VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg Kokkuvõte Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Kokkuvõte Vene-Liivi sõda, Tallinna piiramised ja eriti Ivo Schenkenbergi võitlused eestlastest väesalga eesotsas on olnud teadaoleva ajaloo poolt küllaltki vähe kajastatud. Seevastu Pätsi-aegses ajaloolises kirjanduses võiks Schenkenbergi pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna jaoks edukas ja oma panuse sellesse andis Schenkenbergi salk, üks väheseid
Referaat 3 elulugu Ivo Schenkenberg Ivo Schenkenberg elas aastatel 1550-1579, olles ise surres vaid 29 aastane.Ivo hukati Pihkvas. Ta oli Tallinna käsitöölise poeg ja ta isa oli Christopher Schenkenberg. Ivo töötas tema sellina. Ivo ema oli Gertke. Gertke sünnitas kolm poega Kersten, Christoffer ja Ivo. Ivo oli neist kolmest noorim. Ivo õppis kõrgema tasemega triviaalkoolis. Ta oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Ta õppis ise veel Eesti keelt, mida oli tal väga vaja talupoegadega läbi käimiseks. Koolides Eesti keelt ei õpetatud. Ivo juhtis Vene- Liivi sõjas Eesti väesalka. Liivi sõjast sai ta ka omale nime ,,Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti Hannibal rahvaks
Ivo Shenkenberg Eestlastel seostub Schenkenbergi ni me ga es malt Ivo Schenkenberg, kui Liivi s õja aegse Tallinna sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga. Vähe mtuntud on tõsiasi,et Ivo isa oli Tallinna m ündi m eister Christopher Shenkenberg,kes
Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas DELWIG- kade Hansu peale, sest ta tahtis Agnest endale , teistest tõsisem, norutaja, toimus ärapanemine, Hans ja Delwig uhkeldasid oma tegudega , et Agnesele meeldida
Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...
suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Filmimuusika • ,, Põgene, vaba laps! ’’ • ,, Mässajate laul ’’ • ,, Pistoda laul ’’ • ,, Prostituudi laul ’’ • https://www.youtube.com/watch?v=m3OSHfzbCgQ – mässajate laul • https://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8 – pistoda laul Aitäh vaatamast
Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://web.zone.ee/stemugram/failid/viimnereliikvia. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikale Tänan kuulamast!
1569. aastal. Nad pidasid Liivimaad ka oma valduseks. 14. Mis oli Liivimaa kuningriik? Kes oli hertsog Magnus? Hertsog Magnus oli uue Taani kuninga Frederik II vend, kes püüdis laiendada oma valdusi, läkitades saadikud Vene tsaari Ivan Julma juurde, kes nägi võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima... "Vürst Gabrielis" oli mitmeid probleeme
· Sõlmiti vilniuses leping ordu ja riia peapiiskop andsid ennast täielikult poola kuninga võima alla 3. Liivimaa kuningriik- ala, mille ivan 4 andis magnusele. Selle keskmeks oli põltsamaa. Härgamäe lahing- sest see tegi väga raskeks liivimaa seisundi ja see jäi viimaseks välilahinguks üldse. 4. Eerik XIV- rootsi kuningas. Tallinn ja selle ümbrus andis talle truudusvande ja pärast seda sai rootsi need alad endale. Ivo Schenkenberg- tallinna kõige tuntuma ja edukaima väesalga juht. Paistis silma sellega, et tema väesalk jõudis tartuni välja. August II tugev- poola kuningas. Ta oli üks meestest, kes kuulus rootsivastasesse liitu. Sigmund II August- Poola kuningas. Ta alistas ordu ja riia peaqpiiskopkonna oma võimu alla. J R Patkul- liivimaa aadlipositsionäär. Sõlmis August tugevaga liivimaa üütelkonna nimel lepingu, mille sõlmimiseks tal tegelikut õigust ei olnud. 5. A C A BAC
Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton aitused&gid=60
Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas
käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja odaots- on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vahelt 30-50m sügavuselt. Veel on linnuse alalt leitud jookide kaasa võtmiseks kasutatud välipudel, ammunooleotsi, hõbemünte, savinõukilde ja luust täringuid. Tänapäeval on Rakvere linnus saanud linna üheks kõige populaarsemaks
Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet.
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik 7. Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk?-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas - Ivo Schenkenberg oli sell kes töötas oma isa heaks https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584. Aastal Valgale linnaõiguised https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory 13. Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): - 1550.a oli Eestis umbkaudu elanikke 260 000 inimest - 1630
Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2. Põhjused: Geograafiline asend, saada ülemvõimu kaubanduse üle. 3. Tähtsamad sündmused: · 1560ndad- venelased jäid aktiivsest sõjategevusest kõrvale; jätkusid
Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja
Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis.
Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult. Sai abi Ivan IV-lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76.a Vallutas magnus peaaegu kogu Eesti ala. Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa. Talurahva vastupanu vanelasele – minnakse koostööle rootslastega. Rahva olukorda halvendasid mõisameeste terror, röövlid, katk, sõjaväe rüüst, nälja-häda. Talupoegade sõjasalgad: Pealikud Ivo Schenkenberg, Ohtra Jürgen. 1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta. Magnus asus otsima uut isandat – Liivimaa kuningriigi lõpp. 1579.a. Poola vägede sõjategevus Vene vastu (kuningas Stefan Batory) 1581.a. Algul jõudsid Rootsi väed üle Soome lahe (Pontus de la Gardie), alistati kogu Põhja-Eesti. Rootsi ja Poola ründasid Vene alasid. Rahude sõlmimine 1582.a. Jam Zapolski vaherahu – Lõuna-Eesti läks Poolale. 1583.a
säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) Võttepaigad
Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima
Näitlejad Kokku 28. Aleksandr Goloborodko (28.09.1938) Vene näitleja, 1985 aastast Mossoveti teatri näitleja (Gabriel) Ingrda Andria (23.07.1944) Läti näitleja, 1967 asus tööle Läti rahvusteatrisse (Agnes Von Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga Tänu Eri Klassile said taustamuusikalood täpsema karakteri Laulud: "Reliikvia", "Põgene vaba laps", "Mässajate laul", "Pistoda laul." ja "Prostituudi laul" Materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused http://et
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima
Nähes Tartu langemist, lahkusid orduväed kogu Ida-Eestist 6 RIIK RIIGIPEA Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II Rootsi Erik XIV 7 Ivan IV ehk Ivan Julm (Venemaa riigipea) Sigismund II August (Poola-Leedu riigipea) Frederik II (Taani riigipea) Erik XIV (Rootsi riigipea) 8 Ivo Schenkenberg Eesti väesalga juht Liivi sõjas. 9 2. Augustil 1560. a toimus Ordu ja Vene vägede vahel Härgmäe lahing, mis lõppes Ordu väe hävinguga. Orduriigi lõpuks loetakse 1561. aastat, mil selle valdused läksid Rootsile ja Poolale. 10 Liivimaa kuningriigiks nimetati Vene vallutatud aladel olevat territooriumi, mille valitsejaks oli hertsog Magnus 11 1563
privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637 Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima
- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a
12.1) Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. 12.2) 1343-1345a. 13) Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad? 13.1) 13. sajandil. 14) Mis on luterlus? 14.1) Ristiusu protestantlik vorm, mille lõi Martin Luther. 15) Millal toimus Liivi sõda ja kelle vahel? (5 osapoolt) 15.1) Poola, Rootsi, Taani, Liivi ordu, Venemaa, Leedu. 15.2) 1558-1583a. 16) Kes olid: 16.1) hertsog Magnus - Taani kuninga vend, Liivimaa kuningas. 16.2) Ivo Schenkenberg - Eesti väepealik Tallinna teenistuses. 16.3) Ivan Julm - Sadistist vene valitseja. 16.4) Stefan Bathory - Poola kuningas, purustas vene väe. 17) Kuidas jaotus Eesti ala pärast Liivi sõda? (3 valdajat + kellele mis) 17.1) Taani Saaremaa 17.2) Rootsi - Põhja-Eesti 17.3) Poola - Lõuna-Eesti 18) Miks Rootsi ja Poola omavahel pärast Liivi sõda tülli läksid? (2 põhjust) 18.1) Rootsil ja Poolal oli ühine kuningas. 18
venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele
põltsamaal, kuningaks oli hertsog Magnus. Magnuse abiga üritas Ivan julm eesti alasid hõivata 1575-76 aastail õnnestus Magnuse vaenlastel vallutada pea kogu eesti ala. Eestlaste olukord sõjas: Sõda laastas armutult eesti alasid(metsikud rüüsteretked,erakordsed maksud, katk, näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad.
Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi-
Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul.
Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572, vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister, kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog. Hertsog Magnus- Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni. Russow- kroonika kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid. Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561-
1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põhja-Eesti kui Ingerimaal vallutatud kindlused.
eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu Stefan Batory Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt taanduma; sai kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa Jam Zapolski vaherahuga 3. Liivi sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused
Hommiku saabudes suudles Gabriel Agnest ning teineteisele tunnistati armastust. Sel päeval peatusid nad Jägala jõe ääres, kus neile lähenes kamp sõdalasi, kes sõid ära nende toidumoona. Nende seas oli üks terve ilma läbi rännanud sakslane, kes väitis kindlalt, et Agnes, kes tol hetkel oli Gabrieli vend Jüri, pidavat olema hoopis tüdruk. Mehed soovisid Agnest ja Gabrieli endaga kaasa võtta, kuni Gabriel kuulis, et nende juht on Ivo Schenkenberg. Sõdalased ei uskunud, et Gabriel on Ivo poolvend. Sakslane, kes oli Gabrieli käest matsu saanud sihtis meest, kuid ainult Agnes nägi seda. Korraga välkusid kuulid ning sakslane kukkus surnult maha ning Agnes oli haavatud. Kuna Gabriel andis meestele kuldraha, viidi neid koos naisega Ivo juurde. Ivo kutsus Agnesele põetaja ning laskis neiu enda telki panna. Gabriel viidi teise telki, kus tal käed kinni köideti
ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima. 9. Kes oli Siim?
ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima. 9. Kes oli Siim?
Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult. Vene vägede juures oli ka 20 seppa, kelle ülesanne oli suurtükikuule valmistada. Piirajatele tegid väga suut kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka. Teine oluline mees, kes juhtis ühte väesalka oli Ohtra Jürgen. Teine Tln piiramine kestis ainult 7 nädalat ja lõppes ka tulemusteta. Ka Liivimaa kuningriik lõpetas eksisteerimise, sest Magnus läks tulli Ivan IV , põgenes Vm teenistsuest ja läks Poola-Leedu teenistusse. 1570ndate aastate lõpus nii Rootsi kui ka Poola asuvad väga aktiivselt sõdima Venemaaga. Nad ei sõdi niivõrd ühiselt kuivõrd ikkagi eraldi. Koostööd kui sellist ei toimu
(Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku? Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. 5. Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)? 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused. 1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal
Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda. Võimuvõitlus riigi sees. Ivan Julm tegeles oma võmu kindlustamisega Venemaal. Venelastel polnud aega muuga tegeleda. 10.MIKS EI ÕNNESTUNUD VENELASTEL LIIVI SÕJA KÄIGUS VALLUTADA LIIVMAAD? Esimese piiramise ajal tabas linna ja venelasi katk- tuli katkestada. Teisel katsel oli linna kaitsjate väljasöödud edukad. Mere poolt polnud piiratud, nii sai varustust juurde tuua. 11.KES OLID TÕELINE IVO SCHENKENBERG? Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivisõjas juhtis eestlaste väeüksust. Hiljem sattus ta Rakvere all venelaste kätte ning ta hukati, jutu järgi tehti seda Ivan Julma enda silme all. 12.KUIDAS LÕPPES LIIVI SÕDA? Venemaa jäi kõigest ilma, ei saanud midagi. eesti jagati Rootsi, Taani, Poola vahel. Sõlmiti palju vaherahulepinguid. 13.MILLISED OLID SÕJA PEAMISED TAGAJÄRJED? Sõlmiti palju vaherahulepinguid. Vana-Liivmaa jagunes kolmeks. (Läti ala, Lõuna-Eesti ja Poolda-Leedu
6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes. *Stefan Batory-valiti 1576 Poola kuningaks. 1578 alustas pealetungi venelaste vastu, jõudis Pihkvasse. *Jam Zapolski-1582 sõlmiti pihkvamaal Jam Zapolskis Vene-Poola vaherahu, Vene vallutatud alad läksid Poolale. *Pljussa vaherahu-1583 Vene-Rootsi vr. Rootsile läksid Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Põhjasõda:1700-1721
lubasid venelased sakslased ainult sel tingimusel sinna, et need korralikult maksu maksaksid. Ära tuli maksta 3 aastaga, Liivimaa ei suutnud. Liivi sõjas osalesid Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani. 1560 toimus Hoomuli lahing, 12 000 venelast ja 500 Liivi ordu sõjameest, venelaste võit. Liivi ordu sõjavägi hävitati peaaegu täielikult ja Liivi ordumeister vandus truudust Poola kuningale, ehk siis loobus Liivi ordu iseseisvusest. Liivi sõda toimus aastatel 1558-1583 Ivo Schenkenberg-lipkonna ülem, kes oma 400 liikmelise salgaga pidas edukat partisanisõda venelastega. Lipkond tegutses Rootsi armee juures ja allus Tallinna linnale. Tema vapruse ja julguse pärast kutsuti teda Liivimaa Hannibaliks. Sõjaline tegevus 1576-1579. 1579 langes vangi ja hukati Pihkvas. Tol perioodil tegutses ka talupoegadest iseorganiseerunud sõjasalku, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk.
Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a
72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga. 73. Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587 Liivi sõja alguses. 74. hertsog Magnus Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570-1578 Liivimaa kuninga tiitlit. 75. Ivo Schenkenberg ,,Liivimaa Hannibal", Tallinna käsitööline. Kogus väesalga, kellega tehti retki piirajate tagalastesse. ta retked ulatusid Tartusse välja. Hukati Rakveres venelaste käe läbi. 76. Bernt Notke Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Teinud teose ,,Surmatants" Tallinna Niguliste kirikusse ja Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari. 77. Hermen Rode Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Tegi Tallinna Niguliste kiriku peaaltari.
12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 13Pearahamaks maksukorraldus, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest. Selle tõttu hakati korraldama hingeloendusi. ·Nimed: ·Ivan IV Julm Venemaa valitseja ·G. Kettler Liivimaa ordumeister ·Magnus Taani kuningriigi prints ning 1570-1577 Liivimaa kuningas ·Ivo Schenkenberg Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja
4.Millal toimus Oomuli lahing ja milles seisneb selle ajalooline tähtsus? 2. august 1569.a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole. 5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104 1) Mis on Sigismund Augusti privileeg? Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem
ja tuhat korda ei!" 8. Gabrielil oli kepp käes, kott kaelas ja kerjuse kuub seljas. 9. Pirita kloostri abtiss, Agnese ema õde. 10. Magdalena Zoege vihkas Agnest sellepärast, et kui ta veel noor tüdruk oli, armastas ta Agnese isa ja ta ei ole Agnese emale seda iial andestanud ja Agnesele ka mitte, sest ta on oma ema tütar ja tema moodi. 11. Gabriel ja Ivo kohtusid uuesti 1577.aastal Venelased piirasid Tallinna ja Tõnismäele jooksid tormi sakslased, rootslased, Ivo Schenkenberg oma salgaga, rüütel Mönnikhusen oma allesjäänud sõjameestega ja linna mehed.
annaabi.ee 
