Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003).
ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.
kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan). Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Esimese asjana meenub mul sõnaga "seen" metsas olevad seened. Seentel on aga palju kasutusalasid. Tähtsus inimeste elus, Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mulla tekkes. Seened aitavad taimedel omastada toitaineid.Seened põhjustavad organismidel haigusi. TOIDUAINETÖÖSTUS-PÄRMID JUUSTUD, LOOMASÖÖT. Ravimitööstus:Hallitusseentest toodetakse antibiootikume.Antibiootikumid on ained, mis pärsivad või surmavad bakterid.Esimeseks antibiootikumiks oli penitsilliin, mis võeti kasutusele II maailmasõja ajal. Seened põhjustavad
Seened ja Inimene Seened esinevad kõikjal maailmas. Kuid enamik seentest on tähelepandamatud kuna nad on nii väikese mõõtmetega ning varjatud eluviisiga. Neid elab pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad seened sümbioosis taimede,loomade ja teiste seentega. Seened muutuvad märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, ning märgatavad ka hallituseda. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seentel on väga suur roll orgaaniliste ainete lagundamisel algosakesteks, toiduahels ning toitainete vahetuses. Kübarseeni kasutatakse söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. Aastatest kasutatakse seeni ka antibiootikumide tootmiseks. Veelgi hiljem on hakatud seene toodetavaid ensüüme tööstuslikult valku lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina
·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. Seenerakkude on olemas tuum. Seentel talletub rakkudesse samasugune
Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nim. pärmseenteks. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Paljunemine
toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega lühikese ajaga luuakse geneetiliselt identsed suurearvuline sarnane järglaskond Hüdra pungumine Kalanhoe paljunemine Bakteri pooldumine lehtedega Eostega paljunemine On levinud Eoselisel paljunemisel algloomadel, seentel, on pärilik muutlikkus vetikatel ja osadel suurem, sest eoste taimedel valmimisel toimub Osaleb enamasti üks geenide ümber vanemorganism kombineerumine Paljunemiseks on eosed Sõnajala eosed Rohehallituse eosed Suguline paljunemine Esineb algloomadel, Järglaste muutlikkus on taimedel, seentel ja kõige suurem, sest nad loomadel saavad kromosoome
Neid geene antakse edasi tsütoplasmaga seenehüüfide kokkukasvamisel (heteroplasmas). On kirjeldatud HGT bakterilt seenele, seenelt seenele (eri liikide või sama liigi eri isendite mtGenoomide vahel, seeneperekondade või ühe perekonna liikide tuumagenoomide vahel) ja seenelt taimele (sümbiontse või parasiitsete seene mtGenoomist taime mtGenoomi). HGT on leitud rDNA I grupi intronite osas ja mitmete valke kodeerivate järjestuste osas. Nii pärmidel kui hüüfe moodustavatel seentel on leitud mitootiline geenisiire, mis on sisuliselt sama, mis bakterite konjugatsioonil toimuv HGT. Kui haploidne tuum siseneb teise hüüfi, võib ta liikuda mitootiliselt jagunedes, säilitades oma intaktsuse. Selliselt tekkivad dikarüootsete hüüfide tuumad võivad olla küllaltki erinevad (aneuploidsus, kromosoomi pikkuse polümorfism). Tuumade liitumisel (konjugatsioonil? või/ja kopulatsioonil) võib toimuda geenisiire sarnaselt bakteritega (HGT) või ka nii nagu tõelises meioosis
Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi ...
3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid Sisaldab värvaineid (tärklis), st läbipaistev. PLASTILLID võivad muutuda üksteiseks Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses VAKUOOLID On suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab taimemahla, suhkruid happeid. SEENED Seene rakk koosneb seeneniitidest e. hüüfidest. Seeneniidistik e. mütseel. On eukariootne ( e. päristuumne) ja sisaldab kõiki tüüpilisi organelle. Rakukest on kitiinist ja rakuvaheseinad niidistikus kaovad.
õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob)
Mitoosi ja meioosi võrdlus Faas Mitoos Meioosi 1. jagunemine Profaas homoloogid on homoloogid eraldi konjugeeruvad, moodustuvad kinnitusdiskid, sünaptonemaalne kompleks, rekombinatiivsed sôlmed, toimub krossingover, seda markeerivad pärast kiasmid Metafaas tütarkromatiide homoloogide paare hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromos...
Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatsiooi nim NEURAALSEKS REGULATSIOONIKS. (närvisüsteemi teel!) (kiire). Lisaks reguleeritakse talitusi ka veres esinevate hormoonide ja teiste keem. üh vahendusel, seda nim HUMORAALSEKS regulatsioniks. (AEGLANE). 4) MITTESUGULINE PALJUNEMINE: vegetatiivne, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel; eoseline, toimub eoste spooride abil, esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel; üherakulistel toimub vegetatiivsel pooldumise teel. SUGULINE PALJUNEMINE: omane peamisel hulkraksete organismidel, neil moodustuvad isas ja emassugurakud nind uus organism areneb üldjuhul viljastunud munarakust, iseloomulik taimedele ja loodamele. Eluslooduse riigid: taimed, loomad, seened, protistid-rakud päristuumsed, bakterid-puudub rakutuum. Biomolekulidena
organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on partenogenees , see tähendab isendi arengut viljastamata sugurakust (osadel putukatel)
Näiteks kooselu seenega- samblik. Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku. Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa).
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse
3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad
Sest meredes on lubiainest kodad. Seened 1. Mille poolest sarnanevad seened taimedega? Neil puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. 2. Miks ei sa seened toituda nagu taimed? Sest seened on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad surnud taime jäänustest. 3. Mille poolest erinevad seened loomadest? Seentel puudub aktiivne liikumisvõime, loomadel puudub rakukest, seentel on seeneniidistik, paljunevad eostega 4. Missugune on seente roll looduse aineringes? Orgaanilise aine lagundajad, lagundavad kõdu, taimed on tugevamad ja vastupidavamad. 5. Nimeta kaks tunnust, mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest. Pärmseeni kasutatakse käärimiseks, neid kasutatake pagaritoodete valmistamiseks 6. Mitmed seened ohustavad inimese tervist. Milliseid tervisehäireid võivad seened inimesle põhjustada?
puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen Kottseened- toiduaine riknemist põhjustav halliku liik Kandseened- põhiliselt söögiks kasutatavad seened
· Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
energiat(kemosünteesija). Heterotroof-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast 5. 6. Glükolüüs ehk glükoosi lagundamine toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgstikus, lähteaine glc, toimub lagundamine ensüümide abil kümmekond reaktsiooni, 2 3C PVA molekul, 4 H aatomit, 2 ATP.
Lk 53-Rakkude mitmekesisus 1. Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Üherakuliste hulka kuuluvad bakterid, protistid. 2. Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. 3. Miks on kõik üherakulised organismid väikemõõtmelised? Sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe ja mida väiksemaks see muutub, seda rohkem häiruvad eelnimetatud protsessid. 4. Tooge näiteid hulkraksete organismide kohta. Inimene, karu, puravik, nisu 5. Millised kujuga on bakterid? Bakterid on ümara, kruvi kui ka pulga kujulised või niitjad. 6. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Sõltub, millise koega on nad seotud, sest iga raku kuju ja ehitus on kooskõlas tema talitusega. 7. Tooge näiteid rakkudest,...
Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot
(luumurrud, haavad jt) 3. pärilikult identsete rakkude teke 4. teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood 7. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Leiab aset kõikides elusorganismides 8
17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära elada ka ainult polüuretaanist toitudes ning seda isegi prügila põhjakihtides valitsevas anaeroobses keskkonnas
2. Milliseid soovitusi Te jagaksite seenekasvatuse alustajale, kes on huvitatud seenekasvatusest kui tuluallikast? Palun põhjendage oma soovitusi. Siitake- Tootmiseks võiks hall leppa kasutada pigem saepuruna. Siis nakatada mütseeliga ja panna kilekottidesse. Siis tuleb viljakehi mitme lainena. Sampinjon: Kasvatada võiks hobuse vms. sõnnikukompostide kasutamisel, sest traditsiooniliste kasvualuste seentel on segukompostidel toodetutega võrreldes tugevam ja parem maitse. Pakuks suurtootjatele konkurentsi maitse poolest. Austerservik: Teraviljapõhu kasutamine lihtsustab märgatavalt tootmisprotsessi ja alandab omahinda. Tootmistegevusega alustamiseks on vajalik kõigepealt kasvuruum puhastada ja desinfitseerida. Selleks piisab survepesust ja seinte, lae ning põranda lupjamisest
9. 10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11. Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. 12. Mida korjatakse sügiseti metsaalt? Leia segadikust üles 19 sõna, mis on seotud bakterite ning seentega. Lahendussõna saad kokku lugeda 12 ülejäänud tähest.
Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb,
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates
Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid. Primaarseid veeseeni on vähe sest vees ei jätku neile toitu, kuna bakterid jõuavad neist ette. Küllalt palju on sekundaarseid veeseeni (need, kes on maismaalt uuesti vette läinud ja seotud maismaalt vette sattunud materjaliga). Seened on üldjuhul rakukestaga rakkudega. Rakukest erineb sõltuvalt seenerühmast. Kõrgematel seentel tavaliselt kitiinist. Ürgsemate seente puhul esineb üherakulist ehitust, enamasti on nad aga seeneniitidena (hüüfid). Mõnedel alamatel vormidel keha meenutab küll seeneniiti, kuid on jätkuvalt üherakuline e risomütseel (üks rakutuum, sealt väljuvad seeneniidi taolised väljakasved). Sekundaarne üherakulisus pärmi eluvorm. Pärmi võib kohata magusas taimemahlas. Kui seeneniite on palju koos, siis moodustavad nad sellise kimbu e risomorfi. Risomorf on üheltpoolt
c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine. KLOROPLAST->KROMOPLAST viljade valmimisel enne lehtede langemist KROMOPLAST ->KLOROPLAST porgandi sälitusjuur muutub roheliseks KLOROPLAST->LEUKOPLAST kui roheline taim satub pimedusse vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid rakukest- tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal 3) seeneraku ehituslkke eripärasid; Mõndadel seentel on ainult 1 rakk ja need on ümarad pärmseened. Seen koosneb: a) Tuum- tsütoplasmas 1 või mitu tuuma b) rakumembraan c) rakukest- koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest d) mitokondrid- varustavad rohke energiaga 4) eukarüootsete rakkude sarnasusi ja erinevusi; TUNNUSED LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK AINEVAHETUSTÜÜP Heterotroof Autotroof Heterotroof
tuberkuloositekitajatele. Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedeelundkonna haiguste ravimisel ning seenesalvi podagra raviks. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Hüüfid kasvavad ja
ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed
rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Mükoriisade teke Mükoriisade teke ulatub tagasi Vanaaegkonda Ordoviitsiumi, kui esimesed taimed hakkasid maismaad asustama. Kokku said autotroofne (taim) ja heterotroofne organism (seen), kes elustiililt täiendavad teineteist. Algsetel taimedel polnud juuri, millega mineraalaineid ammutada, ja seentel polnud maa peal midagi lagundada, et kasvuks vajalikke süsinikuühendeid saada. Osa nüüdistaimi ja valdav enamik mükoriisaseeni pole võimelised teineteiseta oma elutsüklit läbima. Hiljem on mõned seente ja taimede evolutsiooniharud kohastunud elama omaette või on kooselu arenenud hoopis parasitismiks. Selliseid lahknemisi on mõlema partneri puhul ette tulnud hulganisti
rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
E o s e lin e V e g e t a ti i v n e Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad). Vegetatiivne paljunemine 1. Pooldumine Toimub DNA kahekordistumine Ühest rakust tekib kaks uut rakku. Bakterid, ainuraksed. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistisest. hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3
arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). · Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Tähistatakse 2n. Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahel vanemalt. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vähele jääv eluperiood.
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7. G olgi ko mpleks 8. Lüsosoo mid 9. Mitokonder 10. Tuu make 11. Tuu m. SEENED Se ened on üks eukarüootsete organis mide riikidest. Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota
Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid-
geenidega. Kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis sel viisil läheks rakku ka soovitud geen. Plasmiidide kasutamine Geenivaigistus mis see on? Geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Dominantselt avalduvate haiguste geeniteraapia võimalus. Meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises, mille tulemusena geen ei avaldu. Esineb taimedel, seentel ja loomadel Kaitseb neid viiruste vastu Avastatud kahe USA teadlase Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello poolt, kes said 2006.a. ka Nobeli meditsiinipreemia Geeniteraapia - tõhus tulevikumeditsiin? Esimene edukas operatsioon tehti 1990.a. USA's kaasasündinud immuunpuudu-likkusega lapsele. Osutus edukaks. Ravikatsed Alzheimeri tõve vastu. Katsed pimedate patsientide peal silmanägemise paranemine Katsetused näitavad, et geeniravi on võimeline haigustest jagu saama
(kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud
järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
