Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seedetrakti toimivad ravimid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõhulahtisus, ravimid, toimemehhanism, kõrvaltoimed, kõhukinnisus, haavandi, retseptorid, pylori, antibakteriaalse, antatsiidid, palavik, seedetrakti, stiimulid, stress, haigetel, omeprasool, manustamine, refluksösofagiit, haavandid, raviga, vanurid, rennie, preparaadid, riskitegur, kõhukrambid, infektsioon, algloomad, faktorid, verine, giardia1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? · neuroloogilised; · füüsilised; · hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? H2 retseptorite 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Stress, happelised toidud, vale toitumine, mspvr tarvitamine, suitsetamine, alkohol 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?) Inhibeerivad maohappe sekretsiooni prootonpumba inhibiirimise läbi. Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. Neid peaks manustama 30 min 1 h enne sööki. Üldjuhul põhjustavad minimaalselt kõrvaltoimeid (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Prasool on lõpus. 5. Tunne ära H-2 retseptorite blokaatorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?). Peamised kõrvaltoimed
ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur.
5. Mis on SPC ja PIL? Kust leiad Eestis registreeritud ravimite SPC ja PIL? SPC - ravimi omaduste kokkuvõte tervishoiutöötajatele PIL - pakendi infoleht patsiendile 6. Kust leida ravimite kohta tõenduspõhist informatsiooni? Ravimiameti kodulehelt sam.ee 7. Milliste ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist? Millel on Eestis või Euroopa Liidus kehtiv müügiluba 8. Kuidas klassifitseerib Ravimiamet ravimid müügiloa andmisel? Retseptiravim - ravimpreparaadid, mida väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel Käsimüügiravim - ravimpreparaadid, mille väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav (Piiratud kasutusega retseptiravimid) 9. Millal määratletakse ravim retseptiravimiks? · ilma arsti järelvalveta otsene/kaudne oht patsiendi tervisele · ravimit kasutatakse laialdaselt ebaotstarbekalt (või see on tõenäoline) · mille toime(d), kõrvaltoime(d) jne vajavad lisauuringuid
3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetraktihaavandite ravis c) astma ravis d) reflukshaiguse ravi 4. Tsimetidiin, ranitidiin, famotidiin ... a) on H1-histaminoblokaatorid b) vähendab maomahla kogust c) vähendab bronhiaalnäärmete sekretsiooni d) vähendab histamiini vabanemist nuumrakkudest e) on H2 - blokaatorid f) vähendab vesinikioonide kontsentratsiooni g) väheneb valusümptom ja kiireneb haavandi paranemine 5. Millised kõrvaltoimed on iseloomulikud tsimetidiinile, ranitidiinile, famotidiinile? Kas esineb kõrvaltoimetes erinevusi? Sagedasemad on kõhulahtisus, peavalu, unisus, kurnatus, valud lihastes ja kõhukinnisus. Kõrvaltoimete sagedus on tsimetidiinil 3%, uuematel – 1%. Osad kõrvaltoimed – mööduv impotents ja interaktsioon teiste ravimitega on kirjeldatud peamiselt tsimetidiini kasutamisel. 6. Omeprasool, esomeprasool, lansoprasool avaldab toimet mao haavandtõve korral ..
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada...
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides.
Tüsistused: Ösofagiit, peptilised striktuurid, söögitoru haavandid, Barretti söögitoru, söögitoru vähk, respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon: Rahvusvaheline klassifikatsioon refluksösofagiidi endoskoopilise leiu kirjeldamiseks. LA klassifikatsioon arvestab erosioonide suurust ning limaskesta pindala haaratust. Ligi 50%-l GERD sümptomaatikaga patsientidest ei ole endoskoopiliselt tuvastatavat ösofagiiti. A: 1+ limaskesta erosiooni, mis ei ületa 2 kõrvuti limaskesta volti. B: 1+ limaskesta erosiooni suurusega üle 5 mm, mis ei ületa 2 limaskesta volti.
· Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad Passiivne difusioon Difusioon läbi pooride Soodustatud difusioon Aktiivne transport Rohem vähem Vähemrohkem Sõltub ravimi Sõltub molekuli mahtuvus Kandjal, mis võib küllastuda; Kandjal, nõuab energia
kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude),
vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb
Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8
Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja limakestade lümfoidne kude. Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine Need on organid, kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide pinnale antigeeni- retseptorid, tänu millele toimub funktsionaalne diferentseerumine. Luuüdis toimub B- lümfotsüütide ja tüümuses T- lümfotsüütide valmimine ja küpsemine. Primaarsetes lümfoidorganites omandavad lümfotsüüdid võime eristada „oma“ „võõrast“. Sekundaarsed lümfoidorganid - immuunvastused Need on organid, kus toimub interaktsioon antigeeni ja immuunsüsteemi rakkude vahel, aga ka immuunsüsteemi komponentide eneste vaheline interaktsioon
Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus). a. Päikesepõimik – nendest lähtuvad kiud lähevad nt maksa, sooltesse (vaata joonist) b. Ülemine kinnistipõimik c. Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
(immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on hemorraagiline (lehm) või granulomatoosne (teised). Kolded tekivad ja kaovad 25-35 päevaga, tavaliselt armi moodustamata.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ned, higinäärmed te süntees, eritus, termoregulatsioon Peamine regulatoorne süsteem, Pea- ja seljaaju, närvid, Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone Närvisüsteemi kõrval teine oluline Endokriinsüsteem Endokriinnäärmed regulatoorne süsteem: ainevahetus, sigimine jms
annaabi.ee 
