Seente tähtsus looduses (0)

MUSTLAIK - APOLLO
Referaat
Sisukord
Sisukord.................................................................................................................. 2
 Sissejuhatus....................................................................................................... 3
2. Liigi  Bioloogia .................................................................................................. 4
2.1 Üldiseloomustus.........................................................................................4
2.2 Talvitumine ................................................................................................. 5
2.3 Röövikustaadium........................................................................................5
2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5
2.5 Nukust  koorub   liblikas ................................................................................6
2.6 Munemine .................................................................................................. 6
3. Liigi levik ja arvukus........................................................................................7
4. Liigi  ohutegurid ............................................................................................... 8
5. Liigikaitse........................................................................................................ 8
Kokkuvõte............................................................................................................ 9
Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10
2
 Sissejuhatus
Käesoleva   referaadi   eesmärgiks   on   anda   ülevaade   mustlaik-apollost   ja
tema levikust Eestis.
Mustlaik-apollo   on   ohustatud   liblikaliik   paljudes   Euroopa   riikides   ning
sellega   seoses   ka   kaitse   alla   võetud.     Eestis   on   mustlaik-apollo   II
kategooria  kaitsealune  liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul.
Peamiselt   on   mustlaik-apollo   levinud   Eesti   kirde   osas   samuti   ka   Kagu-
Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo  bioloogiast ,
levikust ja tema kaitsest.
3
2. Liigi Bioloogia
2.1 Üldiseloomustus
Mustlaik-apollo  (Parnassius    mnemosyne )    on   päevaliblikas,   kes   kuulub
putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. 
( http://et.wikipedia.org )
Mustlaik-apollo    siruulatus    on   6   cm.   Lendamas   võib   teda   kohata    maist
juunini.   Mustlaik-apollo   eelistab   õiterohkeid    niite ,   kus   kasvab   ohtralt
röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). 
 
Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida)
( http://www.looduskalender.ee/ )
Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga
nende   kahevahel   on   see,   et   põualiblika   eestiibadel   puuduvad   mustad
täpid.   Mustlaik-apollot   iseloomustavad   laiad   ümarad   tiivad,   mis   on
enamjaolt   valged,   kuid   eestiibade   tipuosa   on   peaaegu   läbipaistev.
Tiivasooned on mustad. Tiivad näivad sageli ka vahastena, eriti vanematel
isenditel.   Punaste   tähnide   puudumine   tiibadel   eristab   mustlaik-apollot
teistest apollodest. Tiibade üla-ja alakülg sarnanevad nii kirjalt kui värvilt
(Sterry ja Mackay, 2005).
4
2.2 Talvitumine
Kirjanduses   nimetatakse   mustlaik-apollo   ületalve   elavaks   arengujärguks
kas muna või esimese kasvujärgu röövikut. Eesti populatsioonid talvituvad
munakesta sees täiesti välja kujunenud röövikuna. Röövikud närivad  endid
läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja  maapind  veidi
soojenenud,   kui   toidutaime   tõusmed   on   juba   tunginud   läbi   pinnase
( Viidalepp , 2000).
2.3 Röövikustaadium 
Ühemillimeetrise   läbimõõduga   munadest    koorunud    esimese   kasvujärgu
röövikud   on   umbes   kolm   millimeetrit   pikad,   tuhmmustad,   hõredalt
mustjate  lühikeste   karvadega  kaetud  ja  sileda,  läikivmusta   peakapsliga.
Toitudes närivad nad   lõokannuste lehtede  servi  ning liiguvad vilkalt nii
taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde.
Iseloomulik   on   nende   viibimine   toidutaimel   ainult   söömise   ajal   ning
toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli
kuni  kuus   nädalat,  nad  kestuvad  selle   aja   jooksul  neli  korda  (Viidalepp,
2000).
2.4 Nukustaadium
Mustlaik-apollo    nukk    on   õhukesekestaline,   esialgu   piimjasvalge   ja   õrn.
Röövikunahk   jääb   musta   karvase   puntrana   nuku   tagakeha   tippu
ümbritsema. Aja  jooksul tumenevad tiivakatete  servad ning paar päeva
enne   liblika    koorumist    hakkab   tiivakiri   juba   katetest   läbi   kumama.
Nukuperiood vältab Eesti populatsioonidel toatemperatuuril ( 20-22 C  11-
12   ööpäeva).     Kokku   vältab   mustlaik-apollo   areng   meil    munast
koorumisest liblikate ilmumiseni   vähemalt 8-9 nädalat, sõltudes suuresti
5
lume sulamise ajast ning sellest, kas kevad on soe või külm (Viidalepp,
2000).
2.5 Nukust koorub liblikas
Liblikas   koorub   nukust   tavaliselt   varahommikul.   See   on   mõjutatud
välisärritajate   poolt-   päikese   tõus   ja   õhurõhu   muutus.   Kooruv   liblikas
pingutab kesta kaeluseõmbluse kohalt katki, vabastab jalad  ning tiivad ja,
ponnistanud   ennast   kestast   vabaks,   kiirustab    otsima    rohukõrt   või   oksa,
millele   ronida   tiibu   sirutama.   Paigal   püsides   hakkab   liblikas   oma   tiibu
venitama, kolme minuti möödudes on tiivad keha pikkused, aga  kortsus ,
veel kolm minutit hiljem on nad niisama pikad, kui lennuvõimelisel isendil
(joonis 2). Natuke aega hiljem on nad täiesti sirged, kui siis liblikat segada,
vajuvad tiivad taas kortsu ja jäävadki  selliseks . Kortsus tiibadega liblikas
on  aga lennuvõimetu (Viidalepp, 2000).
2.6 Munemine
Apolloliblikad    munevad    oma   munad   toidutaimedele-lõokannused   on   ju
valmikute lennuajaks juba närbunud, vaid juhuslikule rohukõrrele või isegi
maapinnale.  Selleks kukutab emane end rohupadrikusse ning rändab seal
tasapisi    ringi,   kuni   ta   leiab   mullusel   kulukõrrel   või   maapinnal   muna
paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged
ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000).
6
 
Joonis 2. Mustlaik-apollo
( http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151 )
 
3. Liigi levik ja arvukus
Mustlaik-apollo   levikuala   ulatub   Prantsusmaast   Lääne-Siberi   steppideni
ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Šani mägedeni Lõuna-
Kasahstani   madalamate   mägede   Tjan-Šani   mägedeni   Lõuna-Kasahstani
madalamate mägede Tjan Šani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari
mäeahelikeni  Kirgiisias   ja  Tadžikistanis   (Viidalepp,  2000).  Mustlaik-apollo
elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast-
Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka  Lahemaa  rahvuspargis lääne
servas .   80   ndatel   on   avastati   nende    elupaigaks    Kagu-eesti,   kus   nende
leviala   on   aastatega   laienenud,   lausa   100   isendini.   Viidalepa   sõnul
mõjutab leviala  laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima.
Mustlaik-apollo   eelistab   väiksemaid   niite,   niisketes   või   poolniisketes
paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on
oluline   elada   paigas,   kus   leiduks   nii   tema   rööviku   toidutaimi,   kui   ka
päikselises   paigas   (Liivamägi,   A.   2006.   Mustlaik-apollo   levik   ja   seosed   elupaigaga
Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö).
7
Muutuv   maakasutus   hävitab  nende  elupaiga, seega  on  nad  ka  paljudes
riikides väljasurnud. 
( http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006 )
4. Liigi ohutegurid
Mustlaik-apollo   liigile   mõjuks   halvasti   jõeäärsete   väikeste   niitude
kinnikasvamine ja metsastumine. Siis poleks ei ruumi valmikutele ega toitu
röövikutele.   Mustlaik-apollo   pelgab   tuult   ja   seetõttu   püüab   vältida
avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine ( http://koolielu.ee/ ).
Mustlaik-apollode    populatsioone    ohustab   otseselt   kevadine
kulupõletamine,   mis   on   nüüd   seadusega   keelatud,   kuid   esineb   siiski.
Populatsioone   ohustab   ka   nende   esinemispaikade   traditsioonilisest
kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000).
5. Liigikaitse
Selle liigi kaitsmiseks on vaja tagada maatiku mosaiiksus. Tuleks säilitada
ja hooldada niite (joonis 3). Bioloogiliselt on väärtuslikud eelkõige sellised
niidud,   mis   on   üles   kündmata   ja   väetamata.   Selleks,   et   niidud   säiliks,
tuleks neid regulaarselt niita või karjatada. Kui niitude hooldamine lakkab,
kasvavad   niidud   võsasse,   sealne   mitmekesisus   langeb   ja   pikapeale
asenduvad niidud  metsadega  ( Baronina ja Kabucis, 2011).
8
Joonis 3.  Niit
Kokkuvõte
Mustlaik- apollo   kuulub Eesti punasesse raamatusse ja on II kategooria
kaitsealune liik. Paljudes riikides on ta väljasurnud. Mustlaik-apollo eelistab
väiksemaid niite jõe kallastel.
Seetõttu on ka oluline, et Eesti säiliks võimalikult palju niite, neid vajalikult
hooldades.
  Kui inimene pöörab piisavalt tähelepanu liigikaitsele, siis on võimalik, et
ka mustlaik- apollode arv Eestis suureneb. 
9
Kasutatud kirjandus
Ader , A. ja Tartes, u. (2010). Eesti looduskaitse. Tallinn, Keskkonnaamet .
Boronina, V. ja Kabucis, L. (2011). Saagem tuttavaks niidud. Lätimaa Looduse 
Fond
Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis.
Tartu Ülikool, bakalaureusetöö
Sterry, P. ja Mackay, A. (2005). Looduse taskuraamat.  Liblikad . Tallinn, Varrak .
Viidalepp, J. (2000). Mustlaik-apollo. ( Parnassius mnemosyne) Eestis. Tallinn, 
Teaduste Akadeemia kirjastus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Mustlaik-apollo
http://koolielu.ee/waramu/view/1-b07ac97d-551c-4ab7-b8c7 -
c9711fe6eeaa
10

Document Outline

• Sisukord
  • Sissejuhatus
  • 2. Liigi Bioloogia
    • 2.1 Üldiseloomustus
    • 2.2 Talvitumine
    • 2.3 Röövikustaadium
    • 2.4 Nukustaadium
    • 2.5 Nukust koorub liblikas
    • 2.6 Munemine
  • 3. Liigi levik ja arvukus
  • 4. Liigi ohutegurid
  • 5. Liigikaitse
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus