Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud lis ee rim 4 5 6 ine 668 668
Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja täiendamiseks tuuakse Soomest (soome tüüp). Puuride mõõtmed: Laius*kõrgus*pikkus Rebastel 94,5*72*127 ja üksikpuur 69*67*87 Minkidel 30*48*85 Söödaköök: pudrukeetja, purustaja, hakkmasin ja segisti.
spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks. *Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni
15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva.
SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud
sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga
nälgimine. 13. Temperament flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus Varavalmivus organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi. Nad saavutavad kiiremini täiskasvanu faasi ja nende eluiga on lühem kui hilisvalminud loomadel. Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate
Peaks olema poegimissulud mõõtmetega 2,5 X 3 m. 10. Joogivee kättesaadavus, külmal ajal eelsoojendusega jootmisnõud. Mitmesugused variandid lihaveisekasvatuse alustamiseks 1. Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine. Kasvatada üles käestjootmismeetodil, nuumata nad 14...18 kuu vanuseks ning seejärel turustada. Järgmisel aastal alustada otsast peale samamoodi. 2. Osta poolveresed lehmvasikad või lehmikud, need sobivas vanuses paaritada lihatõugu pulliga või seemendada ning seejärel saadud pulljärglased kasvatada üles, nuumata ja turustada, lehmikud tiinestada. 3. Kui ei ole lüpsilehmi, siis osta neid ja paaritada lihatõugu pulliga, saadud lehmjärglased aretada edasi lihatõugu pulliga, pulljärglased turustada. 4. Osta puhtatõulised lihatõugu lehmikud ning noorpull ja alustada kas puhtatõuliste veiste edasiaretamist või nende ristamist mõne teise tõuga lihatootmise eesmärgil. 5
tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks: suguloomi hoida õiges toitumises, avastada loomade ind õigeaegselt, õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga. 20)Karja struktuur- karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Võib struktureerida: lehmad; tiined ja seemendusealised mullikad; lehm ja pullmullikad 7..18kuud;
korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata. Mittetiine lehma ind kordub umbes 3 nädala (20-21 päeva) järel. Poeginud lehm indleb tavaliselt esmakordselt 28-ndal päeval pärast poegimist. Selle inna ajal lehma veel ei seemendata (tavaliselt ta ei tiinestugi). 5000-6000 kg aastatoodanguga lehmi tuleb seemendada teisel poegimisjärgsel kuul, s.o teise inna ajal. Sellise toodanguga lehmad annavad põhilise osa piimast lüpsi esimesel poolel, teisel poolel langeb toodangutase kiiresti. Neilt saadakse kõige rohkem piima siis, kui kõrge päevatoodanguga kuid on võimalikult sageli (kui nad poegivad tihti). Kõrgetoodangulised lehmad, kes lüpsavad üle 5000-6000 kg piima aastas, suudavad tarbida umbes 2 korda suuremaid kuivaine koguseid ja nende päevatoodang ei lange kuni kinnijätmiseni alla 20-25 kg
lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist
progesterooni tootmine lõppeb. AINULT ÖSTRUMI FAASIS (inna faasis) - TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni) Kollakehad munasarjades kasvavad ja toodavad progesterooni Väheneb östrogeenide eritumine Emakas on tiinestuseks ette valmistatud Välised innatunnused vähehaaval kaovad Emisel kaob paigalseisurefleks Emist seemendada enam ei saa DIÖSTRUM Kollakehade inkretoorne talitlus on kõrgpunktis. Kui emis ei tiinestunud, algab prostaglandiini (emakas produtseeritav hormoon) mõjul kollakehade taandareng Hakkavad tekkima uued follikulid 25. Kuldi seksuaalfüsioloogia. Kuldi sigimisprotsesse kontrollivad kaks hüpofüüsi hormooni: FSH ja LH FSH mõjul toimub munandi seemnetorukestes spermiogenees. Spermiogeneesiks nim sugurakkude arenemist spermideks. Spremiogenees algab kuldil puberdeedi saabumisel
Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei taotleta noorloomade üleskasvatamisel maksimaalseid massi-iibeid, vaid toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI). Veistel saabub SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate
5. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine. 17 KALAKASVATUSE ERIALA Emis on paarituseks/seemenduseks valmis, kui tal on nn paigalseisurefleks. Paigalseisurefleks tekib tavaliselt innafaasi alguses ja see jääb kogu innafaasi vältel, seega 1,5-2,5 päevaks püsima. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist tuleks seemendada 12-24 tundi pärast inna algust ja teist korda 12 h pärast 1. seemendust. 6. Sigade ahtrus ja abort. Sigadel on viljatuse peamisteks põhjusteks vale paaritus- (seemendus-) aeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on
tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik esimest pesakonda suurendada kuni 3 põrsa võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted. Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise puhkeaja pikkusest. Viimase optimaalseks pikkuseks
Kui populatsioonis on 120 000 lehma ja 600 pulli (kui käestpaaritamisel iga pull tiinestab 200 lehma aastas), siis efektiivne populatsioonimaht oleks 4 600 120000 Ne = = 597 600 + 120000 See tähendab, et antud populatsioon (600 ja 120000 ) vastab võrdse isas- ja emasloomade arvuga panmiktilisele populatsioonile suurusega ligikaudu 600 looma. Kunstliku seemenduse rakendamisel võib ühe pulli spermaga seemendada kuni 10000 lehma aastas. Seega vajatakse 120000 lehma seemendamiseks ainult 12 pulli. Efektiivne populatsiooni suurus on sel juhul: 4 12 120000 Ne = = 48 looma 12 + 120000 Homosügootsus ehk geenisageduse fikseerumine (juhusliku geenitriivi tõttu, kuna loomade arv on väike) 1 1
eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust (toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist). Veistel saabub suguküpsus heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate
Käestpaaritus inimesed on mära kinni pannud ja juhivad täku käsitsi peale. Vabapaaritus täkk lastakse koplisse koos märadega. Suguakt kestab u 2 min ja ejakulatsioonist annab märku täku sabapööritus. Pärast tuleks hõõruda täku jalgu ja jalutatakse 15 minutit temaga. Selleks et lihased pingest maha saada. Keskeas täkk paaritab kaks korda päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas. Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama jäeks ja ei tekiks aborte.
Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0 Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0 Kere põikpikkus kepiga (kppk), cm 155,0 149,0 Rinna ümbermõõt (rü), cm 194,5 182,0 Laudja laius 1 (ll1), cm 50,2 46,9 Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7 Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1 Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0 Kehamass, kg 592,6 485,0 9. SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad
suurem on nende valikuintensiivsus ja isadepoolne selektsioonidiferents. Suurem selektsioonidiferents omakorda tagab suurema valikuedu. Eestis on viimaste aastakümnete jooksul vajalik pullide arv vähenenud 100 korda (5000-lt 50-le). See on võimaldanud koondada isaloomad kunstliku seemenduse jaamadesse ning kontrollida geneetilise materjali levikut populatsioonis. Kunstlik seemendus võimaldab spermat efektiivsemalt kasutada, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Seemenduseks kasutatakse nii lahjendamata kui ka lahjendatud spermat. Sperma lahjendamine võimaldab suurendada veelgi ühest ejakulaadist saadavate spermadooside arvu. Sperma hindamisel arvestatakse sperma mahtu ja kvaliteeti. Mida kontsentreeritum on sperma, seda rohkem spermadoose ühest ejakulaadist saadakse. Seemenduseks kasutatakse nii värsket kui ka sügavkülmutatud spermat. Enamlevinud on sügavkülmutatud sperma kasutamine.
aasta- ja laktatsioonitoodangute) kohta. · Seda võib nimetada karjakontrollraamatuks. · Poegimis- ja (paaritus-) seemendusregister avatakse aasta algul. · Sellesse kantakse kõik lehmad ja sel aastal seemendamisele kuuluvad mullikad. · Igas karjas oleva lehma kohta märgitakse viimase poegimise ja seemendamise aeg ning vastavalt sellele planeeritud kinnijätmise ja loodetava poegimise aeg. · Samuti ka kuu, millal tuleb lehma uuesti seemendada. Hiljem märgitakse tegelik kinnijätmise ja poegimise kuupäev ning andmed sündinud vasika või vasikate kohta. · Samuti märgitakse juurde andmed kõigi seemenduste kohta (kuupäev, kasutatud pulli sperma või paaritamiseks kasutatud pulli andmed), tiinuse kontrolli tulemused, andmed abortide ning lehma või mullika karjast väljaviimise kohta. · Karjaraamat on veiste tõuaretuse põhiraamat. Siia märgitakse iga lehma ja sugupulli
annaabi.ee 
