kiirgussoojusülekande tingimused. Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k : 1 k= 1 1 W/(m2K), + + 1 2 kus 1 - soojusülekandetegur aurult radiaatori sisepinnale W/(m2K); - radiaatori seina paksus m; - radiaatori seinamaterjali soojusjuhtivustegur W/(mK); 2 - soojusülekandetegur radiaatori väispinnalt õhule W/(m2K). Radiaatoris toimub auru kondenseerumine ning vabaneva soojuse (aurustumissoojus r) ülekandumine radiaatori seina sisepinnale. See soojusülekandeprotsess kulgeb väga intensiivselt - 1 7000 W/(m2K). Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel ( 60 W/(mK), = 5 mm). 3
1 2 kus 1 soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale W/ (m2 · K); radiaatori seina paksus mm; radiaatori seina materjali soojusjuhtivustegur W/(m · K); 2 soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule W/(m2 · K). Radiaatoris aur kondenseerub ja vabanev soojus (aurustumissoojus r) kandub intensiivselt (1 7000 W/(m2 · K)) üle seina sisepinnale. Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel ( =5 mm; =60 W/(m · K)). Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevasse keskkonda konvektiivselt ja kiirguse teel ning soojusülelandetegur 2 (10 12 W/(m2 · K)) arvestab neid koos. Konvektiivne soojuslevi radiaatori pinnalt õhule on olemuselt vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik
Osalt tekib eelkirjeldatud nähtus ka vale ekspluatatsiooni tõttu.); - tasaplekist katuste kalle on liiga väike, või pole projektis määratud, kus tuleb tingimata kasutada topeltvaltse; - sageli on projektis esitamata katusel käimise ja lumetõkke lahendused või ka lume eemaldamise võimalused, mis hoone kasutamisel võivad kujuneda tõsisteks probleemideks; - sageli ei arvestata meie raske kliimaga, ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali niiskuse- ja külmakahjustused; - on ka juhtumeid, kus projekt puudub täielikult või olemas ainult väga põgus arhitekti üldskeemskeem; - plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ka katteplekkide läbilaskvate valtside juures tekivad seinamaterjali tugevad niiskuse- ja külmakahjustused; - ülespöörded vertikaalpindadele ei vasta mingitele nõuetele (esineb juhtumeid, kus ülespöörde kõrgus on 20 mm ja seegi seinast eemal, ehkki peab olema süvendis või
Mida sügavamal on kaablid, seda ühtlasemalt soojeneb põrand. Soovitatav segukihi paksus kaablite peal on ca. 3 cm. Kallete valamiseks ja põrandaküttekaablite uputamiseks sobib Kiilto Põrandakütte tasandussegu. Peale kallete valamist peab trapp ja põrand olema täpselt samas tasapinnas, et trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht tuleks kvaliteetne. Seinad märjas ruumis Kõik märgades ruumides kasutatavad materjalid peavad olema niiskus/veekindlad. Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti
superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid
ebatõenäoline, et kogu ruumi ulatuses saavutaksid põlevgaasid üheaegselt süttimiseks vajaliku isesüttimise temperatuuri. Pistleegi teke on iseloomulik ruumides suurusjärgus kuni 100m3, kuna põlengu käitumine pikkades ja suurtes ruumides sõltub suurel määral ruumide geomeetriast ning senini pole nende jaoks välja töötatud ühtseid mudeleid. Pistleek võib tekkida vähema kui 10 minuti jooksul peale süttimist ja selle tekke kiirus sõltub seinamaterjali soojusjuhtivusest ja soojusmahtuvusest. Mida parem on seinte soojusisolatsioon ja väiksem soojusmahtuvus, seda kiiremini tekib põlengu korral pistleek. (Talvari, 2009, lk. 174) Taandumisstaadiumi määratletakse perioodina, mis algab pärast temperatuuri langust 80 %-ni maksimaalväärtusest. Temperatuuri langedes põlemise kui 5 keemilise reaktsiooni kiirus väheneb kiiresti, kuna põlevaine lenduvad komponendid on ära põlenud. Seega hakkab põlemiseeldustest domineerima
ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa aga sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks,
Üle on vaja vaadata põranda konstruktsioon, sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrus, sest just seina ja põranda vahelised praod lasevad hästi radooni sisse. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või kui need on ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleb muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. [2] Ruume on vaja võimalikult tihti tuulutada, nii vahetub radoonirikas ja ka puhas õhk kiiremini ning radooni mõju on väiksem. Tuulutada tuleb neidki ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon ei saaks sinna kontsentreeruda. Ruumid peavad olema puhtad tolmust, samuti vabad suitsu- ja tahmaosakestest, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. [2]
liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile 10.7. BETOONKIVID • teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid • mitmesuguseid betoonist katusekive • seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal- värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. sobivad platside,
ehitamiseks. 4. Eterniit On mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. 5. Betoonkivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt • teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid • mitmesuguseid betoonist katusekive • seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist. sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse Columbia- kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokke kasutatakse
Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
Ribiplaatide pinna standardkvaliteedi klass on III. 3.4.5. Kiudplaat Kiudplaadiks loetakse tselluloosi või puidu või puidutaoliste taimede kiududest surve ja kuumuse abil valmistatud vähemalt 1,5 mm paksusi plaate, kus kiudude haakumine toimub nende haakumisomaduste põhjal. Erinevate omaduste andmiseks plaatidele lisatakse neile side- ja täiteaineid. Kiudplaadi ajalugu ulatub tagasi 6 sajandisse eKr. Väidetakse, et jaapanlased valmistanud rasketest paberisortidest kerget seinamaterjali. Tänapäeval kasutatava tehnoloogia järgi valmistasid esimese kiudplaadi inglased 1898. aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all.
6 2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks
62. Viilkatuste sagedamini esinevad vead ja nende põhjused Viilkatuste projekteerimisel ei jälgita et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temp. Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 63. Sama, mis eelmine vastus 64
pikilõikes 30% 60. Viilkatuste sagedamini esinevad vead ja nende põhjused Viilkatuste projekteerimisel ei jälgita et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temp. Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 61. Viilkatuste sagedamini esinevad vead Sama, mis eelmine vastus 62
vastuvõetava pinnatemperatuuri ts juures, mis sadestuste puudumisel ja paralleelsete torude ühtlasel kuumutamisel määratakse valemiga: 2 s 1 t s = t t .k . + µq + 12-9 s ( + 1) 2 kus: tt.k. töökeskkonna temperatuur mis läbib antud küttepinda; q soojusvoog, W/m2; s toru seinapaksus, m s seinamaterjali soojusjuhtivustegur, W/ m K; 2 soojusülekandetegur toruseinalt töökeskkonnale (voolusele), W/m2 K; µ - ebaühtlustegur, arvestab soojusvastuvõtu ebaühtlust toru perimeetri ulatuses, - diameetrite suhe, välisdiameetri suhe sisediameetrisse. Valemist järeldub, et vastuvõetavat pinnatemperatuuri tagamiseks etteantud tingimuste juures (q, s, s, ) on vajalikud võimalikult suured 2 väärtused. Auruülekuumendites, eriti nende viimastes astmetes, mis töötavad piirilistel
superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid
Näiteks suurendades seina varatavate palkide läbimõõtu, suureneksid varavahe mõõtmed koos tihendusosaga ja ka kuivamislõhedest terveks jäänud puiduosa. St, et kuivamislõhede kaudu ei pea ümarad palgid soojust ja seetõttu alustati 20. sajandil tahutud seintega majade rajamist. Kuivamislõhede kaudu soojuskao vähendamiseks vooderdati seinad voodrilaudadega ja seina ning ooderdise vahe täideti enamuses linaluudega. Sellega suurenes ka seina paksus ja välditi seinamaterjali märgumist külgsadudest (niiskunud sein juhib soojust enam). Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Puidu soojusmahtuvus omab tähtsust ka puidu kuivatamisel kiirkuivatites, selle teadmine annab võimaluse arvutada ja kujundada puidu
- võimaldab materjali väänata (distort) - võimaldab materjali liigutada (move) - võimaldab materjali suurendada ja keerata (scale, rotate) - võimaldab materjali väänata ja suurendada (shear, scale) 101 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Antud pildil keerasin katuse materjali ja muutsin väiksemaks. Seinamaterjali muutsin ainult väiksemaks. 21.4 Oma tekstuuri loomine SketchUp võimaldab ka enda loodud või veebist leitud pilte lisada tekstuurina. Leidsin veebist pildi ja laadisin selle oma arvutisse. Nüüd pean pildi importima oma projekti File>Import. Oluline tekstuuri lisamisel on klikkida nupul Use as texture 102 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein
· Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt · teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid · mitmesuguseid betoonist katusekive · seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. · Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund- voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks 3
Küttepinna metalli töö seisukohast on tähtis, et soojuse ärajuhtimine toimuks vastuvõetava pinnatemperatuuri ts juures, mis sadestuste puudumisel ja paralleelsete torude ühtlasel kuumutamisel määratakse valemiga: 2 s 1 t s = t t .k . + µq + 12-9 s ( + 1) 2 kus: tt.k. töökeskkonna temperatuur mis läbib antud küttepinda; q soojusvoog, W/m2; s toru seinapaksus, m s seinamaterjali soojusjuhtivustegur, W/ m K; 2 soojusülekandetegur toruseinalt töökeskkonnale (voolusele), W/m2 K; µ - ebaühtlustegur, arvestab soojusvastuvõtu ebaühtlust toru perimeetri ulatuses, - diameetrite suhe, välisdiameetri suhe sisediameetrisse. Valemist järeldub, et vastuvõetavat pinnatemperatuuri tagamiseks etteantud tingimuste juures (q, s, s, ) on vajalikud võimalikult suured 2 väärtused. Auruülekuumendites, eriti nende viimastes astmetes, mis töötavad piirilistel
*Perforeeritud akustilised plaadid *Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 37. BETOONKIVID Betoonkivide all mõistetakse üldiselt *teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI- kivid *mitmesuguseid betoonist katusekive *seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal-värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. UNI-kivid valmistatakse paksusega 60±3mm ja 80±3mm
Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. Laineplaate toodetakse erinevates mõõtudes: 875x920; 1150x1130 1750x1130; 1250x1120; 1875x1120; 2500x1120. 46. Betoonkivid- kõnniteeplaadid, betoontellised, väikeplokid- · Betoonkivide all mõistetakse üldiselt · teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid · mitmesuguseid betoonist katusekive · seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal- värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. · Kõnniteeplaadid valmistatakse paksusega peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt
annaabi.ee 
