Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). 6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente
langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist.
11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? 12. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? 15. Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21
o võimalusel kasuta vana puitu - see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. o parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80 Pind ei tohi jääda liiga sile. Krobedale pinnale nakkub värv paremini. VIIMISTLUSTÖÖD 1. Kruntimine Krundi, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. 2. Kittimine Kiti aknad o kiti 24 tunni möödudes kruntvärvimisest o enne kittimist õlita klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on
........................... .........7 2.1Majasikk........................................................................................ .....7 2.2Sinisikk.......................................................................................... ......7 2.3Toonesepp ehk puidukoi....................................................................8 2.4Raudsepp...................................................................................... ......8 3.SEENKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..................................................................9 4.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE...............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11 GALERII...................................................................................................... .......12 Sissejuhatus
Termotöödeldud puit · Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C. · Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1
aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka. Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2). Joon.2 3 NIISKUSE MÕJU PUIDULE A.U
transportida eluks vajalikku vett. majavamm Puidukaitse Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, kemikaalid, tuli või putukad eest. Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige hooldus- tähelepanu mida puidule osutatakse alates metsa maharaiumisest kuni tööstusettevõttesse jõudmiseni. Puidu hooldus algab metsas. Korralik kuivatamine kaitseb puitu seenkahjustuste eest. Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega. Konstruktiivne puidukaitse Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist. Vältida puidu märgumist, et ei saaks levida puitu kahjustavad seened ja bakterid. Hoida puidu niiskusesisaldus muutumatu, et vältida puidu pragunemist
Võimalusel kasutada vana puitu - see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 3.2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80. Pind ei tohi jääda liiga sile. Krobedale pinnale nakkub värv paremini. 5. VIIMISTLUSTÖÖD 4.1. Kruntimine Kruntida tuleb, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. PANE TÄHELE! Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. Kruntvärv: · 0,5l värnits · (keedetud linaõli) · 0,5l tärpentin · 250g tsinkvalge 4.2. Kittimine
säilinud kadakas ja kampripuu. Siis saab kasutda ka määramistunnusena. kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik Magusa lõhnaga palisander. Aromaatne kadakal. Lõhnata kuuse kõpspyuit. kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Suurem Värvus Puduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või vastubidavus kui teistel puidul(resitentsus). Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate punakani. Mat ja lülipuidu vahel selge erinevus mõnedel. Õhu ja päikese või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse toimel paljud tumenevad nt mänd. Lepp muutub oranziks. Ka immutatud meetoditega
8 Puidukaitse Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, kemikaalid, tuli või putukad eest. Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige hooldus- tähelepanu mida puidule osutatakse alates metsa maharaiumisest kuni tööstusettevõttesse jõudmiseni. Puidu hooldus algab metsas. Korralik kuivatamine kaitseb puitu seenkahjustuste eest. Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega. Konstruktiivne puidukaitse Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist. · Vältida puidu märgumist, et ei saaks levida puitu kahjustavad seened ja bakterid. · Hoida puidu niiskusesisaldus muutumatu, et vältida puidu pragunemist
Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist
..haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel.
kahjustavate tegurite eest. Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige hooldus, mis algab puu langetamisest ja peab kestma vastava puittoote kogu ekspluatatsiooni-aja (elukaar!). Puidu kahjustajad, mis värvivad või hävitavad puidukudesid, sõltuvad vajalike toitainete olemasolust: niiskusest, hapnikust ning temperatuurist +5 ja +30°C vahel. Kui mõni nimeta- tud teguritest puudub, ei saa seened areneda. Korralik kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Mõndadel puiduliikidel on resistentsemad omadused mädanike vastu kui teistel. Vastupidavusklass Arvestatud vastupidavus Puuliiid (Aastates) mullas Väga nõrk <5 Kask, saar, pöök , lepp Nõrk 5...10 Kuusk, mänd, jalakas Keskmine 10...15 Lehis, ebatsuuga, pähklipuu
Tabeli 1 järgi saab valida, millise sordi puitu millises kohas peaks kasutama. A1-sordi männipuit on kuuse C-sordist 4-5 korda kallim. Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga: · kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele. Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6..
pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. Mädanikseente kasvueeldused sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest:Mädanikseenete kasvutingimused on temperauuril vahemikus 0-30 ,kus puidu niiskus on 18-120%. 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab
köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka. Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8%. 2.3. Teisi kuivatamise variante Puidu kuivatamisel kasutatakse veel kamberkuivatamist, elekterkuivatamist ning puidu termotöötlust,
ligniini kahjustavatest seentest, mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Pehmemädanik- Tselluloosi ja hemitselluloose kahjustavate mikroseente poolt põhjustatud mädanik, mis halvendab märgatavalt puidu tugevusomadusi.MÄRKUS: Tekib enamasti, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. 14. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. 15. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas
putukakahjustustele viitavaid tunnuseid. Kõige olulisem esialgne etapp kahjustuste kindlakstegemiseks ongi visuaalne vaatlus. Perioodilist vaatlust tuleks sooritada vähemalt kord kuuls. Tulemused tuleb fikseerida vastaval inspektsioonilehel. Oluline on kontrollida ka kasutamata ruume, lagusid, tualette. Erilise tähelepanu all peavad olema ruumid, kus hoitakse toiduaineid või tegeletakse toidu käitlemisega köögid, kohvikud, sest sageli algab biokahjustajate levik sealt. Seenkahjustuste oht on olemas, kui õhuniiskus püsib üle 60%. Putukaid on keerukas avastada. Seire käigus tuleb nende kohta infot koguda- liik, sissetungikohad, arvukus; kas on tehtud tõrjet?. Pidevaks seireks sobivad püünised. Kontrollimiseks on vajalikud ka valgusti, varrega peegel, püünised. Hoidlates tuleb kontrollida lagesid, seinu , põrandaid, aknalaudu. Pintsliga pühitakse kokku tolm riiulitelt, põrandaliistude vahelt, kappidest. Sageli peitudvad putukad varjatud kohtadesse-
toxikon noolemürk Ökotoksikoloogia 20. sajandi alguses ja keskel valitses uute kemikaalide suhtes suur optimism. Võimalikele negatiivsetele kõrvalnähtudele suuremat tähelepanu ei pööratud. Alles 60. aastate algul, suurelt osalt Rachel Carsoni tuntud raamatu "Hääletu kevad" ilmumise järel, hakati tõsiselt arutama kemikaalide kasutamise külgi. Debatt käis peamiselt elavhõbedat. Debatt käis peamiselt elavhõbedat sisaldavate ainete kasutamise üle viljaseemnete kaitseks seenkahjustuste eest. See tabas raskelt seemnetoidulisi linde, näiteks talvikuid, kes sõid elavhõbedat sisaldavat seemet, samuti seemnetoidulistest elatuvaid röövlinde. Mitme linnuliigi arvukus vähenes tunduvalt. 60. aastate lõpus piirati elavhõbedaühendite kasutamist viljaseemnete töötlemisel ja lindude arvukus on taas tõusnud. Teadust, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi
Kattekonstruktsioonid ja piirdetarindid võivad vajada tihedamat korrastamist. 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad Keldri- ja soklikorruse konstruktsioonide täpsema olukorra ja renoveerimislahenduste väljatöötamiseks on üldjuhul vajalik teha järgmised tööd: ülesmõõdistused ja vaatlused; ümbritseva pinnase geoloogiline uuring; niiskusmõõdistused; veeslahustuvate faasinihkega soolade identifitseerimine; seenkahjustuste uuring; radoongaasi uuring. 213 13.1.1.1 Vundamendid Vundamentide ülesanne on võtta vastu välisseintelt, katustelt ja vahelagedelt tulev koormus ja kanda see pinnasele üle. Vundamentide kahjustuste peamised põhjused on seotud pinnase kandevõime kaotusega või liiga suure deformatsiooniga (vajumiga). Kahjustuste põhjused on olnud pigem seotud pinnase tugevuse kui vundamendi enda tugevuse ammendumisega
annaabi.ee 
