rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega
VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Suurte mütseelide korral on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. SÖÖGISEENED (KANDSEENED) Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see
Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel. Sugulise paljunemisel korral arenevad eosed viljakehades. Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid)
tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
· Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad.
nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. 2. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsateskasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 3. Üherakulise pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma ja taimeraku omaga. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui vedelikele mõlemas suunas läbitav.
temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva Pärm paisub soojas temperatuuril kõige paremini Töö koosneb teoreetilisest baasist, seejärel püstitatakse uurimuslik probleem ja hüpoteesid, kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse. · 1 TEOREETILINE BAAS Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. (wikipedia.org) Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest.
° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad ° Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest.
Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm on ise ümarakujuline üherakuline kottseen, kes enamasti paljune pungumise teel. On olemas selliseid seeni, mida kasutatakse Toitainete ja farmaatsiatööstuses näiteks: leiva, hallitusjuustu, sojakastme, ravimite valmistamiseks, õlle, salaami vorsti tootmiseks jne. Neid kõiki asju kasutab inimene igapäevaelus. On ka palju kahjulikke seeni. Inimesele teevad kõige rohkem muret jalaseen ja majavamm. Jalaseen põhjustab mitmeid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele
Välisehitus: Hulkraksed, keha koosneb seeneniitidest e. hüüfidest, mis moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad eoste abil nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Eosed arenevad viljakehades. Söödavad seened kuuluvad kandseente hulka. Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest sisaldab mükotoksiine. Tuntuimad mikroskoopilised seened on pärmseened (pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks). Seeneraku ehitus: sarnanevad loomarahu, mitte taimeraku ehitusele. Ühearakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses: Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad
Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni
· Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu
ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku membraanid alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodust. kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained ühest otsast teise. Membraaniga on ümbrits. ka rakutuum ja mitmed organellid. KUIDAS TOIMUB AINETE TRANSPORT LÄBI RAKUMEMBRAANI? Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega,
rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud
Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks- selles on DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Kõige olulisemaid osasid- kromosoome, enamikus rakkudes ei näe, sest nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. 5. Rakutuuma tähtsus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. 7. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. lk 58 1
Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad seosed, mitmed loomad ja ka inimesed kasutavad neid toiduks. Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus organism. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002) Joonis 1 5 2. Seente tähtsus
kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus.
kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest
seda nähtust nimetatakse dimorfismiks. Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike ensüümide eritamist väliskeskkonda. Seente üheks eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga. Mikroskoopilised seenehüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale. Väikeste mõõtmete tõttu kasvavad nad otse mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga tagab seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani, lagundavad
liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks. Seente toitumine: Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamadeks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad sapotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide e. haustorite abil. Haustoriks nim. imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid 3. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena: Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nim. pärmseenteks. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil.
Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest.
5. Kirjelda kloroplastide ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9
Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on ehituslikud osad- organellid, mis viivad läbi eluprotsesse. Ainuraksetel organismidel piirduvadki talitlused ühe rakuga. Hulkraksetel organismidel jagunevad rakud talitluste läbiviimiseks sarnasteks kogumikeks ehk kudedeks. (Histoloogia- kudede teadus). Nt loomadel sidekude, lihaskude, närvikude, kattekude ehk epiteelkude. Ühesuguse ülesande läbiviimiseks moodustuvad koed organeid ehk elundeid. Elundkond ehk organsüsteem- organismi kui terviku talitluste läbiviimist reguleeriv organite kooslus. 3
2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö Puudub membraaniga piiritletud ruum Tagab toitainete laialikandmise rakus Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil Organismide jaotus üldise ehitusplaani alusel: toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 1. Üherakulised organismid Tuumasisene plasma – karüoplasma
Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud
DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nukleoomse fibrilli. Üks kromosoom koosnev ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan- eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb raku sisekeskkonda kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, info-, energiavahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest (kolesterool) Membraane asub tsütoplasmas, rakutuum. Ainete trantsport läbi membraani: *Passiivne transport- energiat ei kulu:difusiooni, osmoosi teel(vesi, gaasid O2, CO2). Osa rakumembraani kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, kust kaudu saavad väiksemad molekulid liikuda rakku ja sealt välja(kui lisaenergiat vaja pole- passiivne) *Aktiivne transport-rakk kulutab transpordiks energiat. Membraani Transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes
Kuuldes sõna ,, S e en" tulevad k õigepealt m e elde jala ja kübaraga seened m etsas. Ne mad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid ole mas on veel palju teisi seenerüh mi, näiteks hallitusseened, trühvlid. Suure m osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organis m e. Se ente keha koosneb ena masti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad o mavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Se eneniite ni metatakse h üüfideks. Kui seeneniit seene keha m o odustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk m ütsul. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Se ened on heterotroofsed organis mid nagu m eie ise ja teised loo mad. Järelikult peavad seened toituma juba val mis orgaanilistest ainetest. Siiski k õik seened ei tee seda ühel ja sa mal viisil. Mõned võtavad mulla huumust toitu, teised surnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
