3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon - Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane - Sooritama eesti keele tundmiseksami - Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam
elanikkond: riigi territooriumil elavad kodanikud ja välismaalased ja kodakondsuseta isikud avalik võim: koosneb seadusandlikust võimus, täidesaatev võim ja kohtuvõim diktatuuri riikides pole avalikku võimu esindusdemokraatia ja otsene demokraatia: sarnasused: erinevused: miks tähistatakse kodanikupäeva 26.novembril? Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Ajutise valitsuse määrus väljamaa passide,passide viseerimise ja sõidulubade väljaandmise kohta Vereõigus ja päikeseõigus Vereõigus-laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Päikeseõigus-riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse millistele tingimustele peab vastama isik, kes soovib naturalisatsiooniga Eesti kodanikuks saada? Olema vähemalt 15 aastat vana Olema alalise elamisloa alusel elanud eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Oskama eesti keelt ettenähtud tasemel
eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL ) · Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve · Edukas majandus · Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest Eesti Vabariigi kodanikud Kodakondsus mingi riigi kodanikuks olek Päikeseõigus vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Naturalisatsiooni korras Kodakondsuse seaduse tingumuste alusel kodakondsuse saamine, eriliste teenete eest Kaotamine vabastamine, äravõtmine Valimised Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus Nõuded demokraatlikele valimistele : · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu
samas rahvas ise määrab ja loob võimu Kodakondsus on riigi ja indiviidi püsiv poliitiline seos. Kodakondsuse andmise korra määrab riik ise. Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nõutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile Mõndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse. Vereõigus Laps omandab automaatselt oma vanemate kondakondsuse Päikeseõigus Laps omandab selle riigi kodakondsuse, kus ta sünnib Riigi põhiseaduse tundmine ja sellega nõustumine Territoorium See on piiratud riigipiiriga Riigi võimu iseloomustab selle võimu suveräänsus. Suveräänne Sõltumatu, keegi väline ei saa seda võimu mõjutada/kamandada, riigi võim sisemiselt on ülimuslik. Riigi suveräänsuse aste sõltub rahvast. Formaalne suveräänsus ja faktiline suveräänsus
* kirjeldab valitsuse struktuuri võimu asutuste ül ja nende moodustamise korda. Eesti PS on võimalik muuta, rahva kui parlamendi hääletuse korral:* seda saab algatada president v vähemalt 21riigikogu liiget. PS paranduseks elluviimiseks kulub 5- 8a. *PS saab muuta kiireloomulikult. Selleks peab küsimuse arutamist pooldama4/5 javastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendi saadikutest. Kodakonsuse võib inimene omandada: I Sünniõigusega. 1.vereõigus(vanemate kodakonsus) 2.päikese õigus- saab selle kus sündis- (usa) II naturalisitsiooni korras st. Kodakonsus saadakse vastava õigusliku protseduri läbimise korras. 1.kui keegi lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 2.keegi taotleb selle riigi kodakonsust. 3.keegi abiellub selle riigi kodanikuga. 4.eriliste teenete eest. Eestikodakonsuse taotleja peab seaduse järgi : · Olema vähemalt 15a. · Olema alamiste elamisloaga, vähema. 5a enne ja 1a pärast kodak. Taotlemist.
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
kodakontsuse taotlemist · Peab oskama eesti keelt ettenähtud tasemel · Peab omama seaduslikku püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise · Peab tundma ettenähtud tasemel Eesti põhiseaduse ja kaodakondsusseaduse aluseid · Peab olema lojaalne Eesti riigile, andama allekohase vande Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Vereõigus- laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Päikseõigus- riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakontsuse Välismaalane teise riigi kodanik Kodakontsuseta isik isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust Illegaal ebaseaduslikult riigis viibiv isik Riigi kodanik on kasulik olla, kuna Sulle kehtivad kõik riigis kehtestastud seadused.
Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti kuritöö koosseis; Locus delicti kuritöö toimepanemise koht; Intra vires volituse/võimu piires; Ultra vires üle võimupiiride; Ius soli maa õigus; Ius sanguinis vereõigus 5. Casus foederis lepinguline juhtum; Ex lege seadusest tulenevalt; Ex contractu lepingust tulenevalt; Per capita pea e. elaniku kohta; Per annum aasta kohta; Per diem päeva kohta 6. kohtuniku amet officium iudicis; juristi arvamus sententsia iurisconsulti; pärija hagi actio heredis 7. ex delicto õigusrikkumisest (tulenevalt) ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ilma
Majandus aga kuumenes üle (majanduskasv ei vastanud tootlikkuse tegelikule kasvule). 2007a kinnivarahinnatõus lõppes, majanduskasv pidurdus. Järgnes majanduslangus, mida süvendas finantskriis. (masu). Seda iseloomustas pankrottide laine, suurenev tööpuudus, maksulaekumise vähenemine riigieelarvesse. Surutisega toimetulekuks tuli Eesti valitsusel kärpida avaliku sektori kulutusi. Maapinna õigus – vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus – laps omandab sündides vanemate kodakondsuse Naturalisatsioon - kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik isikutunnistus - ID-kaart pass - reisidokument MTÜ – vabatahtlik ühendus, eesmärk pole tulu saada. Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
printsiipi - nagu sünnikoha printsiip, millle kohaselt saab laps selle riigi kodakondsuse, kus ta sündis. Ent see printsiip ei sobinud, ja seda põhjendas kodakondsuse seaduse II lugemisel siseminister Karl Einbund väitega ,,Sündimine iseenesest on nii juhusline moment inimese elus, et tema mitte veel ära ei määra, kust keegi pärit on." (ibid: 17) Praegune Eesti Vabariigi kodakondsus tugineb kahele printsiibile, milleks on vereõigus ja teiseks Eesti järjepidevuse printsiibile, mis tähendab, et praegune Eesti riik on rajatud 1918.a aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992. aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus. Seega on Eesti Vabariigi kodanikud automaatselt need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NSV Liidu koosseisu, samuti nende järglased. (ibid: 23)
Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud. Sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta (võõrandamatu) Kui inimene on sünnijärgsest kodakondsusest loobunud, on alati õigus see taastada. Eestis pole võimalik Eesti kodakondsust saada abiellumise teel Eesti kodanikuga. Eestis pole lubatud topelt kodakondsust. Päikeseõigus kodakondsuse saamine sündides mingil kindlal territooriumil; nt USAs kehtiv Vereõigus kodakondsuse andmine lähtudes vereliinist e kui vähemalt üks vanematest on mingi riigi kodanik, saab ka laps antud riigi kodakondsuse (Eesti riigis kehtiv) Võimalused EV kodakondsuse saamiseks 1) sünnijärgselt (vereõigus) EV kodanik (vähemalt 1 vanem Eesti Vabariigi kodanik) 2) eriliste teenete eest Eesti riigile (Dave Benton Eurovisiooni võit) otsustajaks EV valitsus ning kuni 10 inimest 1 aasta vältel 3) naturalisatsiooni (õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) korras
14. õiguse ja ülekohtu abil 15. ettevalmistamatult, otsekohe 16. Surm on loodusseadus 17. koos kiitusega 18. seadus arvestab looduse korda 19. poolte vahel 20. Tsirkust ja leiba 21. Kuritöö koosseis. Õigusrikkumise toimepanemise koht 22. Ühtsusest peitub jõud 23. Esialgu, käesolevaks ajaks/ajutiselt 24. Volituste piires. Üle võimupiiride 25. viisakus (riikide vahel) 26. Kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Püüeldes heatahtlikkuse suunas 27. Maaõigus. Vereõigus. (kodakondsus, Eestis vereõigus) 28. seaduse kaitse/järelvalve all 29. audoktor 30. rahva hääl on jumala hääl 31. Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud õigus ius non scriptum) 32. Jõu ja relvaga. Higi ja verega 33. Seadus on mõistuse ettekirjutus Tutela, ae f eestkoste Sg Pl Nom tutela (eestkoste) tutelae (eeskosted) Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete)
8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS – inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK – inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut
8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami
Kodakondsusest lähtudes elab Eestis järgmist liiki inimesi: · Kodanikud · Elamisloa alusel Eestis elavad inimesed · Välismaalased · Illegaalid Kodanikud on need inimesed riigis, kes on oma riigiga veidi tihedamalt seotud kui teised, kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944
Sellise kohustuse näeb riigi territooriumil sündinud isikute osas ette ÜRO 1961. aasta konventsioon kodakondsusetuse vältimise kohta, kuid Eesti ei ole selle konventsiooniga liitunud. Ehkki tänapäeval räägitakse ka riikide üldisest tavaõiguslikust kohustusest vältida kodakondsusetust, on selle kohustuse täpsem ulatus ebaselge. 4. Laste õigused kodakondsusega seonduvalt. Õigused varieeruvad riigiti, st osades riikides on “vereõigus” ja osades riikides on “territoriaalpõhimõte”. Kõige üldisemalt võib öelda, et territoriaalpõhimõtet eelistavad riigid, kes soovivad siduda sisserändajate lapsi riigiga, samas kui vereõigust kasutavad riigid, kes ei soovi kodakondsete automaatset kasvu sisserändajate arvelt, kuid tahavad säilitada kodakondsuse ka kodanike välismaal sündinud lastele. Rahvusvahelise õiguse normide kohaselt on igal riigil põhimõtteliselt õigus otsustada, kes on selle riigi kodanikud. 5
Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust. Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab
Kitsendused: alates 18. aastast. Ei tohi kehtestada lisapiiranguid. 3. Valimised on ühetaolised - valijate hääled on ühe kaaluga 4. Valimised on salajased - hääletamine on salajane. 12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida... 18aastane - kohalike omavalitsustesse kandideerimine, valimisõigus 21a - ka parlamenti 40a - presidendiks + vanemad kodakondsuselt eestlane. **Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine -eriliste teenete eest(Valitsuse otsusega) 4.6 Valimissüsteemid(LK 71) Majoritaarne valimissüsteem - (enamus valimised) Igast rindkonnast pääseb parlamenti 1 kandidaat(kandideerib 4-6), mille otsustab lihthäälte enamus. Võitja saab kõik. Ei esinda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Suurparteid saavad parlamendis rohkem kohti.
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
c) Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik 3) Avalik võim?? Kodakondsuse saamise põhimõtted Kodakondsus- isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused. Sünniga - jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib - jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte) Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine elu jooksul Eesti kodakondsuse omandamise reeglid: 1) Taotleja peab olema vähemalt 15 2) Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt 3) Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine)
Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Kodakondsus - isiku ja riigi suhe, mille kaudu on määratud mõlema poole õigused ja kohustused Kohustused Olla lojaalne riigile Kaitsta riiki Õigused Osaleda riigi juhtimises *valida ja olla valitud Riik kaitseb kodanikke nii siseriiklikult kui välismaal Kodakondsus saadakse Sünni kaudu - vereõigus (vanemate järgi), päikeseõigus (sünni koha järgi - USA) Naturalisatsiooni korras - omal soovil, täites teatud tingimusi Lapsendamine, ka leidlapsed Eriliste teenete eest - kuni kümnele inimesele aastas Kodakondsuse taotlemine Vähemalt 15-aastane Elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Eesti keele oskus Seaduslik püsiv sissetulek Põhiseaduse tundmine (eksam) Lojaalsus Eesti riigile Omandatud kodakondsus võetakse ära
Frangi riik. Merovingide dünastia ja Clodovechi pöördumine rajavad tugeva kristliku aluspõhja Euroopale. Esialgu on raskuskese Loode-Gallias. 468. aastal alistab Roomaliku asevalitseja ja asub Gallia ala tervikuna valitsema. 497. aastal sõdib ta alemannidega ja asuala laieneb veelgi. Sellesse aega jääb ka Clodovechi pöördumine. Ühest küljest põrkub germaanlaste maailm kristliku maailmaga. Germaanlastel on vereõigus olulisel kohal, mis aga ei olnud kristlusega kooskõlas, seetõttu ei toimunud pöördumine kergekäeliselt. Oli vaja imet – lahing alemannidega – Clodovechi armee esialgu põgeneb, viimases hädas pöördub kristliku Jumala poole abipalvega, alemannid põgenevad ja lahinguõnn pöördub. Clodovech sai kinnitust, et tugevam Jumal on temaga. Kuningas vajas ka teistkordset imet, et rahvas oleks kristluse
Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi
- Faktilise suhte teooria kodakondsus on faktiline suhe riigiga, millel on lihtsalt õiguslik tagajärg (raske ette kujutada, milline näeb välja faktiline suhe juriidilise isikuga) - Staatuse teooria kodanikud on territoriaalkorporatsiooni liikmed (staatus kui liikmelisus) Põhiseaduse järgi omandatakse kodakondsus: - Sünnijärgselt - Ius sanguinis (,,vereõigus") - Ius soli (,,maapinna õigus") Eestis saab nii kodakonduse ainult leitud laps; kehtib pigem USA-s - Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus) Kodakondsus kaotatakse: - Ise loobud avalduse alusel - Kodakondus võetakse ära
Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse antud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte – kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis (vereõigus) – laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Topeltkodakondsus ning kodakondsuseta isikud Seoses asjaoluga, et erinevad riigid rakendavad erinevaid printsiipe, on põhimõtteliselt võimalik mitme kodakondsuse omandamine. Samas on võimalik, et inimesel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Topeltkodakondsus tekib nt juhul, kui Eesti kodanike laps sünnib USA-s, sellisel juhul on tal kodakondsus ius sanguinis põhimõtet rakendava Eesti seaduste kui ka ius soli põhimõttest lähtuva
Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse andnud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: a) Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse (nt USA) b) Ius sanguinis (vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse (nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja tähendusnüanssides, neid võidakse samastada või tunduvalt eristada. „Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema
Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma
annaabi.ee 
