1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon - Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane - Sooritama eesti keele tundmiseksami - Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam
avalik võim: koosneb seadusandlikust võimus, täidesaatev võim ja kohtuvõim diktatuuri riikides pole avalikku võimu esindusdemokraatia ja otsene demokraatia: sarnasused: erinevused: miks tähistatakse kodanikupäeva 26.novembril? Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Ajutise valitsuse määrus väljamaa passide,passide viseerimise ja sõidulubade väljaandmise kohta Vereõigus ja päikeseõigus Vereõigus-laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Päikeseõigus-riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse millistele tingimustele peab vastama isik, kes soovib naturalisatsiooniga Eesti kodanikuks saada? Olema vähemalt 15 aastat vana Olema alalise elamisloa alusel elanud eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Oskama eesti keelt ettenähtud tasemel Omama seaduslikku püsivat sissetulekut,mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise
· Sotsialism (ühiskondlik) · Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL ) · Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve · Edukas majandus · Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest Eesti Vabariigi kodanikud Kodakondsus mingi riigi kodanikuks olek Päikeseõigus vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Naturalisatsiooni korras Kodakondsuse seaduse tingumuste alusel kodakondsuse saamine, eriliste teenete eest Kaotamine vabastamine, äravõtmine Valimised Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus
Kodakondsus on riigi ja indiviidi püsiv poliitiline seos. Kodakondsuse andmise korra määrab riik ise. Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nõutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile Mõndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse. Vereõigus Laps omandab automaatselt oma vanemate kondakondsuse Päikeseõigus Laps omandab selle riigi kodakondsuse, kus ta sünnib Riigi põhiseaduse tundmine ja sellega nõustumine Territoorium See on piiratud riigipiiriga Riigi võimu iseloomustab selle võimu suveräänsus. Suveräänne Sõltumatu, keegi väline ei saa seda võimu mõjutada/kamandada, riigi võim sisemiselt on ülimuslik. Riigi suveräänsuse aste sõltub rahvast. Formaalne suveräänsus ja faktiline suveräänsus Formaalne suveräänsus faktiliselt välja kuulutatud
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
Sotsiaalteadused, meetodid. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus, polütoloogia, demograafia, etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused. Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine.
välismaal) KODAKONDSUS – inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK – inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut
KODAKONDSUS inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut
· Kodanikud · Elamisloa alusel Eestis elavad inimesed · Välismaalased · Illegaalid Kodanikud on need inimesed riigis, kes on oma riigiga veidi tihedamalt seotud kui teised, kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud.
· Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud. Sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta (võõrandamatu) Kui inimene on sünnijärgsest kodakondsusest loobunud, on alati õigus see taastada. Eestis pole võimalik Eesti kodakondsust saada abiellumise teel Eesti kodanikuga. Eestis pole lubatud topelt kodakondsust. Päikeseõigus kodakondsuse saamine sündides mingil kindlal territooriumil; nt USAs kehtiv Vereõigus kodakondsuse andmine lähtudes vereliinist e kui vähemalt üks vanematest on mingi riigi kodanik, saab ka laps antud riigi kodakondsuse (Eesti riigis kehtiv) Võimalused EV kodakondsuse saamiseks 1) sünnijärgselt (vereõigus) EV kodanik (vähemalt 1 vanem Eesti Vabariigi kodanik) 2) eriliste teenete eest Eesti riigile (Dave Benton Eurovisiooni võit) otsustajaks EV
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
a) Kodanikud- omavad selle riigi kodakondsust b) Välisriikide kodanikud- peavad elama seaduslikult, taotlema elamisloa c) Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik 3) Avalik võim?? Kodakondsuse saamise põhimõtted Kodakondsus- isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused. Sünniga - jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib - jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte) Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine elu jooksul Eesti kodakondsuse omandamise reeglid: 1) Taotleja peab olema vähemalt 15 2) Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt
Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Kodakondsus - isiku ja riigi suhe, mille kaudu on määratud mõlema poole õigused ja kohustused Kohustused Olla lojaalne riigile Kaitsta riiki Õigused Osaleda riigi juhtimises *valida ja olla valitud Riik kaitseb kodanikke nii siseriiklikult kui välismaal Kodakondsus saadakse Sünni kaudu - vereõigus (vanemate järgi), päikeseõigus (sünni koha järgi - USA) Naturalisatsiooni korras - omal soovil, täites teatud tingimusi Lapsendamine, ka leidlapsed Eriliste teenete eest - kuni kümnele inimesele aastas Kodakondsuse taotlemine Vähemalt 15-aastane Elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Eesti keele oskus Seaduslik püsiv sissetulek Põhiseaduse tundmine (eksam) Lojaalsus Eesti riigile Omandatud kodakondsus võetakse ära Astub välisriigi või selle sõjaväe teenistusse
2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Kodakondsuse saamise tingimused: a. eesti keele eksami sooritamine b
probleemi eesmärkide püstitamist need enda jaoks selgeks teha. Ta eristab 4 tüüpi poliitilisi vaidlusküsimusi. Pilet 9. Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse antud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte – kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis (vereõigus) – laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Topeltkodakondsus ning kodakondsuseta isikud Seoses asjaoluga, et erinevad riigid rakendavad erinevaid printsiipe, on põhimõtteliselt võimalik mitme kodakondsuse omandamine. Samas on võimalik, et inimesel ei ole ühegi riigi kodakondsust.
mis mittekodanikel puuduvad, on rahva mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse andnud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: a) Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse (nt USA) b) Ius sanguinis (vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse (nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja
2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale