2 näol. Oluline on teada, millised õigusaktid on seda valdkonda seni reguleerinud, kas ja kuidas kõik on õiguslikult toiminud, kas nende õigusaktide kehtivuse ja rakendamise ajal on ilmnenud ka mingeid vastuolusid. Selguse ja üheselt mõistetavuse saavutamine eeldab eeskätt oskust kasutada eesti keelt ja tema võimalusi. Kuid mitte ainult! Õiguslike ettekirjutuste sõnastamine eeldab ka seaduskeele tundmist, selle keele iseloomulike joonte ja seaduskeele nõuete tundmist. Kogu taoline põhjalik ettevalmistav töö annab võimaluse saavutada tulemusi, mis kajastuvadki meie õigusloomes uute hästi toimivate seaduste näol. Paraku pole mingisugust kindlat ja konkreetset retsepti, mis paneks kõik õigusaktid ladusalt toimima. Viletsalt koostatud õigusakt võib aga paralüseerida seaduse toimimist.
4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb
3. Kitsendav - Kui faktilisele koosseisule lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivust, mis on aga seletatav ainult positiivse kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks. Regulatiivsed normid on käitumisnormid. Konstitutiivsed reeglis määravad, mis on mis, näiteks milline malend on ettur, oda, ratsu. Kompetentsinormid määravad täpselt kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigusi kasutab. Menetlusnorme võib võtta kui kasutusjuhendit. Selline on näiteks norm abielu sõlmimise kohta. Seaduskeele määratlus on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis- tehniliselt
· Õigustloovates aktides mitte kasutada käskivat ega möönvat kõneviisi. Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. · Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust. · Käändsõnad üldjuhul ainsuses. · Vältida lühendite kasutamist. · Vältida nominaalstiili. Seaduskeele terminoloogia Õigusaktis kasutatakse: · Üldkeelesõnu ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda, ei saa kasutada stiililise sobimatuse tõttu, võivad erineda tavatähenduses õigusaktis antavast tähendusest. · oskuskeelesõnu valdkonnatermineid · õigustermineid Terminid Termin ehk oskussõna on mõiste märk, mis võib olla väljendatud sõna, sünaühendi või fraasiga.
Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad:
Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad. b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu. c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud). d) kollisiooni õigusnormid annavad valikuvõimaluse otsustuskõlbulikest normidest, milline on praktikas kasutatav võimalik norm. Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt:
2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne 2) erisubjektne 1) imperatiivne
Mittetäielikke õigusnorme võib jaotada mitmeti. Üheks võimaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge7. Viitavad õigusnormid viitavad sama õigusakti mõnes muus õigusnormis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele 8. Definitiivsed mittetäielikud õigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele määratlused 9. Blanketne on selline õigusnorm, mis osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile10. 5 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 104 6 Tubakaseadus §44 RT I 2005, 29, 210 7 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107
lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või
korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne
skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada
tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul. Aarnio liigitab õigusnormid: Menetlusnormid Regulatiivsed Kompetentsinormid Õigusnormid Seaduskeele Konstitutiivsed määratlused · Regulatiivsed käitumisnormid, esines juba siis, kui ühiskonnas polnud moraal ja õigus teineteisest eraldunud · Konstitutiivsed reeglid näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. · Menetlusnorme võib mõista kasutusjuhendina.
1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt- d 2. viitavad 3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Aarnio normiliigitus: ÕIGUSNORMID REGULATIIVSED KONSTITUTIIVSED käitumisnormid MENETLUSNOR KOMPETENTSINORMID SEADUSKEELE MÄÄRATLUSED MID näitavad, kes ja defineerivad seaduse tekstis n-ö kuidas õigusega sisalduvaid mõisteid kasutusjuhendi antud võimu ja juriidistehniliselt d õigustusi kasutab 5. Juriidiline fakt Ehk eluline asjaolu. Kõik elulised asjaolud pole jur faktid
Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest (hüpoteesist ja sanktsioonist). Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Struktuur: Konstitutiivne määravad käitumise iseloomu. Kompetentsi normid õigust korraldavad normid. Menetlusnormid protsessi normid. Seaduskeele määratlused nad on selgitava, defineeriva iseloomuga, juriidilis-tehnilised selgitused. 81. Rahvas riigivõimu kandjana Eesti Vabariigi põhiseaduses, selle sisu: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu: Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks
Lingvisti töö õigustekstidega omab spetsiifikat, mis tuleneb õigusteksti enda olemusest. Samas vaja tunda ka keelereegleid ja -norme. Ühes oma osas on õiguse teooria kindlasti õiguse keeleteooria. Sotsiolingvistika – sotsioloogia ja lingvistika vahealal kujunenud integratsioonteadus, mille käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt seaduskeele käsitlus sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna: Üldkeel Rahvuskeel Ühtluskeel Allkeeled Dialektid Sotsiolektid (terminoloogia) Funktsionaalstiilid Õigusteaduse oskuskeel e terminoloogia Seaduskeel, laiemalt õigusaktide keel Õiguskeel
On aga veel üks võimalus kirjeldada mittetäielikke õigusnorme. Läbi järgmise loogika: Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja kollisioonilisteks. I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga kõrge üldistustasemega normid, sageli tähistatakse ka kui norme-printsiipe. Loomulikult ei ole konstitutsiooniliste normide paigutamine mittetäielikke õigusnormide hulka absoluutne. II on seletavad normid. Seaduskeele määratlused. Selliselt sõnastatud õiguslaused, mis seligatvad antud akti, õigusvaldkonna või õiguskorra kohta kasutatud mõistete tähendusi. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, vaid aitavad aru saada tekstide sisust. III kui samuti mittetäielikud õigusnormid, mis räägivad seaduse õigustloovate aktide eesmärgist. Oma kogusummas moodustavad süstemaatilise asja, mida nim õigustloovaks ideoloogiast. Üks väike osa seda peitub igas õigustloovas aktis.
Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 6.1 Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.
annaabi.ee 
