Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke
rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi
tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti
naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud, kuid kui esimene vagu polnud küntud ning esimene sönnikukoorem põllule viidud, siis tehti seda just jüripäeval. Samuti valmistati ette kapsamaa. Jüripäev toidud Sel päeval söödi peamiselt sealiha. Söödi seapead, odrakruupi, hernestega keedetud seapead. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Jüripäeval kukke ohverdades loodeti saada õnnistust vilja kasvamisele ja karjale
KADRISANDID. Osalesid poisid ja mehed. Maskeerisid end. Käisid perest Osalesid tüdrukud ja perre. naised. Käisid perest Soovisid pereõnne, tantsisid ja perre. Soovisid laulsid. karja-,viljaõnne. Mardipäeval söödi seapead koos Laulsid,tantsisid. keedetud kaalikate ja kartulitega. Kadripäeval söödi kana. ISADEPÄEV Lapsed meisterdavad kaarte ja kingitusi http://www.folklore.ee/Berta/mardikadrilaulud-mulgi.php http://www.folklore.ee/Berta/mardikadrilaulud-laane.php KÜSIMUSED 1. MIS TÄHTPÄEVAD ON NOVEMBRIS? 2. KES KÄIVAD RINGI MARDIPÄEVAL? 3
poolest. Üldiseks kombeks oli näärileibade kaunistamine ja nendele mitmesuguste kujude andmine. 2 Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu. Siis küpsetati seakujulisi leivapätse. Leibu kasutati tihti ka ennustamiseks. Tõnisepäeva (17. jaanuar) peeti talve keskpaigaks. Et seapidamine hästi edeneks, söödi tõnisepäeval seapead või ainult seakõrva hapukapsaste, ubade ja hernestega. Küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetatigi seaselgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Traditsiooniliseks vastlapäevatoiduks oli oa- või herneleem seajalgadega. Külvimees pidi vastlapäeval üheks korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne. Uuemaaegsed vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid
on alles tuhkapoisi ,,viskamine," kuid tuhkapäeva traditsioonilised toidud hakkavad vaibuma. Madisepäev- (24. veebruar) rahvuskalendris üks tuntumaid tähtpäevi, mille kommetes tuleb kevade lähenemine selgelt esile. Toitudest olid madisepäeval mitmed keelatud, nagu kartulid, kapsad, piim. Kardeti kartulite ja kapsaste ussitamist, piima riknemist jne. Sel päeval söödi: praetud sealiha, seapead kaalikalohkude ja porganditega, kartulitega keedetud soolakala, notti, silgukastet, odrajahukörti kartulitega. Tänapäeval ei tunta enam hirmu kartuli ja piima söömise ees, et see võiks riknema minna. Samuti ei sööda tänapäeval enam otseselt sellele päevale omaseid toite. Lihavõttepühad- (liikuvad pühad) kevadpühad olid rõõmupühad. Pärast paastuaega võidi jälle liha süüa. Sellest on pühade nimetuski ,,lihavõtted"
enamjaolt samu asju ainult välaarvaryd urvaputru, marineeritud räime ja sülti. Küünlapäev Küünlapäeval keedeti seakülge kapsaste ja tangudega, joodi küünlapuna, mõnelpool söödi ka tanguputru. Tänapäeval ei tähistata seda püha söömisega. Mardipäev Mardipäeval söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Haneliha Sõbrapäev Sõbrapäev on eesti kalendris uus püha alles. Sõbrapäeva ei tähistatu kunagi söömisega vaid üksteile kaartide ja kingituste temgemisega. Tänapäeval aga süüakse sõbrapäeval sokolaadi, erinevaid kooke, mufineid. Kokkuvõtte
rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele
praetud verikäkid, kiluvõi, verikäkid, mulgikapsad. Mihklipäev lambaliharoogade Lambalihast road (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Karjalaskepäev sealiha, seapead, Süüakse tavalisi toite odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm Küünlapäev Rituaalne odratangu- või Sealihast toidud odrajahupuder. Seapea, seajalad või seakülg. Punane õlu ja viin Lisad Kasutatud kirjandus · http://eope.ehte.ee/toitlustus/? 12._Eestlaste_toidukultuur_ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k · http://www.hkhk.edu
Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.
· Liha tagavara soolati · Sealiha jagunes pekiks ja tailihaks · Kuivatamine on üks toidu säilitamise viise · Liha kuivatati ahjus ja kerisel · Keedeti soolasest sealihast suppi PAREMAD PALAD: · Puhas värske rukkileib, või, mesi, pekk · Pekk munaga · Mitmesuguste tööde lõpetamist pühitseti paremate paladega · Pulmadel ja jõuludel söödi sealiha · Mihklipäeval- lambaliha; tapeti ka kukk · Tõnisepäeval keedeti ka seapead · Veiseid söödi enamasti saartel · Paastumaarjapäeval söödi kala · Peipsi ääres kala pirukas ( ahven, latikas, säinas, haug) · Suitsuliha e sink · Kapsa ja kaalika pirukad · Tööde ajal söödi ka parimaid palu VERIKÄKID, VERILEIVAD: · Tehti lambaverest tagavaraks · Valged vorstid- seaverest · Veripannkoogid- hane ja kanaverest · Vasikaverd tarvitati harva · Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd
murda ega muu viisi mõtsa rahu rikku. Kun talun seda tetas, sääl om "mõtsa paha" selle maja luume pääl (murrab unt suvel eläjit ärä). (Tarvastu) * Samuti ei läinud keegi toomapäeval pikemale teekonnale, sest kardeti õnnetust. (Simuna) * Toomapäev, see on kolm päeva enne jõulud, siis pidada kõik pühadekraam valmis tegema, sest siis pidada toidukraam ette lööma, ja aastal otsal. (Jõelähtme) * Kui toomapäeval seapead süüakse, siis kasvavad sead heasti. (Helme) * Tuumapäe tehakse orste - siis Must-Toomas paneb rasva ligi. Saavad hästi rasvased orstid. (Viljandi) * Enne toomapäeva sai leib lahti leikatud, mis pühiks tarvis oll, seni kui pärast kolmekuningapä, siis võis jälle leikada. (Karja) * Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad. (Haljala) * Toomapäevast saadik ei tohi enam tuuleveskit lasta ega ka käsikiviga
Viskan sisse viljaõnne, Kannan sisse karjaõnne, Saagu sul sead siledad, Saagu sul lambad ladusad! Saagu sul tütrel tuhat kosja, Sada saani seisku sanna takah, Tuhat saani tare takah. Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne. Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne
kevadel, kui notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse. Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri. Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga. Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Siin on üks variant kuidas teha vastlakukleid: Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale
Söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti tanguputru. Mihklipäeva 29 september traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega. Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2 november tehti õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega. Tehti vorste. Mardisantide tarviks hoiti köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Globariseerumine ehk ülemaailmustamine protsess mida iseloomustab kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailmamajanduse ühiskonda. Mõistet seostatakse majanduse kontektist, eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtusega. Globariseerumise tõuke jõuks on
Osulast Tartu-Võru uuele maanteele viivast teest ja kolhoosi väetisehoidlast 200 m kagus on vana hiiepuu - Pühaliistu tamm. Vanasti olnud seal puid rohkem. Rahvas käinud sinna Taarale ohverdamas ja ande viimas. Kui siga tapeti, viidi pea hiide. Hiies elanud Vanajuudas. Kirikuõpetaja käinud kohta õnnistamas, et Vanajuudast ära ajada. Kui vana usk kaduma hakkas, siis osad inimesed käisid ikka hiide, teised enam ei uskunud. Üks mees käis puu alt ande ära korjamas. Teine mees läks seapead hiide viima. Esimene visanud pea toojale järele ja hüüdnud põõsast: ,,Kurat sa nii väikse tõid!" Tooja ehmatas väga ära - arvas, et Vanajuudas hüüab. Jutustaja lapsepõlves enam ohverdamisi pole olnud. Jutud on kuuldud veskilistelt, kes oma järjekorda ootasid. Jutustaja isa oli Osula vesiveski mölder.[15.] 17 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hiiekohti, mis paiknevad Urvaste kihelkonnas.
Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.
Vanal ajal olid toomapäevast (21.dets.) kuni kolmekuningapäevani (06.jaan.) aastavahetuse pühad. Siis söödi: liha, kapsast, kartulit; kalatoite räimest ja heeringast; tangu- ja verivorste; odrajahust leiba. 281 Foto lk. 151 – 10.8. Seapraad Foto 10.5. Seapraad Tõnisepäeval (17. jaan.) söödi seapead või -kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval (02. veebr.) keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna, so kõrvetatud suhkruga värvitud viin. Mõnel pool söödi ka tanguputru rasva- või võisilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid Tehti ka vastlaputru, see oli lihatükkidega tangupuder. Vastlapäeval söödi ka seapead, -saba, lamba- ja veiseliha. Vastlapäevale järgnev päev oli tuhkapäev
annaabi.ee 
