptidoglükaani sünteesi Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin O seoseline: side Ser või Thr jäägiga Nseoseline: side Asn jäägiga Inimese ABO süsteemi veregrupi antigeenid Rakkude välispinnale eksponeeritud sahhariidid funktsioneerivad kui molekulaarsed markerid O tüüp ei ole antigeenne A lisaks Natsetüülgalaktoosamiin B lisaks galaktoos
tagamine. Paikneb plasmalemmis ja endoplasmaatilise võrgustiku membraanis. Iseloomustage ABC tüüpi transportvalke ja nimetage mõni esindaja Koosnevad kahest või neljast subühikust.Neil on 2 membraanis paiknevad domääni ja kaks tsütosoolis paiknevat ATP-d siduvat ja hüdrolüüsivat domääni. Tuntud u 100 esindajat. Transpordivad nt antotsüaniini ja toksilisi ühendeid. Väga heterogeenne perekond. Millised taime poolt sekreteeritavad ühendid on vajalikud mügarbakterite NOD geenide ekspresseerumiseks? Taime juurtest vabanevad atraktiivsed signaalained (tavaliselt flavonoidid), mis stimuleerivad mullas elavate bakterite nn. nod geenide ekspressiooni. Kirjutage õhulämmastiku assimileerimise üldvalem mügarbakterites N2 + 16ATP + 8e- + 8H+ --> 2NH3 + 16ADP + 16P + H2 Seda reaktsiooni viib läbi nitrogenaasne kompleks. Kk peab olema anaeroobne. Elektronide doonoriks on ferrodoksiin. Bakterid saavad taimedelt vastu malaati
Modifitseerimise käigus muudetakse valgu konformatsiooni või lisatakse molekule/aineid. Keemiliste modifikatsioonide hulka kuuluvad(toimub läbi kovalentsete interaktsioonide): a)atsetüleerimine(N-a-atsetüültransferaas), b)N-terminaalne metülatsioon, c)N-terminaalne müristoüleerimine(liidetakse lipiid, mille kaudu intereeritakse membraaniga), d)lipiidide lisamine, e)C-terminaalne amidatsioon, f)glükosüleerimine (praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud, s.t. et nad sisaldavad aminohapete külge kovalentselt seotud oligosahhariidseid ahelaid. Eristatakse kahte tüüpi glükosüleerimist: N- seoseline (toimub Asparagiini lämmastiku aatomi kaudu) ja O-seoseline (toimub Seriini või Treoniini hapniku aatomi kaudu) g)fosforüleerimine (fosfataasid ja kinaasid) h)intiini mehhanism(aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist st lõigatakse välja osa järjestusest-intein-ja ligeeritakse
nimetatakse germinatsiooniks. 12. Sümport, antiport, uniport SÜMPORT – kui prooton ja molekul liiguvad läbi transporteri kanali samas suunas ANTIPORT – transpordib ühe aine sisse ja teise välja; nt prootoneid sisse ja Na välja UNIPORT – transporditava aine tungimine rakku ei sõltu muu aine transpordist; transporditakse korraga ühte molekuli 13. Siderofoorid – Tähtis osa metallioonide transpordis. Sekreteeritavad proteiinid ehk siderofoorid seovad Fe (raua) kelaatidesse ja transpordivad neid bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on
b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes · ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) · Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia.
monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia.
Tänu sellele on neid kergem rakust välja transportida. Siledapinnalist ERi on rakkudes vähem kui rERi. Seevastu maksarakkudes on sERi rohkesti. Sarkoplasmaatiline retiikulum on oluline kaltsiumi kontsentratsiooni regulatsioonis. Selle luumenis on palju kaltsiumiga seonduvaid proteiine, mis teevad võimalikuks kaltsiumi hoiustamise ERis. Kaltsium pääseb luumenisse tänu membraanis olevatele kaltsium-ATPaasidele. Enne kui sekreteeritavad valgud transporditakse ERist nende sihtmärk piirkonda, toimub tsütoplasmavõrgustikus nende muutmine ehk modifitseerimine. 30. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud organelle. Ühed lüsoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised laguntatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. 31. Golgi kompleksi funktsioon.
Tonoplasti ATPaasi aktiveerivad anioonid (nt Cl-). Toimub prootonite pumpamine vakuooli. Oluline, et osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsioon tõuseks taime saaks vett. 34. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse Hüperpolarisatsioonil avanevad Kin kanalid. 35. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab anioonide neeldumist rakkudesse Anioonide kotransport prootonitega. 36. Millised taime poolt sekreteeritavad ühendid on vajalikud mügarbakterite NOD geenide ekspresseerumiseks? Nimetage lisaks nende ühendite teisi funktsioone taimedes. Flavonoidid ehk aktiivsed signaalained. Mügarbakterid põhjustavad juure rakkudes mitootilist aktivatsioon rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning moodustub juuremügar. Flavonoidid on olulised pigmendid taimedes, nad annavad kollase, punase, sinise värvuse õitele, et meelitada ligi tolmendavaid putukaid. Mõndadel flavonoididel on inhibeeriv aktiivsus
20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Organell-spetsiifilised signaaljärjestused 14. Sekretoorne rada, eksotsütoos ja endotsütoos · Valkude süntees toimub karedapinnalisel ER-l, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool- sekretoorne rada- lüsosomaalsed valgud, Golgi valgud, integraalsed, membraansed ja sekreteeritavad valgud · Ülejäänud valgud sünteesitakse vabadel, tsütosoolsetel ribosoomidel- jäävadki sinna, kui ei sisalda signaaljärjestusi (mitokondriaalne, peroksüsomaalsed, tuumavalgud · SRP- Signaali äratundev kompleks (signal recognition particle) interakteerub N terminaalse signaaliga · Valkude suunamine ER toimub sünteesi käigus- kotranslatsiooniline translokalisatsioon Selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed ja
stabiilse temperatuuriga ja toitaineterikas. Inimesel aga soodustab normaalne soolestiku mikrofloora seedekulgla epiteeli arengut, angiogeneesi (uute veresoonte tekkimist) ning kaitseb ka koekahjustuste eest. Soolestiku bakterid soodustavad toidu, eriti taimsete polüsahhariidide omastamist. Lisaks aitab seedekulgla koloniseerimine kasulike (kahjutute) bakterite poolt vältida koloniseerimist patogeensete bakterite poolt. Ka bakterite poolt sekreteeritavad antimikroobsed peptiidid võivad kaitsta inimeste patogeensete mikroorganismine eest. On nädatud et lisaks on bakterite olemasolu vajalik ka tasakaalustatud immunsüsteemi arenguks. On tõendeid, et normaalse sooletiku mikrofloora muutmine võib soodustada kindlate haiguste teket nagu näiteks soolevähk. Inimese soolestikus elavaid baktereid nimetatakse enamasti kommensiaalseteks (st. et sümbiootiline suhe on
Nende vastu on loomulik immuunsus ebaefektiivne, kuna bakterid on lüsosoomidele resistentsed, seetõttu infektsioonid on sageli kroonilised. NK rakud on parim kaitse IC infektsiooni korral: NK suudavad ise hävitada nakatunud raku, sünteesivad INF-t, mis aktiveerib teisi rakke. Omandatud immuunsus - peamiselt cell mediated. Th1 CD4+ Th rakud aktiveerivad CD8+ Tc rakke. IC bakterid elavad raku sees -kättesaamatud AK-dele. Th rakkude poolt sekreteeritavad tsütokiinid on tähtsal kohal: N:IFN on väga tähtis. Ta aktiveerib makrofaage veel aktiivsemalt kahjutuks tegema sissesöödud patogeenid. Endotoksiinid on mikroorganismi rakuseina integraalsed koostisosad, mis kutsuvad esile põletikulise vastuse. Tulemuseks - jõuline polüklonaalne antikehade immuun vastus LPS-ile. Süsteemse bakteriaalse nakkuse endotoksiinid võivad käivitada immuunvastuse akuutse faasi. Põletikulise vastusega kaasnevad koe kahjustused/
49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile. 50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? ER - Sekreteeritavad valgud sisaldavad N-terminaalses otsas nn ER signaal- e liiderjärjestuse. Signaaljärjestused on näiteks NLS ja NES. (tõin selle 48. juurest ära, sest ei vastanud eriti küsimusele, pigem sellele, aga mitte eriti hästi...) Signaalpeptiidi mõlemis otsas on mõned pos laetud AH-d, keskel 8-10 hürdofoobset AH-d. Hüdrofoobne piirkond on oluline just valgu seostumisel ER pinnal paiknevate retseptoritega. 51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid
Tsüstiline fibroos Cl – kanalid Bipolaarsed häired Na+ /K+ -ATPaas Südametegevuse häired Na+ /K+ -ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) ENDOMEMBRAANID Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees. Nende vastu on loomulik (innate) immuunsus ebaefektiivne, kuna bakterid on lüsosoomidele resistentsed, seetõttu infektsioonid on sageli kroonilised. NK rakud on parim kaitse IC infektsiooni korral: NK suudavad ise hävitada nakatunud raku, sünteesivad INF-t, mis aktiveerib teisi rakke. Omandatud immuunsus - peamiselt cell mediated. Th1 CD4+ Th rakud aktiveerivad CD8+ Tc rakke. IC bakterid elavad raku sees -kättesaamatud AK-dele. Th rakkude poolt sekreteeritavad tsütokiinid on tähtsal kohal: N:IFN on väga tähtis. Ta aktiveerib makrofaage veel aktiivsemalt kahjutuks tegema sissesöödud patogeenid. Endotoksiinid on mikroorganismi rakuseina integraalsed koostisosad, mis kutsuvad esile (aktiveerivad) põletikulise vastuse. N: gramm-negat bakterite pinnal olev LPS võib käituda B-raku mitogeenina (st polüklonaalne B-raku aktivaator /üle TLR-4 ja LPS-spetsiifiliste BCR retseptorite/ st. anti-LPS AK-de teke stimuleeritakse 2-l erineval moel
pöörduvalt valgumolekuli hüdrofoobsete osadega ning takistab vale konformatsiooni ning 6 agregaatide teket. Kui valk pole mingil põhjusel saavutanud õiget konformatsiooni, siis ta pumbatakse läbi ER-i membraani tagasi tsütosooli, kus ta lagundatakse proteosoomides. ER toimib valkude kvaliteedi kontrolli punktina. 3. Valkude glükosüleerimine. Praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud. ER-is toimub ainult N-seoseline glükosüleerimine. Endoplasmaatilises retiikulumis toimuva N-seoselise glükosüleerimise seisneb selles, et: 1. kõigepealt sünteesitakse valmis suur prekursor-oligosahhariid, mis koosneb komest glükoosi, üheksast mannoosist ning kahest N-atsetüülglükoosaminist. Struktuur on seotud spetsiaalse lipiidi, mida nimetatakse dolihooliks, külge. 2
pump ei osale membraanipotentsiaali genereerimises. Ca2+-ATPaas rakumembraanis, EVP membraanis, tonoplastis (p ATPaas) 45. Iseloomustage ABC tüüpi transportvalke ja nimetage mõni esindaja ABC-tüüpi pumbad transpordivad erinevaid ühendeid: lipiide, väikeseid valke, ekstrakolesterooli, antotsüaniini, toksilisi ühendeid. ABC tüüpi transportvalk lipiididele - flipaas 48. Millised taime poolt sekreteeritavad ühendid on vajalikud mügarbakterite NOD geenide ekspresseerumiseks? Taime juurtest vabanevad atraktiivsed signaalained, tavaliselt flavonoidid, mis stimuleerivad mullas elavate bakterite nn. NOD geenide ekspressiooni. 49. Kirjutage õhulämmastiku assimileerimise üldvalem mügarbakterites N2 + 8e- + 8H+ + 16ATP 2NH3 + H2 + 16ADP + 16Pi 50. Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud
nakatumine toimub lülijalgse abil, naha kaudu või inhalatsioonil, sissesöömisel kõrgem. Virulentsus. Brucella • Seerumresistentsus (fagotsüüdid ei saa hakkama) • Eksotoksiini ei tooda, endotoksiin on vähem virulentne kui teistel G- pulkadel. • Fagolüsosoomi happelises keskkonnas indutseeritakse olulisi virulentsusgeene virB operonis, reguleerib rakusisest paljunemist. Fagotsüteeritud bakterid kantakse põrna, maksa, luuüdisse, lümfisõlmedesse, neerudesse. • Sekreteeritavad proteiinid indutseerivad granuloomide teket nimetatud organites, kaugelearenenud vormi korral ka teistes organites. • Invasiinid (Francisellal ka) limaskestade epiteeli läbimiseks. Levib intratsellulaarselt makrofaagides. • Inhibeerib PMN degranulatsiooni, väldivad seerumi bakteritsiidset toimet, levivad põrna ja maksa. Francisella • Antifagotsütaarne kihn • Rakusisene patogeen, seerumresistentne, fagotsüütidele resistentne. Levib intratsellulaarselt makrofaagidega.
Leukotsüütide ülesandeks on organismi kaitsmine patogeenset sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte. Valgelibled kasutavad vereringet transpordiks, kuid toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse- seda nimetatakse leukodiapedeesiks. Liikumapanevaks jõuks on kemotaksis ( neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Trombotsüüdid Trombotsüüte ehk vereliistakuid on kehas 150-400 * 10 astmes 9 ühes liitris veres. Nad on tuumata ning nende läbimõõt on 2-4 mikromeetrit ja nende eluiga on 10 päeva. Nad tekivad megakarüotsüütidest. Trombotsüütide funktsiooniks on hemostaas ehk kaitse verekaotuse eest ehk vere hüübimine. Vigastuse kägius paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Adhesiooni takistavad
funktsioneerib), seda ,,õrnem" (kapriissem) on ensüüm. Ntx ensüüm, mis funktsioneerib imetajarakus (täpne pH, väikesed temp kõikumised, kõik on kontrollitud), on küllaltki tundlik. Ensüüm, mis aga töötab rakuvälises keskkonnas, on eeldatavasti stabiilne ja mitte nii nõudlik keskkonna tingimuste suhtes. Ntx mtDNA metabolismi ensüümid on õrnad (Sedman), tsellulaasid on mikroobide poolt keskkonda sekreteeritavad ensüümid, töökeskkond on muld, seetõttu ka stabiilsed (Väljamäe). Ensüümide säilitamine Paremini säilivad tingimustes, kus on madal vee aktiivsus. Lüofiliseerimine vesi eemaldatakse otse tahkest faasist ilma vedel faasi minemata, vett sisuliselt pole (külmutad valguproovid sügavkülmas, lüofilisaatorisse, peale kõrge vaakum, sealt toimub vee üleminek jää faasist auru faasi, järgi jääb kuiv pulber, sedasi müüakse valke). Glütserool kaitseb külmumisel
Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna modulaarne valk - valgu üks osa = üks domään, millel on oma iseseisev funktsioon. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest. Nukleotiid koosneb – suhkur + lämmastikalus + fosfaatjääk, aga nukleosiid – suhkrujääk + lämmastikalus. DNA ja RNA erinevad üksteisest suhkrujäägi poolest. Selgroog (suhkru- ja fosfaatjääk)
annaabi.ee 
