kokkuleppest sõltumatut. ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata Uskus, et hüve on igavene ja Oma õpetaja Platoni mitmete muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud
supervõimu : Prantsusmaa ja Hispaania Ajaloolane Stone kirjutas : " Nad asetasid tema kuju ja pildi kuninglikus rüüs kirstule , ning kostus üleüldine südantlõhestav ohkamine , ägamine ja halamine , mille taolist inimkond pole eales näinud ega kuulnud . Kõige säravam päike loojus viimaks läände . " Mida õpetab Elizabeth meile ? Ole enesekindel , oota kannatlikult oma õiget hetke Suhtu tolerantselt teiste inimeste seisukohtadesse Säilita kriisiolukorras rahu Ürita iga päev õppida midagi uut Legend jutustab , et Elizabethi isa , kuningas Henry 8 komponeeris armastatud meloodia "Greensleeves" . Selle teose puhtas , siiras meloodias, rahulikkuses ja pastoraalses väärikuses peegeldub parim , mis on omane Inglismaale . " Meie printsid , oleme pandud kõrgele kohale nagu maailmale vaadata ; plekki meie riietel märgatakse peagi ja plekke pannakse varsti tähele me tegudelegi ."
,,Ta ei teadnud nähtavasti, et ta igatses valesti," mõtles minategelane, kui tema haige kaaslane arvas, et talle ei meeldiks kauged rannad ja avameri ning kui ei saa omal jõul üle läve, on lähedal väga palju, mida igatseda. See on näide üldisest erinevast arvamusest ja nägemusest, kuidas seda ei mõisteta. Liikumisvõimeline ja terve inimene tavaliselt ei näe ega tunneta enda ümber pisiasju, mis on haigele väärtuslikumad kui miski muu maailmas. Samamoodi suhtutakse seisukohtadesse, mis ehk ei ole nii tavalised ja igapäevased, kui ühiskond on harjunud. Neid peetakse valedeks ning imelikeks. ,,Eks ole selles midagi kurbkoomilist? Oleme lõpuks saavutanud selle, mida ammu igatsesime, ja ruttame sellest kohe lahti saama või vähemalt varjama." Kirjeldus esimese habemeajamise kohta, mis tegelikult on vaid esimene samm kogu elu kestval põgenemisteel, mis kunagi ei vii tagasi sinna, kuhu tahetakse jõuda. Omamoodi armastuse ja vihkamise suhe inimeses
Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid, üliõpilased olid aga õpipoiste või sellide seisuses. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. 23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus? Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. 24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist? Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis.
on veenda teisi selle kokkuleppe vajaduses ning oma seisukohtade ainuõigsuses ja vajalikkuses. Seejuures esindavad kõneluses osalevad isikud kellegi teise(partei, firma) huve. Kuna siinpuhul tähendab ,,teise tajumine teisena" teise tegelike huvide tajumist, mis on enese huvidega vastuolus, siis teiseneb see subjektiivseks kõnevõimetuseks, kuna inimene püüab veenda vastast oma seisukohtade paremuses ega süvene teise inimese seisukohtadesse. Seega peaks kõneluses osaleja loobuma egoistlikust seisukohast, et tema arvamus on ainuõige, ning oma kaasvestleja ära kuulama, et leida mõni kompromiss. 7) Ravikõneluse puhul seisneb inimese haigus tema võimetuses kõnelda: st võimetuses teist kuulama ning aru saama, leidma teistega ühist keelt. Inimene pöördub abi järele, sest ta mõistab oma haiguse olemust ega suuda taluda oma eraldatust teistest inimestest. Ravikõneluse puhul on oluline see, et üks pool on oma
See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist. Aristoteles Ta oli mitmekülgne õpilane Platoni arvates. Ta tegutses peamiselt oma loodud koolis – Lykeioni gümnaasiumis. Tema seisukohad kujunesid nii : võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas sellest oma seisukoha. Ta suhtus oma õpetaja mitmetesse seisukohtadesse kriitiliselt ( Platon) . Tema meelest tegi, Platon vea, pidades ideid meeltega tajutavate asjade täiuslikeks algpõhjusteks. Ideedel pole iseseisvat olemist. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena. Ja mitte kellegi muuna. - Karika idee. Inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Seepärast on inimene riiklik elusolend
TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul). Autor peab olema töös erapooletu, väited peavad põhinema faktidel. Lugeja peab saama autori väiteid kontrollida, seepärast peab teiste autorite seisukohad olema viidatud täpselt. Arutlus, arvutused ja terminid peavad olema täpsed, loogilised, tekst üheselt mõistetav. Uurimuse sisu peab olema mõistetav kõigile, mitte ainult valdkonna spetsialistile. Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust. Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu.
2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast. 3. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. 4. Nad kasvatavad oma lapsi oma uskumuste traditsioonis. 5. Nendel on suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks.6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui
väärtuste edasikandumist järgmistesse põlvkodadesse. Usulise traditsiooni lõhkumist ja seisukohtadega mittenõustumist käsitletakse kui kasvatamatust või reeturlikkust. 5. Nendel on suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks. Fundamentalistidel on see näitaja suhteliselt kõrge. 6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. Fundamentalistide puhul on tegemist suhteliselt ,,valmis maailmapildiga". Seda toetab ka fundamentalistlike liikumiste ja gruppide suhteliselt kõrge sidususe määr. Inimesed, kellel on sarnased väärtused ja ideaalid, tunnevad suhteliselt suuremat ühtekuuluvustunnet, mis omakorda kinnistab nende veendumuste õigsust. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse
võõrandumine. Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje-kindlus vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid.
- toob esile afekte, negatiivseid emotsioone, viha, vimma, pahurust, kibestumist... - halvab suhtlust, koostöövalmidust - hägustab probleeme - sunnib peale räigeid kaitsemehhanisme - halvab analüüsi- ja orienteerumisvõime - muudab seisukohad (hinnangud, taotlused, hoiakud) jäigaks - sunnib osalejad vastandlikele positsioonidele, nii et ollakse sallimatu, tõrjuv, ägedameelne, oma seisukohtadesse klammerduv - suurendab erimeelsusi, lahkarvamusi, kisub lõhe suuremaks veelgi - kahandab sarnast, väärtushinnangute ja huvide ühisala - teise poole seisukohti asutakse vaagima ülivalvsalt - ähvardab süveneda, eskaleeruda - võib esile tuua ohtlikult destruktiivseid taotlusi: vastane elimineerida, hävitada Mis määrab konflikti lahendatavuse? 1. panuse suurus 2. väärtuste vastandlikkus/lähedus 3. probleemi jaotatavus allosadeks
Laste kasvatamisel hinnatakse kõrgelt usuliste väärtuste edasikandumist järgmistesse põlvkodadesse. Usulise traditsiooni lõhkumist ja seisukohtadega mittenõustumist käsitletakse kui kasvatamatust või reeturlikkust. 5. Nendel on suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks. Fundamentalistidel on see näitaja suhteliselt kõrge. 6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. Fundamentalistide puhul on tegemist suhteliselt „valmis maailmapildiga”. Seda toetab ka fundamentalistlike liikumiste ja gruppide suhteliselt kõrge sidususe määr. Inimesed, kellel on sarnased väärtused ja ideaalid, tunnevad suhteliselt suuremat ühtekuuluvustunnet, mis omakorda kinnistab nende veendumuste õigsust. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse
põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas. Eelkäijatele tuginedes kujundas ta tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese vastav õpetus püsib tänaseni loogika alusena. Kuigi Aristoteles pidas Platonist kõrgelt lugu, suhtus ta mitmetesse tema seisukohtadesse siiski kriitiliselt. Nii näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest eristas Platon liigselt ideid meeleorganitega tajutavatest esemetest ning nähtustest. Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee
põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas. Eelkäijatele tuginedes kujundas ta tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese vastav õpetus püsib tänaseni loogika alusena. Kuigi Aristoteles pidas Platonist kõrgelt lugu, suhtus ta mitmetesse tema seisukohtadesse siiski kriitiliselt. Nii näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest eristas Platon liigselt ideid meeleorganitega tajutavatest esemetest ning nähtustest. Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee
Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje- kindlus tegelikult vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid.
See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: ,,...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb
See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: ,,...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb
See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: „...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi“. See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: „Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud – läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni“. Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb
väiksemaks kujuneb lahkunud klientide osakaal. Kaebus laheneb edukalt, kui sellega tegeletakse vaid üks kord ja lahendusest saavad kasu nii klient kui ka ettevõte. Keegi ei võida pikaleveninud kirjavahetusest, kus vaidlejad takerduvad oma seisukohtadesse või ettevõte venitab vastuse and- misega. Uuringud tõestavad, et tuleb olla tänulik pettunud kliendile, kes tagasi tuleb ja ütleb, millega ta rahul pole. Teenindajal tekib võimalus olukorda parandada ning halb info ettevõtte kohta ei levi.
annaabi.ee 
