Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seeneraku ehituslikud iseärasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seeneraku, majavamm, hüüfid, pärmseened, kottseened, tungaltera, jahukaste, ehituslikud, eukarütoot, heterotroofne, saprotroofid, seeneniidid, pärmiseened, hulkraksed, vaheseinad, mitmekesisus, hallitus, rohehallik, kandseened, pilvik, kärbseseened, organellid, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, moodustudaPlastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel
Bioloogia 13.12.2011 Plastiidide ülemink Kloroplast > kromoplastiks Viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast > kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast > leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedasse Seenerakk Tunnused: Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest Hüüfid, ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks, ehk mütseeliks v.a. pärmseente puhul Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Seeneraku organellid
Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga.
Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga.
- surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid piimanäärmed nektaariumid näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev Seeneraku toitumine Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel mükoosid – seen kasvab inimesel
Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke Bakterid, algloomad, pärmseened jm tunnuseid määravaid geene 2. Hulkraksed organismid Tuumas olevas tuumakeses toimub intensiivne rRNA süntees ja Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega ribosoomide moodustumine moodustavad koe Tuuma tähtsus:
inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm
Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 1 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned
mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda · asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda · biotehnoloogia TÖÖSTUS PÕLLUMAJANDUS HEITVEE PUHASTAMISEL Metalli tootmine Biotõrje Antibiootikumid Bakterjaalsed väetised Toidupaksendajad Silo valmistamised SEENED Seeneraku tunnused: · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks tesite organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2
taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb
hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
5. Kirjelda kloroplastide ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9
seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide
Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest.
k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud
Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1.Varusüsivesik Tärklis, insuliin. Glükogeen. Glükogeen. 2. Kest + + - Tselluloosist, Kitiinist, Erandiks munarakud ligniinist. mannaanist
juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest
mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees.
Leukoplastid monoterpeeni süntees; peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja mugulates. Leukoplastid võivad mõnikord spetsialiseeruda järgmisteks plastiidideks: Amüloplastiidid tärklise säilitamine. Elaioplastiidid rasvade säilitamine. Proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine. 11. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof · Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof 12. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistiku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub seeneniidistik. · Hüüfid ehk seeneniidid.
Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks
Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks Loomakasvatuses söödaks
Tsentrosoom Jah, alati Ei Mõnikord/osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus Mõnikord Mõnikord Sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime Ainevahetustüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seened on olulised lagundajad. Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest, jagunevad kaheks: parasiidid ja sümbiondid. Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku. See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha
olnud läbi hallitanud? 3. Kui seeni poleks, ei oleks olnud võimalik taimede olemasolu, rääkimata loomadest. Tänapäevani on palju taimi seentest sõltuvuses, seened on tähtsad ka surnud organismide lagundajatena. 4. * Parasiitne*Roosteseen, nõgiseen* Eosed on viguritega, vee abiga liiguvad ühelt taimelt teisele * Lehed tuleb põletada, eosed hävivad vaid põledes. 5. Seened, hüüfidest, mütseeli, heterotroofid, viljakehad, kitiinist, pärmseened, pungumine, õlle, parasiidid, lagundajad, trühvlid, majavamn* mokoriisa. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribosoomide süntees)
Kõik seened on heterotroofsed organismid (saavad eluks vajaliku energia toidust saadavate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil). saprotroofid seened, mis toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid seened, mis toituvad elusast orgaanilisest ainest 1) parasiidid 2) sümbioidid Seente ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. See mida korjatakse, on seene viljakeha, hüüfide tihe pakitud kogumik. Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine
RAKUÕPETUS EHK TSÜTOLOOGIA Enamik rakke on mikroskoopilised. Rakuõpetus hakkas arenema 17 saj. kui leiutati mikroskoop. Mida suurema suurendusega saadi uurida, seda rohkem avastati. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Väideti, et kõik organismid saavad alguse ühest rakust, mis on võimeline jagunema. 19 saj. tehti kindlaks rakkude eri tüübid. Loomariigis on 4 raku tüüpi : närvirakud, lihaskoerakud, epiteelrakud, sidekoerakud. Ka raku ehituslikud osad ehk organellid. 20 sajandil lisandus raku uurimiseks uuri võimalusi. Kõige olulisem leiutis oli elektroonmikroskoop. Andis võimaluse uurida raku üliväikesi ehituslikke osasid. Raku talitluste uurimiseks võeti kasutusele radioaktiivsete isotoopide meetodid. Kogutud andmete töötlemiseks, analüüsimiseks, mudelite koostamiseks kasutatakse infotehnoloogilisi võimalusi. Rakkude mitmekesisus 1. suuruselt- enamik on üliväikesed, kõige väiksem on mükoplasma rakk. Suurimateks
nt bakterid b) päristuumsed eukalüoodid taime-, looma-, seenerakud protistid 10 Elusloodus Eeltuumsed päristuumsed Bakterid 2) Rakkude hulga alusel a) üherakulised organismid - Mikroskoobilised mõõtmed - Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega - Selgrootud, selgrooksed loomad, taimed, kandseened 4. Päristuumse raku ehitus ja talitlus Tsütoplasma Golgi kompleks Mitokonder Ribosoom Tsentriool Lüsosoom Karedapinnaline toite Rakumembraan Tuumake Tuum Tuumamembraan Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 1) Rakumembraan · Koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist
tulemusena taim närbub. > Osmoregulatoorne vakuool reguleerib vedeliku rõhku 3.8 Seened Nii üherakulised kui hulkraksed. ~1,5 miljonit liiki Üks või mitu rakutuuma Heterotroofid kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteeistud orgaanilist ainet. Seente välisehitus ° Enamik hulkraksed ° Keha koosneb seeneniitidest e. Hüüfidest moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti, moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. Mütseeli. ° Paljunevad enamasti eoste abil sugulisel kui ka mittesugulisel teel. > Sugulisel viljakehades. > Inimesed kasutavad neid toiduks kandseente hõimkonda kuuluvaid peamiselt. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel.
jt). Nende seente viljakeha peam. osad on kübra ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmisav kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallitus on moodust. enamasti mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselallik, millest eraldati 1. antibiootikumi penitsiliin. Hallikud eritavad mürgiseid mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened. MISSUGUSED ON SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED? Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Seente ei esine aga plastiide ega vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rahuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühes hulktuumsest rakust.
Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24
Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Tunduvalt väiksem osa saprofüüte toitub loomse päritoluga jäätmetest.
Hydra - will paralyze its prey Bryozoan - moss animalcule Bell Animalcule Volvox -algae Bioloogia Page 14 Stentor - trumpet animalcule Spirogyra - algae Noctiluca Microscopic algae Bioloogia Page 15 Microscopic Algae Starfish Larva Diatoms Volvox - each black dot is a cell Bioloogia Page 16 Epiteelkude 23. september 2009. a. 13:08 Ehituslikud iseärasused: · Rakud oaiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheainet on vähe · Teistest kudedest eraldatud bassaalmembraaniga · Esinevad epiteelirakud, närvilõpmed, vahel ka lihanäärmed Funktsioonid · Katab keha ja elundite pindu · Vooderdab kehaõõnt · Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna ja kehaosade ning organite vahel · Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna mõjutuste eest · Võimaldab ainevahetust väliskeskonna ja organismi vahel